Monday, June 2, 2014

Siis kui ma Norrast puudust tunnen



See ei tule vist vist kellelegi üllatusena, et mulle meeldivad Skandinaavia (eriti Norra) filmid ja seriaalid. Nii naudin ma ka praegu ETV pealt "Taevasina" kordusi, kuulan keelt, norrakeelseid väljendeid ja naeran omaette. Mõned asjad mõjuvad nii koduselt, et tahaks kohe kuidagi seda emotsiooni jagada, aga pole kellegagi jagada. Või mõned sõnamängud. Need on hetked, kus ma tunnen Norrast ja norralastest puudust.
Tänases osas olid kaks meest kala püüdmas ja jõid pärast lõdisedes mererannas teed, mille nad lõkkel olid keetnud.
"On lollakad," ütles Marek, "selle asemel, et koju teed minna jooma..."
Mulle tuli meelde, et minagi pidasin imelikuks paljusid asju, mille kohta ma nüüd mõtlen, et mis seal siis ikka nii imelikku on. Norrakad  teevadki nii. Grillivad keset südatalve vorste, magavad miinuskraadidega õues telgis ja joovad külmast lõdisedes mererannas teed, ikka talvel. See ongi Norra. Ka mina olen kahekümne miinuskraadiga lavvu-telgis lõkke ääres istunud ja vorste grillinud.

Minu suhe Norraga on ikka sama. Siis kui pidin seal liiga palju olema, oli mul sellest maast kopp ees. Siis kui liiga pikk paus tekkis, tundsin ma Norrast puudust. Nii ka praegu. Ma tunnen, et ma tahan Norra kasvõi väikesele puhkusereisile minna. Mul on tunne, et me võtame emme ja Britt Idaga selle tripi suvel veel ette.

Just nagu meeldetuletus Norra veidrustest, lugesin ma täna kahe oma sõbranna kirja (kaebust) Norra pangale. Esimene neist heitis ette, et ülekanne ettevõtte kontolt erakontole pangasiseselt võtab 1-4 päeva aega. Mulle tuli see tuttav ette. Ma mäletan kui frustreeriv see olla võis.
Teine kaebus (st olukord) oli veelgi absurdsem. Mu sõbrannal, kes enam Norras ei ela, aegus pangakaart. Ta oli Norras puhkusel ja uuris pangast, kas ta peab pangakaardi pikendamiseks kohale tulema (Norras tuleb paljude asjade ajamiseks ikka veel kohale minna). Talle vastati, et ei, pole vaja, saatke taotlus postiga. Nii ta ka tegi. Kui ta tagasi Eestis oli, hakkas ta uurima, kaugel tema pangakaardi asjad on. Ta sai vastuse, et kindlasti on vaja ise kohale tulla. Muud varianti ei ole. Tehke või tina. Ka see tuli mulle tuttavalt meelde. Need imelised Norra bürokraatia veidrused.

Täna tundusid need veidrused nii kodused ja naljakad. Norra omapärana, mille peale ei saa pahandada.
Täna tundsin ma Norrast natuke puudust.
Posted by at
Labels: , ,

5 comments:

  1. PiaJune 3, 2014 at 8:09 AM

    Teemast välja küsimus: kas Blogspot äkki pakub ka seda "viimaste kommentaaride" bloki võimalust? Kui jälgida blogi, kus suht palju ja pikki sissekandeid, on minu arust väga mugav vaadata sealt, kes mis sissekannet on kommenteerinud. Noh, see laisa inimese värk: siis ei pea kilomeetrit alla skrollima lehel ja meelde jätma, palju kommentaare kuskil viimati juba oli ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. EveliisJune 3, 2014 at 11:16 AM

      Ma ei tea, ma olen suht võhik sel alal:(

      Delete
    2. piaJune 3, 2014 at 4:30 PM

      Äkki niimoodi:
      http://www.mytechspan.com/2013/12/how-to-add-recent-comments-widget-to.html
      ? ;)

      Delete
  2. GreteJune 3, 2014 at 12:09 PM

    See oli nii hea postitus :) Ma tunnen ka Norrast puudust. Kolisin ca 8 kuud tagasi jälle Eesti ja kui esimesed 4 kuud olin ma õnnelik, et "ei pea neid kivikamakaid autoga sõites jälle vahtima" ja selle "meeldiva" bürokraatiaga jagelema, siis ausalt öeldes leian ennast üha rohkem mõtlemas, et oh, tahaks tagasi! Et miks ma küll siis vahepeal lausa mõtlesin, et Norra on kõige nõmedam üldse. No see oli muidugi ka sisseelamise perioodis, aga nüüd tunnen, et tegelikult oli seal tore küll ja inimesed olid toredad ja üldse ...

    Mul Osloga küll kogemus puudub, ainult läbisõit, aga Rogaland ja Stavanger jäävad vist minugi südamesse :) Tundsin end ära sinu postituses :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. EveliisJune 3, 2014 at 12:27 PM

      Ma tean, et ma elama-elama sinna minna ei tahaks, et päriseks või nii, aga mõnda aega võiks jälle seal elada küll. Mulle muutus Norra maailma kõige nõmedamaks riigiks siis kui ma üks periood pidin iga nädal Tallinn-Fredristadi vahet sõitma, puutusin liiga palju kokku pankade ja tolliga. Siis ma tundsin küll, et Norrat on minu "kaine mõistuse" jaoks liiga palju:D

      Kuigi suurem osa mu Norra elust möödus Lillehammeris, siis minu süda jäi Oslosse. Iga kord kui tagasi lähen, siis on selline hea tunne. Kasvõi mõned aastad tagasi kui pärast pikka pausi jälle Oslosse sattusin, siis seisin päris mitu minutit lihtsalt Oslo S-i ees platsil ja tundsin, et olen kodus. Samamoodi tundsin ma ka igakord Tallinna tagasi jõudes.
      Veider suhe selle Norraga:)

      Delete

Subscribe to: Post Comments (Atom)