Escape to Spa in Your Bathroom GIVEAWAY /Kingiloos

Juba eelmisest aastast kui Magrada seebid nESTi jõudsid, sai minust nende toodete austaja. Natuke läks kohalikul kliendil aega, et uue brändiga harjuda ja ma hakkasin juba kurvaks muutuma, sest hoolimata püüdlustest, seisid sebid ikka poeletil. Ja siis ühtäkki kui ma olin seebid vaata et unustanud ja kaugemale riiulisse eest ära pannud, tekkis nõudlus. Ma ei tea, kuidas see nii ootamatult juhtus, aga ühtäkki olid seebid nagu võluväel poest kadunud. Lisaks minule oli Magrada endale saanud uued Norra austajad.

Kaire, kes brändi taga seisab, ja on ääretult sümpaatne naisterahvas (ma olen kade kade kade tema brändi peale!) andis mulle juba eelmisel aastal teada, et varsti on oodata uudiseid ning nii olen ma juba mõnda aega elanud uute spaatoodete ootuses. Paar nädalat tagasi oli lõpuks ometi see päev kui "Spa In Your Bathroom"  tooted minuni jõudsid.  Kehakoorija, vanniõli ja sojavahast küünlad (vt lähemalt nende Facebooki lehelt). Mu meelest on need lausa vaimustavad.  Kodused spaaprotseduurid üks mõnus võimalus argipäevast põgenda. Aurav vesi vannis, küünlad põlemas, aromaatser vanniõlid-soolad, kehakoorijad ja -kreemid. Mõnus! 

Aga et sõnad ei jääks vaid sõnadeks, siis ma annaks hea meelega ühele teist neid tooteid ise järele katsetada. Kirjuta mulle kommentaaridesse, millised on sinu kodused spaaprotseduurid ning kõikide kommenteerijate vahel loosin 15.04 välja ühe Magrada kehakoorija ning kadakaseebi.  

M’agrada means „I like“ in Catalan. Passion for Mediterranean culture, nature, people and food characterises the products of Magarada. That is why they have used exotic ingredients together with local materials. This cocktail works well.
In northern climate the growing season of plants is relatively long, thus they gather useful nutrients quite slowly. This is the reason why the „power“ that comes from these plants is very effective. Pure essential oils and 100% natural basic oils add surplus value to the soaps. Each soap takes from three to four weeks to get ready. In addition to the contents, I consider the looks of the products very important. The products look luxurious, tempting and fascinating. To get a mild aroma, Magrada has assambled unique scents to get one-of-a-kind fragrance. After washing your skin will be silky, soft and shiny!Would you like to try out the products? Leave a comment here and on 15.04 we'll pick a lucky winner of "Spa in Your Bathroom" bodyscrub + juniper soap. Flykt fra hverdagen, inn på badet! Spatid kan være så lite stressende som et par minutter oppmerksomhet med favorittproduktet ditt. Akkurat nå har nemlig kroppen din ekstra godt av litt pleie. Uansett hvor corny det høres ut; lukt, føl og sans produktene du bruker. Smil til deg selv i speilet og sett på musikk som gjør deg glad. Henter du frem spa-følelsen litt hver dag får du mykere hud, men enda bedre: en garantert mental bonus.  Vi har fått inn helt ny organisk hjemmespa-serie - Spa In Your Bathroom og har introduksjonspriser denne uka. -20% på alle nye produkter - badeolje, kroppscrub, lys ved bestilling på nett, enten på e-post info@nestshop.eu eller private meldinger i Facebook.  Men...Legg inn en kommentar i kommentarfeltet nede og 15.04 plukker jeg ut vinneren av en "Spa in Your Bathroom" kroppscrub og einersåpe. NB: Husk å følge oss på snapchat - NESTSHOP

Mu elu saab otsa 55-aastaselt? Mulle ei sobi see

Ma lõpetasin eile päeval oma (skandaalse?) raamatuäpiga Raimond Valge elulooraamatu lugemise ja õhtul oli vaja kuidagi aega sisustada, nii et jumala pärast ei peaks tööd tegema. Nii ma siis nuputasin, et mida järgmiseks lugeda, aga samas nagu väga lugeda ka ei viitsinud. Silma torkas selline asi nagu "Numeroloogia käsiraamat".

Ma olen alati öelnud, et numbrid pole minu teetassike, aga samas on  minu teetassike igasugu "ennustamine" ja selline maagiline värk, kui numeroloogiat nii nimetada saab. Ja nüüd ma vannun end maapõhja, et selle käsiraamatu endale alla laadisin. Nii põnevaks läks, et terve eilse õhtu (kui ma oleks juba pidanud ammu magama) lugesin ja liitsin ja lahutasin ja üritasin aru saada, mida millega ikka liita tuleb, et see isikliku aasta ja kuu ja päeva asi selgeks saada.
Nagu ma ütlesin, numbrid ei ole minu teetassike ja nii ma pusserdasin liita 1+3+3+1+9+8+1, et see tulemus omakorda lahutada mingist kõrgema matemaatika valemist, mis annaks mulle mu "väljakutse numbri" teada. Irooniline on see, et ma siin muudkui pasundan, et numbrid pole minu rida, aga need samad numbrid, va sindrinahad, soovitasid mul karjääri teha muuhulgas pankuri ja raamatupidajana. Kui need ei peaks sobima,siis olid valikus ka puusepp, lõhkeainete ekspert ja ettevõtja:D (Marek seevastu võiks alustada karjääri kirjanikuna).

Ma ei saa öelda, et ma horoskoope ja muud sellist puhta kullana võtaksin, viimasel ajal eriti horoskoope, sest no ma ei tea juba mingi sajas aasta lubavad need mulle "just sel aastal" rikkust, aga ma ei näe kusagil kratte kottidega minu suunas jooksmas. Võib-olla on see siis muu rikkus olnud;) Mina, vana materialist olen ehk ise valesti aru saanud? (Samas lubas Mang mulle ju muuhulgas eelmisel aastal ka kohtus käimist ja see imetabane üritus läks ju ometi täide).
Aga tegelikult osa minust ikka usub igasugu ettemääratud ja nö nimesse kirjutatud asju. Ma usun, et osa asju on ettemääratud, kuid oma teekonda saab ikka ka määrata. Eriti negatiivses mõttes. Noh näiteks kui horoskoop ütleb, et see aasta läheb ikka täiega pekki, siis inimene alateadlikult hakkab tegema valesid valikuid, sest "kõik on ju niikuinii ette määratud pekki minema". Ma olen alati uskunud märkidesse. See ei tähenda, et ma alati oleksin neid osanud märgata, kuid ma usun, et keegi kusagil tahab meile aeg-ajalt midagi teada anda. Samamoodi usun ma kaitseinglitesse (igakord sellele teemale mõeldes tuleb mulle meelde see meie autoõnnetus, kus auto läks mahakandmisele, aga minul ja Idal ei olnud isegi ühtegi sinikat). Ja nüüd tulevad ka need numbrid. 

Ma ei taha kõlada nagu mingi poolearuline, kuid kui ma siin pika arvutamise tulemusena olin kätte saanud oma elutee-, karjääri-, hinge- ja nimenumbri ning välise isiksuse numbri, siis see kõik, mis minu elus on toimunud tundus nii loogiline. Ma rääkisin Marekile, et minu eluteenumbriga inimene on võimeline looma majandusimpeeriumi ja Marek hakkas naerma, kui ma lisasin, et sama numbriga inimene võib olla liiga võimukas, sallimatu ja tige, vastas ta "jepp, jepp, siis võib olla küll". Okei, nali naljaks, aga tõesti  paljud asjad said kuidagi selgemaks. Kusjuures ma usun ka ise, et ma olen päris paljuks võimeline, sest mu loomus on selline, et ma ei anna alla ning ma usun, et inspiratsioon ning kujutlusvõime annavad tulemusi,seda ei pea mulle numbrid ütlema, aga ma sain kuidagi nagu vastuse, miks asjad mõnikord "pekki lähevad" ja mida sellest peaks õppima.

Ma sain teada, et elu koosneb üheksa aasta pikkustest tsüklitest ja sündmused korduvad iga üheksa aasta järel. Mulle meeldib see mõte. 2007 oli mu mäletamistmööda hea aasta. Norra sai olulisema rolli mu elus, sellega omakorda kaasnes vastutus, töö, aga ka igati vääriline palk (mille ma tookord oskasin kenasti kingade ja kleitide peale laiaks lüüa. dziisus kui lühinägelik minust, mõtlen ma nüüd), Marek tekkis mu ellu.

Mäletate ma olen (siin või facebookis) kirjutanud, et mul on paar püsiklienti, kes tulevad poodi siis kui neil on kurb või masendus peal, sest "minuga suhtlemine pidi neil tuju heaks tegema"? Naljakas, et seesama numeroloogia raamat ütleb, et minu ellusuhtumise numbri järgi annab minu külaskäik inimestele lootust ja julgust kui neil on masendus. Ei, ma ei pea end Jumala asemikuks maa peal, lihtsalt sellised huvitavad asjad tulid siit välja.

Natuke võite mind karta ka. Juhul kui ma "negatiivne kaheksa" peaksin olema;)

Ja siis suutsin ma välja arvutada oma neli apogeed. Kuna ma ikka jään arvamuse juurde, et ma ei ole numbritega kõige osavam, siis ma usun, et siin tegin ma mingi arvutusvea. Mulle ei sobi, et selle arvutuse järgi saaks minu neljas ehk viimane apogee (mis kestab elu lõpuni) otsa kui olen 55-aastane. Mul on natuke rohkem  plaane. See siin ei lähe minu plaanidega kokku. Aga kui see nii on, siis ma ei saa kuidagi pahandada kui anonüümsed käod mind keskealiseks nimetavad. Ma olen kohe 35-aastane:) 

Muidugi ei ütle ma, et kõik see numeroloogia on puhas kuld ja nüüd nii ongi, kuid ääretult põnev lugemine oli sellegi poolest. Mõtlemapanev kahtlemata ka. Isegi kui te sellist "voodoo-värki" ei usu, siis juba lihtsalt matemaatiliste tehete pärast on huvitav see raamat ette võtta. 

Minu ja Mareki elutee numbritega inimesed pidid ka väga hästi kokku sobima. See mis seal kirjas oli, kipus küll väga kenasti meid kirjeldama. 

SOOVITAN oma viimase aja lemmiktooteid

Juba enne jõule tahtsin ma kingiideede käes vaevlevaid inimesi aidata paari ideega, aga aeg läks kuidagi nii kiiresti ja sinnapaika see soovitus jäigi. Kuna nüüd käreda külma tõttu on mu nahk jälle ekstreemselt kuiv, tuli mulle käsi kreemitades meelde, et ma ei olegi seda postitust veel ära kirjutanud. Parem hilja kui mitte kunagi. Ehk on kellelgi kasu. 

Ma muidugi ei tea, kuidas seda postitust kirjutada, et see usaldusväärselt kõlaks, mitte kohutava kohutava reklaamina, aga kuna ma ei oska teistsugune olla nagu ma olen, siis lihtsalt kirjutan. Nii nagu asjadest arvan, igaüks loeb siit välja, mida ise tahab:)

1. Magrada kadakaseep Rhassoulsaviga. Esiteks meeldib mulle kadakalõhn ja teiseks jääb nahk beebipehme. Uskuge mind, minu jaoks on see VÄGA oluline, sest oma sajatuhande veidruse juures on mul ka selline veidrus, et ma ei kannata kuiva nahka. Ma ei suuda oma käsi katsuda kui need on sellised vastikud ja kuivad, eriti kui nad on talvel ka külmast veel sinakasvalged. Öäk! Ja seepärast on mul väga hea meel, et ma enda jaoks Magrada seebid avastasin. Nende toodetega saate tutvuda  ja tellida siin. Vaarikaseep kookosega lõhnab muide jumalikult. Nagu te võib-olla teate olen ma ka lõhnafriik. Näiteks kui ma käin hotellides, siis minu plusspunktid saavad alati need hotellid, mis hästi lõhnavad. Kõlab küll totakalt, aga no näiteks GMP hotell Pühajärvel on üks selline hea lõhnaga hotell. 

2. SRV kuiva naha näokreem on mu viimase aja PARIM LEID. Nagu öeldud olen ma talviti hädas väga kuiva nahaga ja seepärast on mulle väga oluline hea niisutav kreem. Muidugi sobib alati ka vana hea klassika Elisabeth Ardeni Green Tea with Honeydrops, mis mind juba sadatuhat aastat on välja aidanud hädast. Pluss lõhn! Kellele ei meeldiks selle EA kreemi lõhn? Isegi kui Green Tea lõhnaõli on "so yesterday", siis kuulub see ikka mu lemmikute hulka. Juba aastaid. Hind on ka hea sellistel "vanakooli" toodetel (näiteks siin). Aga tagasi SRV kreemi juurde. Ma ei oska isegi sõnadesse panna KUI hea see kreem on. Mu nahk ei kisu kusagilt ega ole nagu paber. Ainuke miinus minu jaoks on see, et ta ei lõhna ägedalt/seksikalt/maitsvalt. Paljude jaoks on see ilmselt pluss, aga mulle meeldivad kirsi-ja ploomi- ja šokolaadi-ja vaarikalõhnalised asjad;) Kuigi tegu on näokreemiga, siis mina kasutan seda ka oma kuivadel jalgadel. Eriti varvastel ja kandadel. Te ei kujuta ette kui koledad ja kuivad mu jalad ilma kreemitamata on. Eks ta natuke kreemi raiskamine on, aga niisutatud naha nimel pole mul millestki kahju. SRV tooted on müügil Ülikooli apteegis.

3. Naljakas, et minu kolmandaks lemmiktooteks on saanud Irina Erise Provoke Light Radiance Base. Kui ma kunagi siin oma "alasti tõega" välja tulin, siis ma küll ütlesin, et mulle tundus, et jätab naha värskemaks ja tervemaks, aga praegu talvel on sellest saanud minu (hõreda sisuga) kosmeetikakotist lemmiktoode. Ma ei kasuta igapäevaselt jumestuskreemi ja igapäevaselt ei raatsi ma end selle SRV kreemiga ka sisse määrida, sest tuub on otsakorral, aga niisutamata nahaga ma talvel välja minna ei taha. Nii ma siis proovisingi seda IE aluskreemi. Ja olen vaimustuses. Nahk on 1) niisutatud 2)särav (aga mitte idaeuroopalikult sädelev) ja 3) klaarim (selles mõttes, et naha ebaühtlused peida vära). Mõnus klaar jume jääb näole.

Ahjaa, Salon+ salongist soetasin ma mingi aeg tagasi endale  Joico K-pak šampooni + palsamikomplekti kahjustatud ja ületöödeldud juustele. See on ka igati väärt oma hinda. Mu juuksed, mis mõnda aega tagasi olid veel nagu takutuustid, hakkavad  juba juuste moodi välja nägema. Hetkel on komplektile soodushind ka.

Vot selline ilublogija nurgake tänasesse hommikusse!

Ka mina arenen!

Ma olen mõnes mõttes vanakooli inimene. Hoolimata sellest, et ma elan elu  nii Facebookis, blogis, Instagramis ja Snapchatis ning mu telefon ja ipad on täis erinevaid äppe, kipun ma teatud asju ikka tegema vanakooli moel. No et rongipiletid võtan ikka välja piletiautomaadist, mitte ei aktiveeri äpis, lennuki check in'i teen lennujaamas, arved maksan netipangas, mitte telefonile koputades või plaksutades ja nii edasi ja nii edasi. Ka raamatuid (nii vähe kui ma neid loen) loen ma ikka pärisraamatutena. Seepärast on igasugu e-lugerid ja lugemisäpid ja e-raamatud mulle täitsa tundmatu maa olnud. Või ütleme siis, et mitte minu teetassike. Ma olen ikka arvanud, et see pole päris see. 

Kuna ma elan aktiivset elu Instagramis, siis jäi mulle mõnda aega tagasi silma selline kihvt konto nagu @eestifabula. Väga šeff konto, soovitan neid jälgima hakata. Uudistasin nende Facebooki lehte ja kodulehte, sain teada, et tegu on e-raamatute äpiga ja sinna see jäigi. 

Eile olin ma mingis veidras uute äppide allalaadimise tujus ja nii laadisin ma alla kaks uut äppi - Digipill (pidi 13 minutiga magama panema) ja Fabula raamatuäpi. Ise ka ei uskunud, aga olin astunud oma esimese sammu e-raamatute lugemise poole. Ka mina arenen! Esimese miinusena selgus muidugi, et kahjuks ei saanud ma oma klikiaegsest 4S-ist sisse logida (pole etteheide äpile, vaid ilmselt meeldetuletus mulle, et ammmmmmuuuuuuu oleks vaja uut ja modernsemat telefoni), ipadist sisse logimine oli aga imelihtne ning s kui see oli tehtud sain siiski Fabulasse sisse ka telefonist. Ja Samsungi tahvlist. Ühe koodiga saab korraga raamatuid lugeda kuni neljast erinevast seadmest (eriti mugav eksju)

Pean ausalt tunnistama, et ega ma uskunud, et kohe hullult raamatuid alla laadima ja lehitsema hakkan, kuid kuna mul oli ees pooletunnine bussisõit koju (ja bussis on loomulikult tänapäeval wifi olemas!), siis otsustasin siiski äpiga lähemalt tutvust teha. Täitsa veider, aga ma sattusin kohe natuke sõltuvusse uuest nutividinast. Mitte et mul oleks kogemusi mõne teise lugemisäpiga (on neid üldse?), aga Fabula oli superlihtne kasutada. 

Okei, raamatute valik ei ole võrreldav sellega, mis on kaupluste lettidel, aga... minusuguse vähese lugemusega lugemishuvilisele oli valikut rohkem kui küll. Kuna mul parasjagu käib poes taustaks Raimond Valgre muusika (ja ma olen ka Raimond Valgre loomingu austaja), siis esimeseks allalaaditud raamatuks sai Raimond Valgre eluluga. Ma ei piirdunud vaid sellega, vaid kukkusin hullama ja laadisin raamatukogusse veel paar tükki kohe järge ootama. Noh et kohe kui üks läbi loetud, saan järgmise kätte haarata. Ma tundsin end nii fancyna bussis e-raamatut lugedes! Muidu olen ma ikka teisi vaadanud ja mõelnud, et see peab ikka palju ebamugavam olema kui pärisraamatu lugemine. Ei ole! Mugav on (valgust saab ka tuunida, nii et õhtul lugedes ei hakka valge taust silmadele), tahvel ja/või telefon on meil ju niikuinii kogu aeg käekotis, ei mingit lisaruumi ega lisakilosid. Ideaalne lennukisõidul! Ma lennureisideks ikka viskan mõne raamatu kotti ja vannun pärast, et kott on nii täis, et sealt ei saa midagi kätte. Nüüd on see mure ka lahendatud. Ja mulle meeldib, et raamat avaneb sellest kohast, kus see pooleli jäi. Mul on alati jama järjehoidjate ja lehekülje numbrite meeles pidamisega. 

Ma ei tea, kas ma kujutasin endale seda ette, aga raamatu lugemine läks nii kiiresti, et eilse õhtuga jõudsin ma Valgre raamatuga juba poole peale (mitte et see oleks oluline, aga äpp näitab ka ära mitu protsenti raamatust läbi on).

Kuues keeles (eesti, inglise, vene, läti, soome ja saksa) raamatuid pakkuva kihvti rebaselogoga äpi leiate App Store'ist või Google Play poest. 

Hetkel on Fabula Facebooki lehel (link) käimas ka kampaania, kus võita võib iPad mini ja kuus kuud eestikeelseid e-raamatuid. Minge vaadake ise täpsemalt järele. Mina igatahes olen nii rahul, et otsustasin sammukese nutikamaks saada. Ma ei tea, miks ma varem nii e-raamatute vastu olin. Noh jah, kunagi olin ma ka seda meelt, et jään alati kassette kuulama...

Mul on üks saladus / I have a secret GIVEAWAY

Mul on üks saladus. Ma olen hingelt harakas. Mulle meeldivad sädelevad asjad. Kullakarva asjad. Näiteks täna on mul seljas kuldne seelik. Sest on jõuluaeg ja kuna ma veel oma kuldse seelikuga ringi käin. Mul on sada käekella, kuid mu lemmikuks on ikka üks kuldne kell. Vana ja väsinud, "vintage" nagu me naerame. 

Aga tegelikult ei tahtnud ma endast rääkida, edeva inimesena lihtsalt läks nii. Ma tahtsin rääkida Norra ehtedisainerist Benedikte Bruknappist. Tema ehted jäid mulle silma tänu mu õele, kes mulle ühel ilusal päeval saatis lingi ehetest ja kirjutas juurde, et "vaata, täpselt sinu teetassike". Sellest hetkest olen ma Benedikte ehete suur fänn olnud - arusaadavatel põhjustel ei ole mu magamistoakapike tema ehteid pungil täis, kuid midagi nii minulikku polnud ma pikka aega näinud. Ehted on kullakarva ja sädelevad, kuid samas nii õrnad ja justkui märkamatud. Sellest ilmselt ka kollektsiooni nimi. Secrets by B. 

Ja justkui sellest oleks veel vähe olnud, tuli Benedikte selle aasta sügisel välja ka oma rõivakollektsiooniga. "Oh so pretty!" ütlesin ma oma sõbrannale ja näitasin talle üht selle kollektsiooni ponchot. Ta hakkas naerma. Ma ei saanud aru miks. "Vaata poncho nime!" ütles ta. Naerma hakkasin ka mina. Poncho nimi oli "Oh so pretty". See poncho ja "Oh so vintageglam" kleit on minu (olematu) jõuluwishlist´i eesotsas.  Kas on juba väga hilja jõuluvanale kiri kirjutada? Ma luban, et olen hea tüdruk edaspidi...

Secrets by B (rõiva)kollektsioon on i-m-e-l-i-n-e. Elegantne, õrn, naiselik.Selline väike saladus, mida abikaasa eest varjata.  Teate ju küll seda "Ei, ei ole uus ehe. Mis mõttes sa ei tea, et see on mul juba ammmmmu!"-sorti saladus. 

Ma jagan teiega veel üht saladust. Koos Secrets By B-ga loosime me kõikide kommenteerijate vahel välja ühe käevõru. Loosimiseks osalemiseks: 

1.kirjuta siia postituse alla, millised on sinu lemmikud Secrets by B kodulehelt (ära unusta lisada oma kontakte)

2. Hakka Secrets by B sõbraks Facebookis SIIN

3. Ole minu sõber Facebookis SIIN

Võitja teen teatavaks selle sama postituse all 23.12.

I have a secret. I love shiny things. Golden things. Like today I am wearing a golden skirt. Because it's Christmas time and when else can I wear my shiny skirt. I also have hundreds of watches, but only one favorite. An old golden watch. It has scratches on it and does not shine as it used to, but I love it. "Vintage" I say. 

But actually I did not want to talk about myself today, as a vain person, it just happened that I forgot that I wanted to tell you about a Norwegian jewellery designer Benedikte Bruknapp. I got to know her jewellery thanks to my sister who one day sent me a link with her necklaces and added: "Look, it's exactly your cup of tea". From this moment I have been a huge fan of her collection. I cannot say that all my drawers are full of Benedikte's things now, but I agreed with my sister. It was my cup of tea! The collection is golden and shiny, but yet so subtle and almost as a little secret. I guess that's why the line is also called "Secrets by B".

And that's not all. From autumn 2015 she also has her own clothing line. "Oh, look, so pretty!" I told my friend when I first saw one of her ponchoes. My friend started to laugh. I didn't understand why."Look at the name of the poncho!" she said. And I laughed. It was called "Oh so pretty". This poncho and "Oh so vintageglam" dress are now on my Christmas Wishlist. Is it too late to write Santa. I promise to be a good girl from now on. I promise...

The (clothes) collection by Secrets by B is B-E-A- uuuuutiful! Elegant, subtle, feminine. And the colours! It's a little secret. You know one of this "what to you mean a new necklace? I 've had it for years" kind of secret to keep from your husband. 

And I have one more secret. One lucky reader of this blog will have a new bracelet for Christmas. I will announce the winner here (below this post) on 23.12.

What to you have to do to participate? 

1. Leave a comment (do not forget your contacts) here and tell use what is your favorite item from Secrets by B collection.

2. Like Secrets By B Facebook fan page

3. Optional. Like my Facebook page

Näide kainest talupojamõistusest? /Visit to Puraviku windmill smithy

Eelmisel nädalal oli mul Raplamaa Ettevõtlusnädala raames au esineda ettekandega Norra ekspordi teemadel. Ma pean ausalt tunnistama, et suureks kõneinimeseks ma end ei pea ja veel pühapäeval mõtlesin, et äkki ma ikka jään haigeks või midagi. Kui kõik oma korrektsete ja kenasti ettevalmistatud ettekannetega esinesid, tundsin mina end nagu petis, kes on kogemata valesse kohta sattunud, ma olin kindel, et mul pole midagi asjalikku või huvitavat rääkida. Tundub aga, et läks vist siiski teisiti. Igatahes oli minu 45 minutit täis küsimusi, naerupahavakaid, arutelu. Ma tänan RAEKi selle kogemuse eest ja eriti muidugi Riinu, kes mind sinna esinema kutsus. 

Aga tegelikult ei tahtnud ma üldsegi endast rääkida, ennast jälle kiita nagu mõne anonüümse kommentaatori näpud ilmselt juba sügelevad kirjutama, ma tahtsin jagada teiega üht ääretult sümpaatset ettevõtet, millega ma tänu samale esinemisele tuttavaks sain -  Puraviku tuuleveski sepikoda. 

Ma tegelikult kibelesin peale esinemist küll kohe koju, kuid kutse sepikoda külastada oli niivõrd sümpaatne, et ma lihtsalt pidin selle väikese autosõidu vales sõidusuunas ette võtma. Ma ei saa öelda, et ma oleksin kahetsenud, kui ma poleks sinna läinud...sest siis ma lihtsalt ei teaks, kui paljust ägedast ma ilma oleks jäänud. Esiteks on tuuleveski-sepikoda ise juba vaatamisväärsus. Me kõndisime mööda tolmuseid veskitreppe aina kõrgemale ja kõrgemale, igasse ruumi sisenedes ahhetasin ma nagu pöörane. See oli nii paganama kihvt. Ma kujutasin ette, kui äge oleks seal ööbida. Tõeline romantikapakett! Samas tuli mulle millegipärast silme ette selline lasteraamat nagu "A nagu Aabel", kus kurjategijad vanasse veskisse väga varastatud pildi olid peitnud. Natuke kõhedusttekitav. Aga jumala eest, no nii paganama kihvt, et ma olin kade, et see veski minu oma ei ole.

Ja siis muidugi toodang. Mitte et ma ei teaks, mis sepised on, aga päriselt...ma olin vaimustuses. Mulle meeldis see väikene vimka, mis osade asjade juures oli. Näiteks "suure veinisõbra korgitser", mis oligi sõna otseses mõttes suuuuuuur. Midagi mulle;) Mulle tundus, et kõikidesse asjadesse oli sisse pandud hing ja rõõm oma tegemisest. Ei mingi masstoodang, vaid selline nö hobikorras nikerdamine, mis suure tõenäosusega ikka nii väga hobi enam ei ole. Aga mis saaks olla veel parem kui ühendada töö ja hobi? Kui te ei tea vastust, siis minge Puraviku tuuleveski sepikotta. Seal näete te vastust oma silmaga. 

Kõige rohkem aga meeldis mulle see, mida ma nimetaks kaineks talupojamõistuseks. Omanikud nimetasid end tagasihoidlikult "mõistuselt seppadeks", kõigesse suhtuti erilise rahuga - ah sellele katusele, me viskasime mulla ja seemned, sest meil polnud raha katuse jaoks, ah, see korrus siin ootab oma aega, kümme aastat on oodanud, võib olla kümne aasta pärast leiame õige kasutuse, ah...

Ometigi ei olnud selles kõiges midagi suvalist nagu mulje võib jääda. Kõk toimis ja juba üle kümne aasta, ilmselt just selle rahuliku ja mõnusa suhtumise pärast. Kas see on näide kainest talupojamõistusest? Ma loodan, et tegijatel jätkub seda ka tulevikus ning nad ei lähe mingil hetkel kätte kommertsiks ja ei muuda oma imelist tuulikut pippuripihvi ja tomati-kurgisalatit pakkuvaks tuulikuks, vaid oskavad jätkata samal lainel. Olles mõistuselt "vaid" sepad. 

Kui te Raplamaale satute, siis ärge sõitke nende tuulikuni näitavast sildist tee ääres niisama mööda. Nagu mina n+1 korda teinud olen (me sõidame aega-ajalt seda teed pidi Tartusse). 

Last week I had the oppertunity to visit a small smithy in Raplamaa county, not more than 35 km from Tallinn. I attended on a seminar in Rapla and talked about export to Norway and was actually eager to drive back home after the seminar, but the invitation to visit the smithy was so pleasant that I just couldn't resist the small ride in opposite direction. 

I am so glad I did, because this smithy located in old windmill (from 1815) is one of the coolest places where I have been in Estonia lately. Puraviku windmill smithy.

First the windmill itself is worth visiting. It's old, it's rustic, it's dusty and it's romantic! It would be a perfect destination for a romantic getaway. PS: They rent the rooms for seminars and parties, so in theory it would be also possible to stay there. This would be so cool. A bit creepy perhaps - I have watched toooooo many horror movies in my life, but still I could see how romantic the place could be.  I am not the best photographer - but look at the view on the first photo!

And then of course the products. Newly made ironwork. All wrought iron items are custom-made according to requests of the clients by old methods of ironworking. I found so many things I needed;) 

From iron tacks to wine openers. 

The owners are also very nice and friendly, modestly the call themselves "simple blacksmiths", I don't think they are that simple if they have managed to run this place for over ten years. I really liked their modest attitude which showed that if you combine work with hobby the results are...Well, the results are... Just go and check it out yourself when you are in Estonia. It IS a place worth to visit! And I do hope they will not decide to turn the windmill-smithy into a "pippuripihvi and oluta"-kind of place one day. Somtimes it seems to me that too many places in Estonia choose to loose their faces for obvious reasons...

En perle i gamlebyen

Nå har jeg gitt dere tips om Estland utenfor Tallinn og skulle egentlig skrive innlegg om Narva, grensebyen mot Russland, men takket være Hotelliveeb.ee besøkte jeg gamlebyen i Tallinn forrige uka og må bare dele dette med dere. Kanskje dere planlegger en tur til Tallinn akkurat nå og kan ikke bestemme hvilket hotel å velge? Da er dette her midt i blinken til deg. 

Jeg og Ida tok bus fra flyplassen til Viru keskus i sentrum. Det tar  maks ti minutter og det beste var at det er gratis  å ta bus hvis du er med barn som er under tre år. Jeg ble veldig positivt overrasket. 

Vi skulle overnatte i CRU hotel i Viru gate, hovedgate i gamlebyen. Det er en kort gåtur fra Viru keskus til Viru gate. Jeg elsker blomster, derfor er det ikke rart at jeg elsker også "blomstermuren" ved inngangen til Viru gate, ved porten. Jeg så på gladiolene og minnet  min første skoledag. Det var 1.september, første skoledag i Estland. Jeg husket at vi alltid hadde med gladioler til læreren på første dagen i skole.

Noen minutter senere ankom vi CRU hotellet. Jeg må være ærlig og innrømme at jeg var heeeelt sikker på at det er en typisk turistfelle. Jeg elsker gamlebyen i Tallinn, men jeg føler ofte at hoteller og restauranter der er litt for mye ment for turister. Og prisnivå er ofte helt grusomt. Ikke mer enn noen minutter etter at jeg hadde kommet inn i hotellet ble jeg flau over hvilke tanker jeg hadde hatt om hotellet. Dette her var ikke noe turistfelle! Det ble med en gang til et av mine favoritthoteller. Helt fantastisk! Det er merkelig at et romantisk hotell kan samtidig være så barnevennlig. (jeg har nemlig nesten alltid med min datter på to år.)

Datteren min er veldig aktiv og sitter ikke stille i mer enn noen minutter. Bortsett hvis hun far blyanter og kan tegne. Da sitter hun stille i ti minutter:) 

Bakgården var sa utrolig vakkert. Vi var heldige og var i Tallinn på en varm og solfull dag og kunne nyte maten i bakgarden. Jeg følte meg som i Italia.

Mens jeg nøt et glass rødvin, tegnet Ida. Og da kom maten! Åh, herregud, det var lenge siden jeg hadde hatt god middag som dette. Ikke noe rart at Dmitri Haljukov, chefen, har gjort det så bra på Bocuse D'or (14.plass i Lyon i 2015). Jeg må ogsa nevne at det var Jonas Lundgren som trente ham før  olympiske leker for kokker som Bocuse D'or også kan kalles. 

Ida (som alle barn?) ble begeistret over smøret, men likte også veldig godt forretten - asiatisk laks med sesamnudler i krabbesaus og koriander. 

Jeg spiste sik og blomkal med kaviar i kremfløte og dill saus. Det som jeg likte best ved maten i CRU restaurant, var at det virket så enkel, ingen hokus-pokus liksom, bare rene smaker som passet sa godt sammen. Det er jo ofte slik at restauranter er mer opptatt om kunst enn smak i Estland og  det virker som om det ofte er en kamp om hvem skal finne på de rareste matkombinasjoner. Ikke i CRU. 

Prisene overrasket meg veldig. Restaurant ligger jo i gamlebyen, i turiststrøk, men likevel hadde restaurant rimlig prisnivå. Forretten kostet 10 euro og hovedrett 17 euro.

Skal dere bestille rom i CRU, anbefaler jeg å velge kultur-pakke - overnatting + guidet tur i gamlebyen (div.pakker kan du sjekke HER). Det er selvfølgelig koselig å ta en tur i gamlebyen på egenhand også, men det er så mange spennende historier som følger med gamlebyen.

Vi overnattet i double delux rom. Det er uten tvil et av de beste rommene hvor jeg har overnattet i mitt liv. Romantisk, romslig og vakkert. 

Frokosten var en nytelse, ferskt og presentert på en slik måte at alle andre hoteller med sine frokost buffer kommer ikke engang i nærheten. Jeg hadde lyst til å spise og spise og spise. Jeg har bare et ting å si:  smaken av 14.plass pa Bocuse D'or.

Service i dette hotellet og i restauranten er noe som ikke kan beskrives. Dette må oppleves. Aldri aldri i mitt liv har jeg opplevd så vennlig og hjelpsom service. Jeg følte meg som VIP-kunde. Og det gjorde alle andre gjester også. Det så jeg. 

Eestikeelset arvustust saate lugeda Hotelliveebi blogist: http://www.hotelliveeb.ee/blogi/turistiloks-viru-tanaval/

Kuidas korraks kõik viltu vedas / When I almost regretted

Lillehammerist ca 10min autosõidu kaugusel asub Hunderfosseni perepark.  Ma olin ikka lootnud, et meil õnnestub Idaga seda külastada, kuid kuna pilet on siiski üsna kallis* (385NOK täiskasvanu, lapsed alla 90cm tasuta, üle selle 330NOK), siis tundus mulle, et see lõbu jääb meil  ära. Minu suureks rõõmuks avanes meil siiski täna võimalus Hunderfosseni külastamiseks. 

Terve eilne päev ootasin ma tänast nagu väike laps, üritasin Idale ka selgeks teha, kuhu me läheme, aga no kuidas...kuidas peaks üks isegi mitte veel kaheaastane laps aru saama, mis asi on Hunderfossen, kui ta ei tea isegi, mis lõbustuspark on. Igatahes täna kui me kohe avamise ajaks kell 10 kohal olime, olin ma elevil. "Sul saab siin niiiii lõbus olema," ütlesin ma Idale. Mina suundusin loomulikult kohe trolli sees asuvasse muinasjutukoopasse, kuid Ida ei olnud sellest mõttest vaimustunud. Seal oli pime, ta ei saanud Norra muinasjuttudest aru (note to myself: järgmine kord tee endale muinasjutud selgeks, siis on Ida juba ka vanem ja talle saab neid jutustada) ja ta hakkas kartma. Üsna kiiresti läksime me välja ja suundusime nö allameetriste alale, kus olid karusselid ja muud atraktsioonid. Ida kartis KÕIKE. Ainuke asi, kuhu ta tahtis kohe pea ees tormata, oli ronimistorn, mis tema vanuse jaoks oli liiga kõrge ja ohtlik. Me läksime kraanadega mängima. Ka siin ei sobinud Idale. Peale esimest poolt tundi hakkasin ma juba kahetsema et temaga üldse siia tulin, sest talle ei sobinud mitte kui midagi. Ainult istuda kohutavalt raskes kärus, mida mina eeslina vedama pidasin. 

Ma otsustasin teda söögiga ära osta. Ka see ei sobinud. Vahvel oli liiga kuum ja Ida ei suutnud paigal istuda isegi nii kaua, et ma saaksin vähemalt kohvi ära juua. Kuum kohv ühes käes ja raske vanker teises, jalutasime me edasi. Ma olin pahane. Kõik kippus viltu kiskuma. Kui ma oleksin selle eest pidanud 385NOK maksma, oleks ma üsna pahane olnud, sest niisama jalutada saan ma Lillehammeris ka. Tasuta. Kergema käruga. Kõik atraktsioonid, mis olid mõeldud Idavanusetele, hirmutasid teda ja kõik atraktsioonid, mis mulle oleks huvi pakkunud, nende jaoks oli Ida veel liiga väike. Park ongi jaotatud kolme vanusegruppi - alla 120, alates 120 ja alates 140cm-st. 

Igatahes pidasin ma juba plaani koju tagasi minna, kui me sattusime liivakasti. See päästis päeva. tervelt pool tundi mängis Ida seal täiesti rahulikult ja iseseisvalt, nii et ma lõpuks ta sealt välja tõstsin, et pargis edasi vaadata. 

Me vaatasime 4D kinos "Väikest printsi"  (küll mitte liiga kaua, sest Ida hakkas kartma kui talle vett näkku pritsis ja draakon kusagilt välja hüppas), me sõitsime rongiga, me turnisime dinosauruse otsas... Ja kolm tundi oligi läinud nagu niuhti. Ma teadsin, et seal on olemas ka basseiniala ning olgugi et oli megapalav suveilm, otsustasin ma seekord Idale vett mitte näidata, sest ta oli juba surmväsinud. 

Me veetsime pargis kolm tundi ja ei jõudnud selle ajaga läbi vaadata/käia isegi poolt parki. Suuremate lastega ja iseendal oleks seal niiiiiiiiiiiiiii palju teha, et ühest päevast jääb väheks (sellepärast müüakse ka kahe päeva pileteid). Idavanusele sobib minu arvates Lilleputthammer rohkem (ses mõttes et kui me oleme kahekesi), terve perega aga on Hunderfossen ilmselt üks selline koht, millesse te kõik armute. Mina armastan Hunderfossenit. Seekord olingi mina sellest külaskäigust veidike rohkem vaimustunud, kuid juba järgmine aasta...

*Ma ütlesin küll, et pilet on kallis ja eks ta ju on ka, aga kui nüüd mõelda sellele KUI palju seal teha on, siis tegelikult pole sel hinnal häda midagi. PS: Võtke kaasa piknikukorvid ja tekid-padjad, pargis on palju kohti mõnusaks piknikupidamiseks. Või rahakott, sest ka söögikohti ja kauplusi, kust ninni-nänni osta, on siin küllaga.

Approximately 10 minutes by car from Lillehammer is the  Hunderfossen familypark.  I was hoping me and Ida can visit the park this summr, but as the tickets are quite expensive (385 NOK for adult)* I understood that this may not be the summer for Hunderfossen. Luckily we got the change to visit it after all. 

Whole yesterday I was waiting like a child for today to arrive sooner, I tried to explain to Ida as well where we are going, but how do you explain what Hunderfossen is to a two-year old who doesn't know what an amusement park is. 

Anyway. Today we arrived to Hunderfossen at 10:00 when they open. "It will be sooooooo much fun here!" I told Ida. I was excited and we went straight to fairy tale grotto, Ida wasn't to excited. It was dark, she didn't understand the fairy tales (note to myself for next year: learn the fairy tales, so that Ida also will understand something) and got scared. We went out again. To the small children area, where she was afraid of everything. Except for a climbing tower too high and dangerous for her. We tried to play with the cranes. No, nothing. She wasn't amused. The only thing she seemed to enjoy was sitting in the heavy trolley which I had to drag. I was not amused. I started to regret that we even came here. I tried to bribe her with food. Nope. The waffle was too hot and she couldn't even sit still for couple of minutes so that I could drink my coffee. I wanted to leave. Hot coffee in one hand, heavy trolley with a kid in the other I started to walk towards exit. Everything seemed to go wrong. If I had paid 385 nok for half an hour, I would have been pretty pissed. Everything she was supposed to enjoy, she was afraid of, and everything I would have enjoyed, I could not enjoy with Ida. She was too small.
On our way we saw a sandbox with a hidden dinosaur. This saved the day. Ida loved it! And spent half an hour playing there, so that I could finally enjoy the sun (the weather was FANTASTIC!) and my coffee.
We wathed "The little prince" in 4D, had a ride with the train, played in the sandbox... Suddenly 3 hours had passed. We had fun! And didn't even visit half of the places in this park. That is probably why day sell 2days tickets as well. You need more than just a day!

I feel that just for us two Lilleputthammer was more suitable, but with whole family... there is soooooooo much to do. This time I enjoyed (wanted to enjoy) Hunderfossen more than Ida, but next year....

* I told the ticket is quite expensive, but when you think how many attractions there are, it is not expensive at all.

PS: make sure you take with you a picnic basket - plenty of places for a nice family picnic. But if you forget the basket, don't forget the wallet. Plenty of cafes, shops, restaurants as well;)