Thursday, February 25, 2010
APLAUS
Mõnikord on selline tunne, et mõni inimene kohe justkui teab, kuna Mutrike vajab positiivset emotsiooni. Mutrike oli just lõpetanud Tähtsa Ja Targa Inimese monoloogi kuulamise (ennast roheliseks vihastanud, lahkumisavaldusele mõelnud jne) kui avastas oma meilboksist meili pealkirjaga "APLODEERIN". Mõni naljakiri või midagi muud sarnast, mõtles Mutrike, kui seda avas. Aga naer kulukski selleks hetkeks ära. Selgus, et hoopis üks "muti" (ta ise kasutas seda sõna enda kohta) oli raamatut lugenud ja aplodeeris Mutrikesele. Mutrikesele?! Kuidas ta sai teada, et Mutrikesele meeldib aplausi heli, Mutrike naudib aplodeerimist ja Mutrike on alati mõelnud, kuna (KUI üldse) saabub päev, mil keegi aplodeerib Mutrikesele:
"Lugesin su raamatu läbi. Ja ma naeris ja hoidsin põidlaid, kirjutasin mingeid ütlusi üles, et need võtta oleks jne jne,
No reaalne elu. Kust sa kõike mäletad? Kõik need kirjad ja telefonid.
Mulle tulid need nüüd meelde.
Ma olen sulle VEINI SEES, mitte nii nagu see TÕELINE M.........., kes läbi seina läks. Ma olen skorpion ja ma lähen nii hullult põlema.
Aga äkki ka mu vanus, mis ajab kettasse. Kasutan ka zargooni.
Mul siirale hea meel, et selle blondi tuka all on mõtlev inimene. Seda nägin ma seal välismaa firmas, kui suga rääkisn.
Kallis ja tubli laps.
Minagi tahaksin sellist naisteklubi, kus mõtlevate inimestega rääkida saaks. Sest vahel mõtlen, et ma hullun mingit ajukääbiku juttu kuuldes. ( aga ma õppisin olema kaval ja hiilin nõmedike juurset minema. Kuid ükskord oli nii, et ma tegin omi asju ja mind kutsuti, aga ma ei suutnud kohe minna ja ühmasin vastu ja siis TÕSTETI HÄÄLT, kuidas ma julgesin. ) Issanda loomaaed on suur.
Aga tädi Heljule panen küünla ja austan su vanaema. Jumal kui hea, et sa aega ei raisanud tikkimisele. Su mees võtab sind sellisena , nagu sa oled.
Aitäh veelkord raamatu eest.
PS JA need tatraveskid. Issand, mul sama lugu, aga mees oli selline ( hingelt vist vastik naine - transvestiit noh( äkki kandis kodus naisterõivaid salaja. Oleks pidanud luurama minema )....... APPI..... ma taoks neile kuskile.....tead.
MA lausa andsin sõbrannale lugeda...... et vaata , sama asi siin..... Neid nimetatakse manipuleerijateks ..........
Aga neid karistab jumal, usu mind..... No mingi õiglus ju peab maamuna peal olema. Lihtsalt neile ei tohi anda endale külge puukida ja vampiiritseda. Küüslauk käekotti või tasku panna. Proovi, see töötab. Mine juurde ja seisa - vaata kuidas väänleb. ICICIICICIIC"
"Muti" on Mutrikese tänase päeva päikesekiir!
Monday, February 22, 2010
Romantiline nädalavahetus ehk kuidas elu põnevaks teha vol 3
Pühapäeva hommik majade-switch nädalavahetusel algas idülliliselt. Mutrike nautis nagu ikka pühapäeviti "Lastega kodus" sarja ja Mutrikese Abikaasa sai kaks tundi Playstationit mängida, ilma et naine oleks sellele tegevusele viltu vaadanud.
Kella poole kaheteistkümneks arvas Mutrike, et nad jõuavad Casa De La Ihastesse pannkooke sööma. Siis kohvikust läbi, Seera juurest läbi ja vaikselt kodupoole.
Ilus plaan.
Kella kaheteist paiku läks Mutrike vaatama, et kaua see mees siis ometi väljas suitsetab ja lund roogib. Täitsa lolliks läinud, sattus lumekoristamisega hoogu, mõtles Mutrike. Selgus, et Mutrikese Abikaasa ei olnud üldse mitte lolliks läinud, vaid kaevas neile väljapääsuteed. Sahk oli tillukese põiktänava teeotsale lükanud sellised vallid, et polnud lootustki, et Ruudolf sealt oma jõuga välja veaks. Niisiis Mutrike ootas, kuni Abikaasa kaevas. Igav hakkas ka natuke. ja ema juures pannkoogid ootasid. Soojad.
Kella ühe paiku helistasid metsast "noored" - Hugo oli nad üle kavaldanud ja plehku pannud, pruudi juurde jälle. Mutrike vandus koera maapõhja, sest see tähendas kibekiiret tagasiliikumist Tallinna suunas, et koer ikka valges kätte saada. Selleks ajaks ei olnud lumesahk veel öise lumetormi tagajärgi metsas likvideerinud ja polnud ju kindel, kas koerale lasteaeda järgi minek toimuks autoga ja kiiresti või jälle Arno-Teele moodi jala. Selle viimase peale ei tahtnud Mutrike isegi mitte mõelda.
Ema juures kibekiirelt pannkoogid manustatud, hakkasid Mutrikesed end kodu poole sättima. Vahepeatusena oli vaja ka vanaema maale peika juurde viia. Kell tiksus hirmuäratavalt kahe poole. "Kuule, anna andeks, aga Seera juurde mineku peame küll vahele jätma," otsustas Mutrikese Abikaasa. Mis Mutrikesel üle jäi, kui nõustuda:"Nojah, ta on ju tegelikult juba harjunud, et minu lubadusi ei saa uskuda..."
Mutrikese Abikaasa veel naeris, et usu, ühel ilusal päeval ta teeb sulle selle tagasi. Mutrike ei usu seda. Seera on sõnapidaja sõbranna, mitte nagu Mutrike:D (Onju?)
Kella kuueks olid Mutrikesed jõudnud naabri teeotsani. Jumal tänatud, see oli lahti lükatud. Ei mingit hämarduvas metsas jalgsi romantikat! Kell 18:10 oli Hugo kenasti sõimest ära toodud, naabrite ees vabandatud ja perekond Mutrikesed keerasid auto ringi, et...
...tagurdada lumevalli. Mutrikese Abikaasa oli tige kui vanakuri, sisises nagu valge hiir. "Lähme palume naabrid appi, me ei saa siit ise välja," tegi Mutrike enda arvates üsna hea ettepaneku. "Teised on saunas, me ei lähe neid segama," vihastas Mutrikese Abikaasa.
"No kas äkki on labidast abi, ma lähen küsin?" pakkus Mutrike arglikult.
"Midagi ei ole vaja," sisises Abikaasa, "kuradi koer selline."
"Mis ma siis tegema pean, et aidata," uuris Mutrike.
"MIDAGI. Mine istu autosse ja ära sega!" lärmas Mutrikese Abikaasa ja viskus põlvili lumehange ning hakkas kätega auto alt lund ära kratsima.
"On ikka loll," mõtles Mutrike, aga ei öelnud midagi. Õigemini ei öelnud seda, vaid porises hoopis:"Mis sa minu peale tige oled, ega mina valli ei tagurdanud. Ostsid load vä?"
Mutrikese Abikaasa vaid sisises ja kratsis auto alt lund edasi.
Perekond Mutrikesed oleksidki naabrite hoovi jäänud, kui abivalmid naabrid poleks hommikumantlite väel appi tulnud. Ühise nõu ja jõuga said Mutrikesed umbes pool tundi hiljem hangest välja.
Perekond Mutrikesed vabandasid ette ja taha, nii koera kui auto pärast. Naabrid olid mõistvad, ütlesid, et pole hullu, see on juba nii tavaline, et koer külas käib.
Ju teil on ikka nii atraktiivne emane koer, et Hugo kohe kuidagi kodus ei püsi, arvas Mutrike, mille peale sai naabrilt hoopis üllatava vastuse:
"Oh, ei, ega ta siin koera pärast käi, koerad ei saagi omavahel niiväga läbi, ta käib meil lastega mängimas!"
Ah sinna oli siis see koer maetud. Mutrike arvas kohe, et ei saa olla tõsi, et tema metroseksuaalne koer ühe emase koera pärast läbi kahemeetriste lumevallide tormaks.
Või tema käib lastega mängimas.
"Ah teil polegi lapsi," imestas naaber, "oi no siis ei ole midagi muud kui...lapsed majja!"
Jälle need lapsed! Ei tea, kust need lapsed võetakse?
Kodus tagasi olid Mutrikesed kella seitsmeks. Mutrike jõi ära ülejäänud pooliku (külakostiks ostetud) märjukese ja keeras end diivanile kerra. Ja kustus.
Nii lõppeski Mutrikese romantiline nädalavahetus piduliku õhtusöögi ja laupäevase saunaskäiguga. Positiivne kogu loo juures oli, et Tartust tuli Mutrike ära suure toidukotiga ja koju jõudes oli Tilluke Delisa terve maja tolmuimejaga üle pühkinud. Sellised külalised Mutrikesele meeldivad...
ps: Täna hommikul luges Mutrike Hugole sõnad peale, kui hommikul ta õue lasi: "Ära siis ära jookse, ole hea koer!" Viis minutit hiljem olid lumes vaid jäljed. Koera ei kusagil. Jälle lasteaeda jooksnud.
Naabrite ees on juba piinlik, mis nad küll mõelda võivad. Viimane kord küsisid, et kas te ei elagi praegu siin. Nüüd nad kindlasti arvavad, et Mutrikesed hoiavad oma koera külmas ja näljas. Näeb ju teine nii niru välja.
Tore koer. Ilus aga loll.
Kuid kaelarihm on tal popp - Hugo Boss ikkagi:D
Romantiline nädalavahetus ehk kuidas elu põnevaks teha vol 2
Laupäeva hommikul ärkas Mutrike rahulolevalt ja tundus, et puhanuna. Perekond Mutrikesed ajasid pärast väikest kohvitassi kargu alla ja vedasid end Mutrikese Ema poole, lootuses süüa saada. Mutrike oleks pidanud aga teadma, et vabal päeval ja nii hilja kui kell 11 on Mutrikese Ema shopingul. Mutrikesel tuli hiilgav mõte Ema ja Vanaemaga ühineda, vedada neid kaltsukatesse, kuhu Mutrike muidu ei satu. Emal ja Vanaemal läksid ka Mutrikese mõttest silmad särama. Muidugi lähme, noogutasid kolm pead korraga. Mutrikese Abikaasal ei jäänud muud, kui kaasa lonkida.
Mida kell edasi, seda tigedamaks Mutrikese Abikaasa muutus - Mutrike oli unustanud, et kella kaheks polnud mees ikka veel midagi süüa saanud. Näljane mees on tige mees! Vanaemal hakkas Mutrikese Abikaasast hale ja ta otsustas lapse ja lapselapsed sööma viia.
Nüüd oli Mutrikese Abikaasa meel hea, aga mida aeg edasi seda rohkem hakkas Mutrike ära närtsima. Külm hakkas ka. Silmad valutasid. Väsimus tekkis. Ja külm, külm, külm oli. Casa De La Ihastes keeras Mutrike end kamina ette kerra nagu kass ja nõudis vanaemalt villaseid sokke. Villased sokid jalas ja kaminasoe naha vahel, oli mõne aja pärast aeg minna Mutrikese õe poole.
(Mutrike ja Tilluke Delisa olid ju otsustanud nädalavahetuseks majad ära vahetada, kuna Mutrike pidi reedel niikuinii Tartus Seera pool olema ja "noored" tahtsid omaette metsas olla).
Mutrikese Abikaasal oli plaan Kerle koos Mehega külla kutsuda, et mehed lähevad sauna ja naised klatSivad, vaatavad filme ja joovad veini. Ilus plaan.
Selleks ajaks kui perekond Mutrikesed õe majja jõudsid, oli Mutrike jälle sama läbi kui eelmisel õhtul. Selgus, et kangelaslik jalutuskäik läbi põlvini lume ei olnudki kõikse targem tegu olnud. Mutrikesel tõusis (vist?) palavik ja Mutrikese Abikaasa mässis oma külmast lõdiseva Mutrikese pleedi sisse, nii et aint ninaots välja paistis. Mutrike vaatas oma veiste potsataja silmadega mehele otsa ja Mutrikese Abikaasal ei jäänud muud üle, kui Kerle Mehele sõnum saata, et "Naine suutis palaviku hankida ja kõik plaanid peapeale keerata."
Samal ajal kui Mutrike õndsat und magas, oli Mutrikese Abikaasa sunnitud igavuse peletamiseks Playstationi mängima.
Tund aega hiljem Mutrike ärkas ja arvas, et ei - nii lihtsalt tema alla ei anna. Tema ei ole nõus, et TERVE nädalavahetus valesti läheb. Ja tegelikult oli tal juba täitsa hea olla. Mutrikese Abikaasa arvas, et sellisel juhul võiks siis ka kaheksesi sauna minna. Ega see halba ju ei tee. Ilus plaan.
Sel ajal kui saun küdes, vaatasid Mutrikesed koos filmi ja jõid veini. Tegid süüa ja sõid. Kõik oli ilus....
...kuni Mutrike avastas, et äsja söödud söök ei taha mitte sees püsida, keeras ja keeras, kuni Mutrikesel ei jäänud muud üle kui mitte kõige elegantsemalt wc poole suunduda ja mitte kõige elegantsemalt söögist vabaneda. Nagu Sofi Oksaneni "Stalini lehmades".
Oli selle põhjuseks siis vein, vale söök, külmetus, väsimus või jumal teab mis, mõne aja pärast oli Mutrike jälle reipalt oma Playstationit mängiva mehe kõrval. Ja õhtu kahele võis jätkuda. Mutrikesed jõid veini ja vaatasid kaminas põlevat tuld ning arvasid, et nüüd võiks sauna minna küll. Kaua sa ikka ootad, et see soojemaks läheb. Käib küll.
Mutrike kooris end riidest lahti ja istus lavale. Tagumik ei jäänud just naks ja naks lavale kinni, aga ÕNNEKS ei olnud seal ka veel liiga soe. Muidu oleks järgnenud üsna kummaline pesumeetod, sest saunaruumis tuli kraanist vaid kuuma vett, samal ajal kui ülalkorrusel vaid jääkülma vett. Hea on, et Mutrikese Abikaasa hakkas leili viskamiseks vett tooma. "Ei, see saunaskäik ei ole minu jaoks," mõtles Mutrike ja toppis end sama targalt riidesse tagasi.
Mutrikesed otsustasid sauna asemel hoopis filmi vaadata. Mutrike jõi pärast "saunaskäiku" ära paar klaasi veini ja kustus. Keeras end pleedi sisse kerra, nii et vaid ninaots ja villased sokid pleedi alt paistsid.
Ei olnud sel õhtul romantikat ette nähtud.
"Seera juurest lähme homme läbi, eks?" küsis Mutrike oma Abikaasalt magama minnes, "Viime vabanduseks vahuveini või koogi, eks?"
...TO BE CONTINUED
Romantiline nädalavahetus ehk kuidas elu põnevaks teha, vol 1
Mutrikese nädalavahetus hakkas pihta sellega, et reede hommikul pani Mutrike selga peene punase kleidi, tikk-kontsaga saapad, mida ta muidu talvel ei paneks jalga ka siis kui keegi eluga ähvardaks, parimad ehted ja pakkis kaasa koti, et kohe pärast tööpäeva lõppu Tartu poole ajama panna. Seera poolt korraldatud uhkele õhtusöögile. Vahemärkusena ütleb Mutrike, et ta ei tee enam kunagi plaane, sest kui kõik saab viltu minna, siis kõik viltu ka läheb.
Pärast seda kui Mutrike oli peened riided selga saanud ja hakkas tööle minema, jooksis koer pruudi juurde. Perekond Mutrikesed leppisid kokku, et ei lähe koerale kohe järgi, sest lumesahk polnud veel käinud ja polnud mingit tahtmist lumme kinni jääda. "Teeme siis nii, et sina mine pärast tööd ikka Tartusse ära ja mina lähen õhtul koerale järgi, mul ehk väga kaua täna ei lähe,"otsustas Mutrikese abikaasa.
Mutrikese õde pidi Tallinnasse jõudma kella neljaks, nii et Mutrike jõuab viiese bussi peale ja pooletunnise hilinemisega õhtusöögile. Mutrikese abikaasa oleks töö lõpetanud kell seitse, käinud koera järel ja jõudnud Tartusse 11-ks, täpselt nii et Mutrike õhtusöögilt ära tuua. Ilus plaan.
Kell neli helistas Mutrikese õde, et hakkavad alles Tartust sõitma. Lumetorm ja sada muud häda. Mutrike helistas Abikaasale, et äkki tema saab ikka varem lõpetada. Selgus, et temal läheb oodatust hoopis kauem - vähemalt üheksani. Kell pool viis oli Mutrike dilemma ees - kas minna oma tikk-kontsade ja kompsuga linna poole, et kunagi siiski bussi peale jõuda või koju, et äkki ikka õnnestub hulkuma läinud kuts koju hõikuda, siis saab Mutrikese abikaasa kohe otse Tartu poole sõitma hakata. Arvutas näppudel, et õde peaks jõudma hiljemalt kell pool seitse, et Mutrike jõuab ikkagi veel Tartusse õhtusöögile. Mõeldud - tehtud! Käis poest läbi, ostis külakostiks kaasa vahuveini ja lasi headel töökaaslastel end koju viia. Koera ei kusagil. Siis tuli Mutrikesel hea mõte. Väljas on veel valge, saab veel jala Hugo pruudi juures ära käia. Viskas tikk-kontsad nurka, tõmbas kleidi alla suusapüksid, sidus kaela salli ja pähe läki-läki, mille alt paistsid pidulikud kõrvarõngad ja pani läbi lume ajama. Ei hakka ju kostüümi vahetama, õhtusöögile tuleb ikkagi jõuda viisakas vormis, mitte teksades või suusapükstes.
Lumi oli nabani, aga Mutrike sumpas vapralt läbi lume ja üle põldude. Saatjaks vaid tuul. Karjus Hugo, hugo, huuugoo, aga ikka vaikus. Naabrimaja oli juba lähedal. "Kui ma juba nii kaugele ära tulin, lähen ikka vaatan naabrite juurde ka, " mõtles Mutrike ja sumpas edasi. Leidiski koera naabrite juurest kamina ees lebotamas.
Juba hakkas pimedaks minema ja Mutrike tõstis tagasiteel tempot. Peaaegu et jooksis lumes. Kodu juba paistis, aga Mutrikesel oli jõud täiesti otsas. Oleks tahtnud sinna samasse lumme pikali visata ja...nagu Arno, kes kabeliaiast edasi minna ei jaksanud. Viimased jõuvarud kokku võttes jõudis Mutrike siiski koju ja kukkus diivanile. Kõik. Läbi nagu latikas.
Kell 18:51 kui õde helistas, et nad nüüd on juba suht lähedal, pani Mutrike end jälle kokku. Värvis huuled ära, värskendas meiki ja vaatas külakostiks ostetud vahuveini. "Tee mind lahti, tee mind lahti," ütles kapinurgal seisev pudel. Mutrike jõi klaasikese. 19:15 kui Mutrikesel oli juba kasukas istudes palav hakanud, tegi Mutrike veel ühe klaasikese, 19:30 kui Mutrike pidi plaan B järgi bussis olema, tegi Mutrike kolmanda klaasikese.
19:36 hakkas Mutrike liikuma bussijaama poole, et jõuda kella kaheksasele bussile.
20:03 jõudis Mutrike bussijaama ja nägi bussi, mis Tartu poole vurama hakkas. Järgmine buss pidi minema alle 21:00. Tore on! Mutrike helistas Abikaasale ja andis teada, et on ikka veel Tallinnas.
Mutrikese Abikaasa oli õnneks just tööd lõpetamas. Mis siis Mutrikesel üle jäi - istus oma kasukas bussijaamas ja ootas. Ja luges minuteid. Saaks siit juba minema, saaks siit juba minema...Appikene, armas jumal, tee nii, et see parm mind tülitama ei tuleks...saaks siit juba minema...pissile tahaks...süüa tahaks, saaks siit juba minema, saaks siit juba minema...
20:48 jõudis bussijaama Mutrikese Abikaasa - oli selge, et õhtusöögile Mutrike enam ei jõua. Korraga tuli Mutrikesele meelde, et ta pole päev otsa midagi söönud ja tundis, kuidas nälg silmanägemist ära hakkas viima. Samal ajal sõid teised kindlasti õhtusöögil pearooga. Mutrike mõistis korraga, mis tunne võis olla Hamsuni "Nälja" peategelasel. "Ostame tee pealt midagi, ÜKSKÕIK mida," ütles väsinud Mutrike Abikaasale. Aga mis te arvate, et tee peal on midagi osta!? Tund aega hiljem, Mäos, sai Mutrike ühe õnnetu šokolaadi, sest kõik kiirtoiduputkad olid oma uksed juba sulgenud.
23:16 jõudsid perekond Mutrikesed Tartusse. Mutrike saatsis Seerale sõnumi: " Annan alla. Olen küll Tartus, aga näljast nõrkemas, väsimuse käes suremas ja peavalu käes vaevlemas."
Maja oli nii lähedal, kui selgus, et läbi lume sinna ligi saada oli kunsttükk omaette. Auto tegi lumevalli sõites õige kahtlast häält ja rattad kaevusid üha sügavamale ja sügavamale. Mutrikese Abikaasa plaanis juba labida järgi minna, kui mingi ime läbi pressis auto end lumevallist läbi.
KOHAL! Lõpuks ometi olid Mutrikese seiklused otsa saanud.
Korraks tekkis Mutrikesel uus energia. Ta pani selga hommikumantli, põlema küünlad ja valas kahte klaasi veini, et lõpetaks selle väsitava päeva natukenegi romantiliselt.
00:15 tegi Mutrike silmad lahti, lükkas pealt pleedi, mille hoolitsev Abikaasa oli talle peale pannud ja koperdas Abikaasa käevangus voodisse. Ja kustus!
Pikk päevatee kadus öösse.
TO BE CONTINUED....
Wednesday, February 17, 2010
Teekond eikuhugi.....
Mutrike ühest korrast ei õpi. Läks jälle Kurja Pangatädi torkima. Seekord vastupidise sooviga - eestlane ikka ei oska ilma suure laenukoormata elada.
ja peale selle, Mutrike küll deklareeris kõva häälega, et tema enam horoskoope ei usu, aga no kui ikka lubatakse, et Tiigriaasta on soodne veemärkidele ja
soovitatakse riskida, siis...
Niisiis. Kirjutas Mutrike Kurjale Pangatädile ja küsis, millised oleks laenu saamise võimalused (summale x) ja tingimused?
Kuri Pangatädi kirjutas vastu, küsis, mis on laenuotstarve ja et sellised vastused annab laenukomitee ning soovitas teha taotluse internetipangas.
Mutrike kirjutas vastu ja sai "out-of office reply". Seekord oli Mutrike kannatlik, ei hakanud kedagi teist oma küsimusega tüütama. Täitis taotluse ära ja ootas.
Viis päeva hiljem tuli vastus: "Selliseid otsuseid teeb laenukomitee, oleks vaja ka teada laenu otstarvet. Samuti oleks vaja lisainformatsiooni ja ülevaadet Teie sissetulekutest ja kohustustest. Võite mulle meili peale saata oma krediidikohustuste ülevaate, maksuameti väljavõtte, tagatise väärtuse, suuruse/pildid, kaastaotleja andmed, krediidikohustused, pangaväljavõtted, maksuameti väljavõtte...."
Kuu aega tagasi maksis Mutrike osa oma olemasolevast laenust tagasi ja esitas täpselt need samad dokumendid. Jälle uuesti?
Meili teel küsis Mutrike, mis tegema peaks - suunati internetipanka taotlust täitma - lubati komitee otsust - internetipangast ilma komitee otsuseta suunati Mutrike tagasi meilivahetusse.
Mutrike küsis ju algatuseks vaid ühe lihtsa küsimuse? Või ei küsinud?
Igatahes ei jaksa Mutrike Kurja Pangatädiga jälle asju ajada.
ja ongi Mutrikesel 300 - 700 000 põhjust jääda Suure Ja Tähtsa Ettevõtte Kuningriiki!
Thursday, February 11, 2010
Mutrike Ibseni lummuses
Üle pika aja on Mutrikese silmis sära ja Mutrike on täis energiat - lõpuks ometi on ta leidnud endale hobi ja töö, mis talle meeldib ning sõna otseses mõttes sära muidu hallidesse silmadesse toob. Mutrikesest saab Kultuuri Maaletooja (loodetavasti!)
Mutrike sai tõestust sellest, et ta pole üldsegi mitte rumal ja tema blond peakene kubiseb ideedest, mis karjuvad teostamise järele. Karjuvad, et peakesest välja saada.
Mutrike ei saanud öösel isegi korralikult magada - ärkas iga paari tunni tagant üles, sest ideid oli nii palju, vaimusilmas nägi ta juba, kuidas asjad välja näevad, kuidas teostatakse, kuidas.... Nii põnev!
Sellega seoses:
- Kas keegi teab, kas H. Ibseni luulet on eesti keelde tõlgitud?
- Kui pole, kas keegi tahaks luulet eesti keelde tõlkida?
- Kas keegi teab, kes peale E. Griegi (oivalise Peer Gynti) on veel H. Ibseni tekstidele muusikat kirjutanud? (mis massidele peale läheks)
Elagu Kunst!
Wednesday, February 10, 2010
AIR FREIGHT
Mutrikesel on tema imelises töös abis kaks imetoredat laomeest. Kratsivad küll pead ja püüavad end laoriiulite vahele peita, kui Mutrike oma asjadega tüütama läheb. Ohkavad ka iga kord kergendatult kui Mutrike lahkub. Aga päeva lõpuks on nad ikkagi väga abivalmid.
Mutrike saatis lattu tellimuse, millel kolm rida: vidin x 100tk, vidin y 50tk ja airfreight. Palus selle kenasti kokku panna. Tund aega hiljem helistas Mutrikesele laomees - tüdinud otsimast - ja raporteeris: Vidin x ja y on kokku pandud, aga air freight'i tema laos ei ole.
Mutrike ei hakanud naerma, ütles vaid, et siis ongi kõik korras, et selle air freight'iga tegeleb ise. Loodetavasti ei otsinud abivalmis laomees lennutransporti oma riiulitelt liiga kaua:)
Ütle siis veel, et nad ei ole abivalmid ja armasad. Ja tuju teevad ka heaks:)
Kuidas oleks õige töölt vaba päeva küsida?
Mutrike tahab reedel töölt vaba päeva võtta. Sellised asjad ei kulge Suures ja Tähtsas Ettevõttes kunagi ilma sosistamise ja kiunuta: "Kuidas nii? Kuidas ta julgeb?" ja järeldusteta: "Järelikult pole piisavalt tööd teha, kui endale selliseid asju lubada saab". Mutrike on sellega leppinud. Kiun siis kiun, järeldused siis järeldused. Mutrike tahab vaba päeva. Oma niigi napi aruga arvab lausa, et on selle ära teeninud.
Vanades meilides sobrades leidis aga Mutrike kirjavahetuse hjuuman riisoorsis ja Tähtsa Inimese vahel. Aasta alguses küsis hjuuman riisoorsis Tähtsalt Inimeselt, et kuna ta ja teised Välismaa Tähtsad Inimesed puhkavad ning mainis ka, et kui päris aus olla, siis te kunagi ei informeeri teisi, et olete puhkusel.
Inimesed küsivad, aga keegi ei tea.
Tähtis Inimene vastas: "Aasta esimesel nädalal olen tööl Välismaal. Järgmine nädal puhkan. Peale seda saabun kunagi Kuningriiki. Teiste käest küsi ise, kuna nad puhkavad, mina ei jälgi seda iga päev. Ühega neist rääkisin täna, arvan et ta on tööl. Ja mis puudutab teiste informeerimist, siis mina päris ausalt ei ütle et ma olen puhkusel sest mind saab alati kätte, puhkus vöi mitte, ja kui ütlen et puhkan siis keegi ei julge mind segada ja see ei ole ka õige…. "
Mutrike reedel lihtsalt ei tule tööle ja ei ütle ka kellelegi, sest nii on ju õige. Ja Mutrike tahab ikka asju teha nii nagu on õige!
Monday, February 8, 2010
Elegantne õhtusöök kaheksale
Mutrike käis nädalavahetusel õhtusöögil kaheksale ja mõtles, et küll oleks vaatajal lõbus kui just selline kaheksane seltskond teleekraanile lasta. Sellest kaheksasest seltskonnast saaks kohe üleöö kuulsused, kes kaunistaks Õhtulehe ja Delfi esilehti, oleks foorumite (anti?)kangelased. Me oleks kohe kümme korda kuulsamad!
Tuleb uksele vastu kostitav perenaine - järgmisel hetkel mattub ta riidekuhja ja kottide all. Pane kuhugi, tee midagi! Samal ajal on külalised istutanud end kööki. Nad ei vaata, kuhu perenaine on laua katnud - nemad otsustavad kööki istuda. Järgmisel hetkel tuleb lauale sibulapirukas ja pitsapirukas, enne kui esimene klaas veini on tühjendatud on pirukavaagnad tühjad. Juba haaravad näljased käekese krõpsude ja muffinite järgi. Miks süüa taldrikust? Saab ka näpu vahel ja majapidamispaberi abil! Samal ajal valmistab üks hull keset seda kõike sushit. Saab terve vaagnatäis. Ülihelikiirusel saab seegi otsa. Pole probleemi! Paneme uue riisi tulele ja teeme veel. Sööme sel ajal pirukat. "Äkki siis võiks mõneks hetkeks sushi valmistamise asjad laualt koristada, oleks rohkem ruumi?" küsib keegi. Milline hea mõte! Ja nii õigel ajal.
Saabub viimane ja kaheksas külaline. "Isver, meil ei olnud tema enam meeleski, söök on ka otsas juba!" Viimane kaheksas külaline saab endale viimased tükid pitsapirukast. Ta oleks justkui teadnud, et tema saabumiseks on toit otsas ja ilmutab end kööki suuuuuuuuuuuuuuuur pizza kaenlas. Suur!
Pizza leiab koha keset söögilauda, elegantse liigutusega eemaldatakse üleliigne kaaneosa ja järgmisel hetkel söövad kõik näljased pizzat. Sellele eelnev sibulapirukas ja pitsapirukas on juba ammu meelest läinud.
Avatakse järgmine pudel proseccot, järgmine pudel valget veini, õlut. Kõik kaob laualt nõiaväel. Õige aeg uued sushit valmis keerata. Neid saab tagasihoidlikku vaagnatäie. "Miks me neid veel tegime?" uurib keegi. "Tundus, et söögist jääb puudu, " vastab keegi teine. Keegi kolmas ei taha enam söögi poole vaadatagi. Kuidagi liiale läks vist. Terve laudkond ägiseb ja avab uue veini.
Teemad lähevad üha huvitavamaks ja huvitavamaks. Läbi klatšitakse kõik ühised tuttavad, endised töökaaslased, kes kellega magab, miks magab, kuidas magab. Seltskonnas viibivad mehed on üsna tasa - nemad on rohkem kuulaja rollis. Naised see eest on hoos - kõik professionaalsed psühholoogid ja suhteeksperdid. Naised teavad. Ja räägivad.
Kella kahe paiku jätavad kuus külalist pererahvaga hüvasti - jättes endast maha segamini köögi ja koristamata sauna.
Öelge nüüd, et sellist ehteestlaslikku söömaorgiat ei oleks huvitav kõrvalt jälgida. Saaks kommenteerida: "Kas te nägite, kuidas nad sõid?", "Kas te kuulsite, mida nad rääkisid?", "Kas panite tähele, millised nad välja nägid?", "Kust sellised küll tulevad, kusagilt maakolkast või, kus pole kombeid õpetatud, kus nuga ja kahvlit ei tunta?"
Ei, kallid televaatajad, see elegantne kaheksik tuleb Tallinnast! Ja nad on kümme korda kuulsamad kui enne!
Thursday, February 4, 2010
Mis saab siis kui punased miksivad rohelistega?
Eile jõudis Mutrikese kõrvu veel üks imeline idee. Tähtis Inimene arvas, et nüüd oleks õige aeg tehase töölised riietada kolme eri värvi tööriietesse - punane, sinine, roheline. Siis oleks kohe kaugelt näha kui vale inimene liigub vales töötsoonis. Kohe torkab ju silma punane roheliste keskel, sinine punaste keskel, roheline ...
Sõnavabaduse piirang Suures ja Tähtsas Ettevõttes juba on.
Otsustusvabaduse piirang ka.
Varsti hakkab hoovil kehtima ka liikumiskeeld. Punased püsivad kenasti omal kohal. Rohelised omal. Sinised ka ei liigu sinisest alast välja.
Kellest saab siis hoovipolitsei - kes hakkab jälgima, et sinised ja punased püsiksid kuulekalt oma kohal? Kus läheb piir, millest üle ei tohi astuda? Kes sellel kõigel silma peal hoiab, punased, sinised ja rohelised korrale kutsuks? Kõige õigem oleks luua uus ametikoht! Eksju....
Aga mis juhtub kui rohelised miksivad punastega?
Wednesday, February 3, 2010
Silmad pärani kinni
Mutrike on Suure ja Tähtsa Ettevõtte alam olnud juba mõnda aega, täna selgus, et liiga kaua, sest Kuningriik on jõudnud Mutrikesse oma jälje jätta. Siiani elas Mutrike naiivses usus, et ta pääseb enne sellist sündmustekäiku rohelisemale murule. Selgus tabas Mutrikest ühest tühisest dialoogist kolleegiga, mis Mutrikese silmad avas. Silmad mis on pärani kinni.
Mutrike uuris ühe müügiartikli olemasolu - iroonilisel kombel oli tegu mutriga:D
Mutrike: Kui ma mingil veidral põhjusel tunneksin vastupandamatut soovi müüa vidinat X, siis kuidas mina teda müüks - mille sisse see peidetud võiks olla?
Kolleeg: Üks on olemas laos, selle nr all. ütlesin laole ka, et Välismaale vaja saata, igaksjuhuks peaks vist kontrollima, kui kauba saatmine on
Mutrike: ega sa ei taha öelda, et ma peaksin ise minema sinna laadimise kõrvale seisma ja po russki käske jagama?
Kolleeg: Ma ei taha viimasel ajal eriti midagi öelda
Mutrike: Miks?
Kolleeg: Pole pointi
Mutrike: Miks?
Kolleeg: Kakoi miks?
Mutrike: kakoi kakoi - kas kolleeg ei tohi tunda huvi miks fellowkolleeg on arvamusel, et meie rahvusvahelises kontsernis ei ole mõtet rääkida?
Selline suhtumine tekitab minus kui nooremas ja kogenematus kolleegis segaseid tundeid - kuidas me saame sellise suhtumisega edasi minna?? MIS SUL VIGA ON?
Kolleeg: õõõõõvastav…….., mis sul viga on?
Mutrike: Mina kuulsin, et uued/noored/kogenematud ikka tüütavad lollide küsimustega vanemaid/targemaid/tegijamaid - seega on minul täielik õigus saada vastus küsimusele, miks sa ei näe pointi rääkimisel?
Kolleeg: Sa ple miski uus enam, täiega vana juba
Mutrike: ja mis sa sellega öelda tahad, et mina ei või enam küsida? mulle ei pea enam vastama?
Kolleeg:Just, et sulle ei pea enam eriti vastama, sa vastad küsimustele ise. Ja kuna sa oled juba nii vana, siis sa ei julge enam küsida!
Mutrike: Teen pöörase järelduse, et kaugel pole enam aeg kui Suur ja Tähtis Ettevõte on mu endasuguseks muutnud - milline õõvastav perspektiiv mu tulevikule. ps: meilivahetuse point on meelest läinud...
Kolleeg: Ja nii jäigi see vidin Välismaale saatmata, sest Mutrike küsis porque!
Selliseid "sisukaid" jutuajamisi tuleb ikka ette, toovad naeru suule ja ergastavad natukenegi muidu halli argipäeva, hirmuäratav oli see aga sellepärast, et selles oli rohkem tõtt kui Mutrike oleks tahtnud. Kui Mutrike siia Kuningriiki sattus, oli ta avatud ja naiivne, ütles asju otse välja, ei keerutanud, ei kartnud. Ei mõistnud "vanu", et miks nad ometi vait on, miks nad midagi ei ütle. Miks?
Mutrike pole ise tähele pannud, et temast on saanud samasugune "vana" - istub vaikselt oma nurgas ja teeb midagi, ei ütle enam ammu, mis ta arvab, ei avalda arvamust. Mutrike on vait! Kui küsitakse, siis vastab. Mitte enne. Omaalgatuslikult. Kui halvasti öeldakse, kuulab ära. Ei ütle midagi vastu. Ei kaitse ennast. Miks asjad nii on - küsida enam ammu ei julge! Vaatab pealt, vangutab pead.
Pole kaugel aeg, kui Mutrike ise ütleb: "Aga nii on asjad alati olnud!"
Kas on siis üldse imestada, et Mutrike kuulab ära Tatraveski mured, tunneb kaasa ja on temaga ühel meelel. Pärast salaja sisemas mõtleb, et miks Tatraveski üldse temaga suhtles. Mis on selle põhjus? Tagamõte?
Kas on siis üldse imestada, et Mutrike kustutab ära read, mis ta Firma B Raamatupidajale esimese hooga kirjutab ja näeb vaeva, et õiged sõnad ritta seada.
Kas on siis üldse imestada, et Mutrike noogutab kaasa Tähtsate Inimeste ideedele, naeratab ja seljataga või sisemas salaja kritiseerib.
Endalegi arusaamata on Mutrikesest saanud "vana olija" - ahv, kes teab, et banaani puutuda ei tohi ja trepist üles ronida. Miks, seda ta ei tea. Aga ei küsi ka.
Nii on asjad ju alati olnud!
Tuesday, February 2, 2010
Ego ülesanne ei ole sinu huvide teenimine. Ainus, mis teda huvitab, on võimul püsimine
Mutrike sattus eile õhtul vaatama mingit seepi, või oli see isegi film - jumal seda teab. Selline imal armastuslugu Tüdrukust ja Poisist, kes mingi arusaamatuse pärast lahku läksid ja jäärapäisuse tõttu kunagi enam uuesti kokku ei saanud. Mutrikesele ei meeldi sellised filmid: Nii nõmedad ju... "No kes see ikka nii loll on?" mõtles Mutrike. Mõtles natuke veel ja avastas siis, et ta ju tunneb päris elus ka selliseid inimesi.
Elasid kord koos Tema ja Temake - eeldatavasti õnnelikult. Keegi ei osanud arvata, et see idülliline pereelu üldse kunagi võiks koost laguneda. Aga näe - ühel ilusal päeval (sai see üldse ilus päev olla?) lagunes. Tema oli tillukese tüdrukutirtsuga kodus, ootas, et Temake töölt tuleks, et saaks koos poodi minna. Temake oli töölt tulles väsinud. Tema mõistis ja mõtles, et poodi saab ju ka mõnel teisel päeval minna. Nii kui nii olid poodides vaid tühjad letid.
Korraga helises telefon ja Temakese sõbranna kutsus Temakest Jõgevale, või kus iganes tol ajal kaubarallil käidi, saapaid ostma. Temakese väsimus oli sekundiga pühitud - of koors läheb ta sõbrannaga saapaid ostma. Juba siis oli ta ravimatult saapa-haige. Juba siis...
Tema solvus ja käratas: "Kui sa lähed, ära enam tagasi tule!" Ega ta siis seda nii ei mõelnud, niisama rohkem suusoojaks. Aga Temake oli uhke: kui nii öeldi, siis nii ta ka teeb. Ja läks. Tillukese tüdruktirtsu võttis ka kaasa.
Tema hakkas mõtlema, et sai vist vähe liiale mindud ja läks vabandust paluma. Temake oli uhke ja ei võtnud vabandust vastu. Teist korda ka ei võtnud. Mõtles, et no tulgu kolmas kord ka, siis...
Kolmas kord Tema ei tulnud.
Umbes kolmkümmend aastat hiljem on mõlemad tunnistanud, et tegid vea: "Ei tea, mis oleks..." Umbes kolmkümmend aastat hiljem on Temakese Ema tunnistanud, et oleks pidanud ise tütre tagasi saatma, aru pähe panema, aga kuidas sa seda teed kui tütar tütretütrega uksel seisab.
Võib olla ei ole Mutrike kõigest õigesti aru saanud ja ilustab veidike seda ingalindströmliku armastuse lugu, et ägedam oleks, aga Mutrike mõtleb ja mõtiskleb - mis tunded võisid Tema ja Temakese sees tegelikult pärast nii totakat lahkuminekut olla? Tundsid nad armukadedust uute kaasade pärast, tundsid nad kiusatust uuesti kokku saada, mida tundsid nad teineteist uuesti nähes, kas tunded kaovad ajapikku päriselt või jääb neist siiski mingi tilluke arm... Arvatavasti ei saa Mutrike seda kunagi päriselt teada.
Ometigi ei saa öelda, et kumbki neist oma otsust kahetseda saaks. Kui poleks läinud nii, pole Mutrikesel Tillukese Delisa sugust õde, võib-olla poleks isegi sellist Abikaasat. Palju asju oleks teisiti. Paremini ja halvemini.
Aga õppetunniks võiks see olla küll kõigile järeltulevatele jäärapäistele põlvedele. Mutrikesele ka.
Ühte lendulastud sõna ei saa tagasi kutsuda.
Liigne jäärapäisus ei tasu ära.
Ego ülesanne ei ole sinu huvide teenimine...
...Temast polegi kasu. Ainus, mis teda huvitab, on võimul püsimine. Ja praegu on tal hirm naha vahel, sest ta tunneb, et hakkab alla jääma. Sina jätka oma vaimset teekonda… ja paha poisi päevad on loetud. Õige pea on sinu ego töötu ja sealtpeale langetab hoopis süda kõik sinu otsused. Pole siis mingi ime, et su ego võitleb praegu oma elu eest, trikitab su meelega, et oma autoriteeti taaskehtestada, püüab suruda sind eraldatud nurka, mis on ülejäänud universumist ära lõigatud. Aga sina ära kuula teda.
-- Kuidas ma saan teda mitte kuulata?
-- … Selmet mõtteid peast jõuga välja tõsta, paku oma mõistusele mängimiseks midagi veel paremat…
-- Nagu näiteks?
-- Nagu armastus…
Võib-olla ei oleks Mutrike pidanud eile oma Abikaasaga jonnima ja turtsuma kui see tund aega hiljaks jäi?
Võib-olla...
Monday, February 1, 2010
Palju rääkida ja palju öelda on kaks ise asja
Alles esmaspäeva hommik ja Mutrike on juba segaduses. Segadus Mutrikese peas algas tegelikult juba reedel, aga reedel olid Mutrikese mõtted juba nii nädalavahetuse lainel, et ei tahtnud süveneda. Miks Mutrike segaduses on?
Mutrike ei tohi Suures ja Tähtsas Ettevõttes öelda, kui midagi näeb laita. Pole kombeks! On ebaviisakas. Ja üleüldse: "Nii on asjad siin kogu aeg olnud!" Kui Mutrike teeb oma töös vea, pannakse see suure kella otsa, et kõik ikka teaksid, et Mutrike eksib. Mutrike ei ole kunagi varjanud, kui midagi valesti teeb. Leiab lahenduse, parandab vea ja kõik. Keegi pole täiuslik, kaugelt siis Mutrike. Millest aga Mutrike aru ei saa on see, kuidas mõni inimene meeleheitlikult püüab oma vigu varjata, välja vingerdada, valetada, selle asemel, et tunnistada, et jah, tegin vea. Ei ole võimalik, et näiteks Firma B raamatupidaja tunnistaks oma viga.
Kõik sai alguse sellest, et Mutrike kontrollis Firma B raamatupidaja poolt saadetud laoseisu ja avastas vea: laos oli kolm masinat, numbritega 1,2 ja 3.
Mutrike kirjutas, et tegelikult on masin nr 1 müüdud. ja lisas tabelisse ka masina nr 4, mille Firma B raamatupidaja oli kahesilma vahele jätnud. Laos pidid olema masinad 2,3 ja 4.
Firma B raamatupidaja kirjutas vastuseks: "nr 1 on jäänud arvet kinnitades arve taha valimata, sellepärast ripub see nr laos. Seda ei saa sealt kuidagi ära enam.Aga kõik klapib. Väga tore!"
Mutrike kirjutas: "Kas märkasid, et laos peab olema ka masin nr 4 - see oli sul puudu, lisasin tabelisse?"
Firma B Raamatupidaja vastas: "Just nägingi - peab olema juhtunud selline asi, et müüdud masinale läks arvele vale number, sellepärast on laost üks number puudu ja üks üle. Seda peame meeles pidama, et kui järgmine kord arve teeme, paneksime õige nr."
Mutrike ei mõistnud. Kõige pealt oli ju selgitus, et number jäi arvele panemata. Nüüd aga selgus, et arvele oli pandud nr 1 asemel 4. Kuidas nii?
Samal ajal jõudis Firma B Raamatupidaja kirjutada Suure ja Tähtsa Ettevõtte tillukesele raamatupidajale:
"Saadan sulle lao ülevaate, et kui müügiks läheb, siis saad seerianumbreid kontrollida.Masinal X on süsteemis üks number valesti, tegelikult on laos see mis listis punasega märgitud. Kui uue arve kinnitan, pean arve taha valima selle, mis laos hetkel üle (seda listis kirjas pole). "
Listist oli kadunud nr 1 masin - mis oli müüdud ja nr 4 masin, mis seal peakski olema. Firma B Raamatupidaja sõnul oli "kogemata" arvele pandud masin nr 4.
Mutrike ei olnud päris kindel, et see ikka nii oli ja palus Firma A raamatupidajal arved läbi vaadata. Ka arvele oli pandud masin nr 1! Viga oli vaid Firma B Raamatupidaja tabelis!
Mutrike kirjutas mõlemale raamatupidajale: "Kontrollisin arveid - arvel on siiski õige number. Viga on vaid sinu tablis."
Selle asemel, et Firma B Raamatupidaja oleks oma viga tunnistanud, kirjutas ta hoopis Murikesele: "Kui sa vaatasid paberarvet, siis sa ei näe, milline number laost /süsteemist välja läks. Masinate nr on süsteemis lao-moodulis ja seal võib olla juhtunud, et on pandud teine number"
Firma B Raamatupidaja ikka ei saanud oma viga tunnistada. Samuti arvas ta, et Mutrike ei pääse lao-moodulile ligi. Selles ta eksis. Mutrike palus Firma A Raamatupidajalt laomooduli väljavõtet ja kirjutas Firma B raamatupidajale:
"Palusin laomooduli väljavõtet. Laos on masinad 2, 3 ja 4. Müüdud masin nr 1 (arve x)"
Selle peale jäi esimest korda Firma B raamatupidaja vait. Ei tunnistanud oma viga, aga ka ei vastanud.
Siis tuli Mutrikesele meelde, et Firma B raamatupidaja oli ju Firma A raamtupidajale saatnud ülevaate, kus väidab, et müüdud on kogemata masin nr 4 ja et see on vaja manuaalselt ära muuta. Sellepärast kirjutaski Mutrike mõlemale: "Süsteemis ja arvel kõik korras - masina nr muuta ei tule!"
Selle peale reageeris jällegi Firma B raamatupidaja: "Oih, nüüd ma olen natuke segaduses. Kas siis minu esialgne tabel oli siiski õige"
Mutrike haaras peast ja kirjutas vaid: "Ei".
Nüüd oli Firma B Raamatupidaja jälle sõiduvees: "Ahah, siis ma ikka eile juba parandasin ära."
MILLE? KUIDAS? Kui sa ära parandasid, miks sa siis palusid Firma A raamatupidajal uut arvet tehes käsitsi muudatus teha? Silma peal hoida? MILLEL?
Mutrike tundis, et kops hakkab üle maksa minema ja kirjutas: "Siis on hästi - hea, et selgus, et laomoodulis siiski saab muudatusi teha."
Firma B Raamatupidaja kirjutas: "Ei, seal ei saanudki midagi muuta, parandasin teile saadetud listis ära".
Mutrike ei andnud ka alla: "Näpukas oligi algusest saati listis, laomoodul on õige, arved ka. Aga põhiline on siiski see, et sai selgeks, mis müüdud ja müümata."
Ja selle asemel, et tunnistada oma eksimust, pani Firma B raamatupidaja teele viimase õigustuse: "No jah, mul ei olnud aega kontrollida, praegu on väga kiired ajad. Põhiline jah see, et listis on õige info."
Ja nii on iga kord. Ei saa tunnistada, et tegin vea. Ei saa tunnistada, et tegelikult ma ei oskagi laomoodulit kasutada. Sellistes kirjavahetustes ei ole kunagi cc ja bcc real Tähtsaid Inimesi. Juhtub aga näpuka tegema Mutrike, on kõigi (k.a Tähtsate Inimeste) meilboksis kiri: "Ma ei jõua ka kõike alati kontrollida, kuid oma töös tuleb olla äärmiselt tähelepanelik..."
Ja iga kord, kui Firma B Raamatupidaja on teinud vea, on tema argument: "Mul on jah hetkel nii palju tööd, et ei ole jõudnud..." Aga sama pikad kirjavahetused + telefonikõned kaasnevad IGA kord.
Kas pole siis ime, et Mutrike leiab, et teda ümbritsevad klounid. Klounid, kes pindu teise silmas näevad, aga palki enda silmas mitte kunagi. Klounid, kes jäärapäiselt salgavad oma eksimusi. Kas pole siis ime, et Mutrike viriseb? On rahulolematu? Muutub sarkastiliseks ja sapiseks? Peab ennast neist klounidest targemaks? Kas tal ei ole siis selleks õigus?
Ometigi peetakse rumalaks mutrikeseks teda, sest Mutrike ei varja oma eksimusi - see on inimlik. Aga mitte Suures ja Tähtsas Ettevõttes. Siin tuleb oma vead oskuslikult kellegi teise kaela ajada või ära peita ja kõige parem taktika, mis Suures ja Tähtsas Ettevõttes kasutusel, on - kui veenda ei oska, aja segadusse. Firma B Raamatupidaja oskab seda imehästi ja seepärast keegi ei suudagi temaga lõpuni vaielda. Alati on uus vabandus ja selgitus varrukast olemas.
Mutrike arvab, et ta ON targem kui Firma B raamatupidaja ja Tähtsad Inimesed. Mutrike ütleks neile hea meelega: "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu!"
Aga siis saaks Mutrike kinga...
Subscribe to:
Posts (Atom)