Friday, September 30, 2011
Uus lambikuppel - tehtud!
Või noh põhimõtteliselt tehtud. Nüüd on see veel vaja mõõtu lõigata ja lambijalale sobitada. Ja kuna Janek seda eile ei teinud ning jätab mind õhtul kääride ja palliga üksipäi, siis ma igaks juhuks näitan ära, et 101-listi 53. sai täidetud. Kuni ma kääride ja kärsitu iseloomuga selle enne lõplikku valmimist pekki keerasin:)
Loomulikult võiksin ma igaks juhuks oodata, kuni Janek koju tuleb ja selle õigesse mõõtu lõikab. Aga ma tunnen ennast. Ma tean, et mu näpud hakkavad sügelema. Ja ma kohe pean proovima.
Tõenäosus, et ma hakkama saan on 50-50-90!
(aga punkti 54. saan ma siiski maha tõmmata, isegi kui kuppel untsu läheb või? Ma ju meisterdasin midagi vahvat. Keegi ei öelnud, et see peab praktiline ja kasutuskõlblik tulema.)
Kompliment?
Vaatasime telekat. Räägiti mingist kunstnikust või muusikust või kirjanikust või ma ei mäleta kellest.
"Kes see on?" küsis hr Abikaasa minult.
"Mina ei tea," kehitasin ma õlgu.
"Kuidas nii, et sina ei tea," tegi Janek suured silmad.
"Miks mina peaksin teadma?" imestasin mina.
"Noh, sa peaks ju selliseid asju teadma, oled meil selline veidike üleõppinud kunstnikuhingega tibi."
"Ahah," vastasin mina ja jäin mõtlema, kas see oli kompliment või peaksin ma solvunud olema. Siiamaani mõtlen.
Thursday, September 29, 2011
Hainn-hoinn i bainn
Istusime õhtusöögilaua taga kui ma palusin Janekil ühtäkki öelda "hainn-hoinn i bann" nii et keel oleks vastu suulage, esihammastest kahe cm kaugusel. Tulemuseks oli väga pehme n-ga naljakas lalin. Edasi palusin ma tal öelda sõna "banaan", nii et rõhk oleks esimesel silbil ja n oleks samamoodi pehme. Janek kordas.
"Aga miks sellised veidrad häälitsused?" küsis Janek pärast neljandat korda "BA-nnann" korrates.
"Üks norra dialekt on selline," vastasin ma "mul on klient sealt kandist ja mind ajab iga kord naerma kui ta räägib."
Ülejäänud õhtu möödus eesti keelt samamoodi väänates.
Mulle tuli meelde kui ma Trondheimi praktikale sattusin ja olin hirmul, et ma ei saa kindlasti sõnagi aru, mida sealsed inimesed mulle rääkida püüavad. Ma olin harjunud "tavapärase" norra keelega, Lillehammeri dialektiga (mitte et ma ise sellest aru saaks, aga väidetavalt rääkivat ma ikka sama murrakut) ja nüüd ühtäkki ootas mind ees kaks nädalat maailmas, kus räägiti trønderskit.
Trøndersk meenutab ristsugutist norra keelest ja lapselalinast ning mind hirmutati, et Trondheimi "sisse sulamiseks" on kõige olulisem komponent kohaliku keele oskamine, mis erineb tavapärasest bokmål’ist nagu öö ja päev. Ma võdistasin õlgu.
Näiteks selle asemel, et normaalse inimese kombel kirjutada ” jeg skal dra i skogen for å se etter juletrær”, kirjutavad nemad „Æ ska fårrå oppi skoja fer å sjå ætti jultr”*.
Hääldusest ei hakka ma parem rääkimagi! L- ja N- häälikud on selles murdes nii pehmed, et minu bokmål'i ja teisi mulle arusaadavaid murrakuid rääkivad sõbrad soovitasid mul keele esihammastest kahe sentimeetri kaugusele suulae külge kinni kleepida ja siis 2000 korda järjest «hainn-hoinn i bainn» korrata. Vaid nii pidavat ma õige häälduse suhu saama. Kui l ja n selged, tuleb juurde intonatsioon ja meeles tuleb pidada, et rõhk on üldjuhul sõna esimesel silbil. Algajatele nagu mina soovitatati harjutada sõna ”banaan” peal ning kui ”BA-nnann” selge on, tasub edasi minna raskemate sõnade nagu ”puppilla” juurde. Ärge unustage lisaks rõhule esimesel silbil ka pehmet l-häälikut!
Ainuke asi, mis mulle trønderski kohta koheselt meelde jäi, oli see, et kõik laused, välja arvatud küsilaused, pidid lõppema lühendiga ”sjø”**. Ehk teisisõnu selle asemel, et lihtsalt öelda, ma olen Eestist, jeg er fra Estland, tuli kindlasti öelda jeg er fra Estland sjø!
Kõige tipuks tehti mulle selgeks, et isegi kui ma olen trønderite häälduse kuidagi endale selgeks saanud ja tean, et „ikke“*** asemel ütlevad nemad „itsjhe“, siis sellest ei pidavat mingit kasu olema. Lisaks kõigele muule olevat nad ka oma sõnavara välja mõelnud.
Õnneks rääkis suurem osa kontorist mulle harjumuspärases bokmål’is ning vestlused stiilis «Æ, æ e i A æ å»**** jäid minu suureks kergenduseks olemata.
Vaid mõne üksiku inimesega suheldes pidin ma pingsalt kõrvu teritama ja nendega kaasa mõtlema, et aru saada, millest nad rääkisid, sest minu treenimata kõrvale tundus see aeg-ajalt tõesti nagu oleks keegi lihtsalt kõik vokaalid ühte ritta seadnud – a,e,i,o,ä, ü,ö, mis otseloomulikult tähendas midagi nagu „mul on laps haige“ või „kas sul on see aruanne juba valmis“.
Paar korda sattusin ma niimoodi isegi rumalasse olukorda ja noogutasin vokaalijada lõppedes seal, kus tegelikult oleksin pidanud pead raputama. Aga ma ei olnud suuteline kogu aeg oma mõistust teritama, et neist aru saada.
*” jeg skal dra i skogen for å se etter juletrær = Æ ska fårrå oppi skoja fer å sjå ætti jultr – eesti keeles ”toon metsast kuuse”, esimene variant bokmål’is, teine trønderskis;
**sjø – lühend ”skjønner du’st” – eesti keeles ”saad sa aru”
***ikke = mitte
****keeleline nali, kus trønderi koolipoistelt küsitakse, mis klassis nad käivad. ” Æ e i A,” (Jeg er i A – mina olen A klassis) vastab üks. ”Aga sina?” küsitakse teiselt. ”Æ, æ e i A æ å,“ (häälduse järgi "ääeiaäoo" Jeg er i A også – ma käin ka A klassis ) vastab teine.
*****Selgitus illustratsiooni kohta: trønderi pidavat ära tundma riietuse järgi. Neil olevat kombeks kanda nahkveste ja valgetesse froteesokkidesse topitud teksasid ning sinna juurde musti mokassiine. Ja kõik nad on sünnist saati vuntsidega. Trønderite kaitseks pean ma ütlema, et oma kahenädalase Trondheimi praktika jooksul ei kohtanud ma ühtegi eelpooltoodud kirjeldusele vastavat inimest. Ilmselt liikusin ma vales seltskonnas;)
Wednesday, September 28, 2011
Kuidas tõendada oma keeleoskust?
Sain ühe huvitava pakkumise, kus muuhulgas tuleb " kandideerijal esitada võõrkeele oskust tõendava dokumendi koopia".
Ma oskan paari võõrkeelt: norra, inglise, veidike rootsi ja veidike vene keelt. Aga millise paberiga ma seda tõendan?
Ok, norra keele puhul aitab ehk ülikooli diplom. Aga inglise keele? Keskkooli lõputunnistus? Kas see tõendab, et ma oskan keelt? Sellisel juhul peaks mu vene keele hinna tõendama, et oskan vene keelt sama hästi kui inglise keelt. Mina aga väidan, et ma oskan inglise keelt väga hästi ja vene keelt rahuldavalt. Ja noh kui juba priiskamiseks läks, siis keskkooli tunnistus tõendab, et ma oskan vähemalt heal tasemel ka saksa keelt! Wirklich?
Rootsi keele oskuse kohta pole mul ühtegi dokumenti varnast võtta. Kas ma siis seda keelt ei oska? Ja juhul kui keskkooli lõputunnistus pole piisav dokument keele oskuse kohta, kas ma siis ei oska ka inglise (ning vene ja saksa) keelt?
Kas ema kirjutatud tõend sobiks?
Kallid sõbrad!
FB-st leiab asju;)
Sunday, September 25, 2011
Katusele!
Kui eesriie lahti läks, sain ma koheselt esimese üllatuse osaliseks. Ma ei oleks sellist lavakujundust osanud oodata, millegipärast olin ma oodanud, et kui mingi lavakujundus üldse on, siis koosneb see heal juhul traadist, tühjadest plekkvaatidest või millestki muust samasse „moodsa kunsti“ hulka kuuluvast. „Igasse suhtesse vajalikku õhutusauguga“ nukumaja ei osanud ma küll ette oodata.
„Katuselt“ meenutaski mulle mingil põhjusel tänapäevast Ibseni „Nukumaja“, just see kaunis igavlev kodukanast Naine, kes ootab, et keegi tema olemasolu märkaks. Juhm töönarkomaanist Mees, kelle elu keerleb vaid „raha ja vastutuse“ ümber ei ole selleks aga võimeline. Naise ellu toob vaheldust salapärane ja enesekindel Mees Katuselt. Rõhutatult ülekaaluline triibulistes pükstes ja lokisoenguga Jarek gigolo rollis oli teine üllatus. Ma ju teadsin, et ta oskab laulda, aga et tas ka nii palju näitlejaannet on, tuli mulle üllatusena. Ka teised osatäitjad -Uku Uusberg ja Hannaliisa Uusma- olid oma rollis väga head.
Foto: Maarja Mõttus
Teose sisu võiks mingit määral pidada klišeelikuks – mees, naine, argipäev ja veel üks mees. Või hoopis elust võetuks? Me ärkame kella peale üles, tormame tööle, jätame unarusse lähedased ja suhted. „Katuselt“ peegeldab meie argipäeva. Suhtes olevatele inimestele peaks see olema hoiatuseks. Igas suhtes on küll vaja õhutusauku, kuid kui auk liiga suureks läheb, võib Mees (või Naine) Katuselt olla lähemal, kui me oskame arvata. Ta ähvardab iga pragunema kippuvat suhet, ootab korstna taga ja luurab katusel.
Nii nagu ka päriselus ärkab Mees alles siis kui Naine sõna otseses mõttes katuselt/katusele libisema hakkab ja päästab suhte šarmantse gigolo sülle kukkumast, saades aru, et elu ei tiirle vaid teemantide ja raha ümber. Hea on, et nii läks! Paljudel juhtudel ärgatakse liiga hilja.
Ma julgen ilma liialdamata öelda, et „Katuselt“ oli üks parimaid tükke (kui mitte parim), mida ma viimasel ajal näinud olen. Natuke nagu ooper, natuke nagu kontsert, natuke killukesi sõprade-tuttavate elust, natuke argipäevast. Igatahes ronis minu mees ka järgmisel päeval, ettekäändega, et suveköök vajab harjaplekki, katusele. Ümisedes „katusemees, katusemees...“
Me kõik vajame oma ellu natuke Katusemeest!
Friday, September 23, 2011
Karjuv vägivald
"Ära usu kunagi 3 inimest: jäära, amburit, kala - nad on egoistid.Ära kaota kunagi 3 inimest: sönni, vähki, kaljukitse - nad on ausad ja töelised armastajad.Ära lase kunagi 3 inimesel minna: neitsil, kaalul, skorpionil - nad oskavad saladu...si hoida ja nad näevad ka sinu pisaraid.Ära kaota kunagi 3 inimest: lövi, kaksikut, veevalajat - nad on töelised söbrad."
Kujutate ette, mind. Mind? Ma ei ole selle karjuva füüsilise vägivallaga nõus. Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama Kalade iseloomustusest:
"Kalade tähtkuju all sündinud on salapärased, peene intuitsiooniga, kuid need iseloomujooned ja ülipeen, tundlik iseloom raskendavad selle tähtkuju all sündinutel edasijõudmist materiaalses maailmas. Neil on fantaasia hästi arenenud ja huvi kõige müstilise vastu hästi suur. Neptuun annab neile pidevad kontrastid – rahutuse ja sisemise võitluse. Jupiter aga tarkuse ja õnneliku saatuse. Kuid selle planeetide vastuolu tõttu kannatavad Kalade tähtkuju all sündinud teravate hingepiinade, rahutuse ja tusa all. Ka on nad liiga pehme ja järeleandliku iseloomuga, kuid siiski skeptilised tänu oma umbusule ümbritseva vastu. Neil on instinktid arenenud loogikast tugevamini ja nad võivad üllatada oma lühinägelikkusega, kuid alati ei ole neil omal arusaamist oma võimetes ja nad arvavad selle tulenevat oma mõistusest. Selle tähtkuju all sündinud armastavad mugavust, on külalislahked ja kaastundlikud, kuid viimast omadust paiskavad nad liialt ja neid kasutatakse seetõttu üsnagi tihti kurjasti ära teiste poolt, kes seljataga nende kaastundlikkuse üle irvitavad. Nendel on raske leida sõpru ja mõttekaaslasi. Kui kalade tähtkuju all sündinu elu kujuneb lapsepõlvest alates normaalselt, jäävad nad siiraiks ja südamlikeks, muidu skeptikuiks. See on humanistide tähtkuju, filosoofide ja sotsioloogide märk. Võivad väga edukalt töötada teaduse alal, kuna neil on hea mälu. Võivad saada headeks kunstnikeks, muusikuteks, skulptoriteks. Selle märgi all sündinud naised omavad alati eredalt väljenduvat individuaalsust, kalduvust ekstravagantsusele. Nende tervis ja meeleolu sõltuvad kuu faasidest. Täiskuu ajal on väsinud, apaatsed, kurdavad haiguste üle. Kalade tähtkuju all sündinud naiste minevik on harva puhas, kuid neist võivad saada head naised ja emad, tänu nende paindlikule ja kohanemisvõimelisele iseloomule."
Kas nägite kusagil sõna egoism? Ei näinud? Just nii.
Exibit B - katkend Tillukese Delisa referaadist ja Exibit C - katkend emme pulmakõnest:
"Minu isiksuse kujunemisele on tähelepanuväärset mõju avaldanud mu õde. Ta on alati olnud väga kohusetundlik ja abivalmis."
"Oled rohkem kui täiuslik –oled ainukordne – ekslik, uudishimulik, alati kirglik oma avastustes ja unistustes."
(kuigi kui tothebone-aus olla, siis tsipake on seda egoisti mus peidus küll. Aga teised seda ei tea;))
A man was depressed last night so he called Lifeline. They've got a call center in Pakistan. He told them he was suicidal. They got all excited and asked if he could drive a truck.