Hainn-hoinn i bainn

Istusime õhtusöögilaua taga kui ma palusin Janekil ühtäkki öelda "hainn-hoinn i bann" nii et keel oleks vastu suulage, esihammastest kahe cm kaugusel. Tulemuseks oli väga pehme n-ga naljakas lalin. Edasi palusin ma tal öelda sõna "banaan", nii et rõhk oleks esimesel silbil ja n oleks samamoodi pehme. Janek kordas.
"Aga miks sellised veidrad häälitsused?" küsis Janek pärast neljandat korda "BA-nnann" korrates.
"Üks norra dialekt on selline," vastasin ma "mul on klient sealt kandist ja mind ajab iga kord naerma kui ta räägib."

Ülejäänud õhtu möödus eesti keelt samamoodi väänates.

Mulle tuli meelde kui ma Trondheimi praktikale sattusin ja olin hirmul, et ma ei saa kindlasti sõnagi aru, mida sealsed inimesed mulle rääkida püüavad. Ma olin harjunud "tavapärase" norra keelega, Lillehammeri dialektiga (mitte et ma ise sellest aru saaks, aga väidetavalt rääkivat ma ikka sama murrakut) ja nüüd ühtäkki ootas mind ees kaks nädalat maailmas, kus räägiti trønderskit.

Trøndersk meenutab ristsugutist norra keelest ja lapselalinast ning mind hirmutati, et Trondheimi "sisse sulamiseks" on kõige olulisem komponent kohaliku keele oskamine, mis erineb tavapärasest bokmål’ist nagu öö ja päev. Ma võdistasin õlgu.
Näiteks selle asemel, et normaalse inimese kombel kirjutada ” jeg skal dra i skogen for å se etter juletrær”, kirjutavad nemad „Æ ska fårrå oppi skoja fer å sjå ætti jultr”*.

Hääldusest ei hakka ma parem rääkimagi! L- ja N- häälikud on selles murdes nii pehmed, et minu bokmål'i ja teisi mulle arusaadavaid murrakuid rääkivad sõbrad soovitasid mul keele esihammastest kahe sentimeetri kaugusele suulae külge kinni kleepida ja siis 2000 korda järjest «hainn-hoinn i bainn» korrata. Vaid nii pidavat ma õige häälduse suhu saama. Kui l ja n selged, tuleb juurde intonatsioon ja meeles tuleb pidada, et rõhk on üldjuhul sõna esimesel silbil. Algajatele nagu mina soovitatati harjutada sõna ”banaan” peal ning kui ”BA-nnann” selge on, tasub edasi minna raskemate sõnade nagu ”puppilla” juurde. Ärge unustage lisaks rõhule esimesel silbil ka pehmet l-häälikut!

Ainuke asi, mis mulle trønderski kohta koheselt meelde jäi, oli see, et kõik laused, välja arvatud küsilaused, pidid lõppema lühendiga ”sjø”**. Ehk teisisõnu selle asemel, et lihtsalt öelda, ma olen Eestist, jeg er fra Estland, tuli kindlasti öelda jeg er fra Estland sjø!

Kõige tipuks tehti mulle selgeks, et isegi kui ma olen trønderite häälduse kuidagi endale selgeks saanud ja tean, et „ikke“*** asemel ütlevad nemad „itsjhe“, siis sellest ei pidavat mingit kasu olema. Lisaks kõigele muule olevat nad ka oma sõnavara välja mõelnud.
Õnneks rääkis suurem osa kontorist mulle harjumuspärases bokmål’is ning vestlused stiilis «Æ, æ e i A æ å»**** jäid minu suureks kergenduseks olemata.
Vaid mõne üksiku inimesega suheldes pidin ma pingsalt kõrvu teritama ja nendega kaasa mõtlema, et aru saada, millest nad rääkisid, sest minu treenimata kõrvale tundus see aeg-ajalt tõesti nagu oleks keegi lihtsalt kõik vokaalid ühte ritta seadnud – a,e,i,o,ä, ü,ö, mis otseloomulikult tähendas midagi nagu „mul on laps haige“ või „kas sul on see aruanne juba valmis“.
Paar korda sattusin ma niimoodi isegi rumalasse olukorda ja noogutasin vokaalijada lõppedes seal, kus tegelikult oleksin pidanud pead raputama. Aga ma ei olnud suuteline kogu aeg oma mõistust teritama, et neist aru saada.


*” jeg skal dra i skogen for å se etter juletrær = Æ ska fårrå oppi skoja fer å sjå ætti jultr – eesti keeles ”toon metsast kuuse”, esimene variant bokmål’is, teine trønderskis;

**sjø – lühend ”skjønner du’st” – eesti keeles ”saad sa aru”

***ikke = mitte

****keeleline nali, kus trønderi koolipoistelt küsitakse, mis klassis nad käivad. ” Æ e i A,” (Jeg er i A – mina olen A klassis) vastab üks. ”Aga sina?” küsitakse teiselt. ”Æ, æ e i A æ å,“ (häälduse järgi "ääeiaäoo" Jeg er i A også – ma käin ka A klassis ) vastab teine.

*****Selgitus illustratsiooni kohta: trønderi pidavat ära tundma riietuse järgi. Neil olevat kombeks kanda nahkveste ja valgetesse froteesokkidesse topitud teksasid ning sinna juurde musti mokassiine. Ja kõik nad on sünnist saati vuntsidega. Trønderite kaitseks pean ma ütlema, et oma kahenädalase Trondheimi praktika jooksul ei kohtanud ma ühtegi eelpooltoodud kirjeldusele vastavat inimest. Ilmselt liikusin ma vales seltskonnas;)