Mustlane minus

Enne kui ma asjast hakkan kirjutama, pean ma teile tunnistama, et ma olen teile valetanud. Ma olen alatult rääkinud, et Eesti ja Norra suved on sarnased, et me oleme nii sarnased. See on minu poolt olnud alatu vale. Eesti ja Norra suvi (olgu, täpsustame, kuna Norra on nii pikk maa, kus igas külas võib olla erinev suvi, ja ega Eestigi ilma heitlikuse suhtes alla jää, siis Tuula ja Lillehammeri suved on nagu siga ja kägu). Ma ei räägi isegi sellest, et meie kodujärv alles eelmisel nädalavahetusel jääst vabaks sai või et kõrgemal mägedes veel 17. maini korralikke suusaradasid sisse sõideti, vaid....Ma ei oska seda isegi sõnadesse panna. On ühtemoodi ilus, soe, on ühtemoodi päike, tuul, tärkav rohelus, kuid kõik on ikka nii erinev. 

No jah, see selleks. Lähme mustlaste juurde. Kuni selle hetkeni kui ka lennujaamadest sai omamoodi rutiin, meeldis mulle oma eelnevate tööde juures kõige rohkem reisimine ja spontaansus. Mulle meeldis, et näiteks võisin ma peale üht tavalist tööpäeva minna koju teatega, et homme hommikul kell viis on vaja lennujaamas olla. Mustlane minus oli rahul, sest mulle ei meeldi paigal olla, rutiin ajab mind hulluks.

Kunagi ütles üks inimene, et mu pere on nagu mustlased, kes muudkui rändaks, et kodus siis ei taipa olla. See oli ilmselt solvanguna mõeldud, kuid täna mõtlen ma, et kui keegi mulle uuesti mustlane ütleks ja peaks silmas, et ma ei taha paigal püsida, võtaks ma seda kui komplimenti. Ma olen Marekile sada tuhat korda öelnud, et kui mul oleks võimalusi, siis ma aina rändaks. Võtaks oma Tiugu ka kandle kaenlasse ja läheks. 

Vanasti välistasin ma enda jaoks seljakotimatkad. Nüüd loodan ma siiralt, et järgmisel aastal saame Roheliste rattaretke kaasa teha (sel aastal oleks mind ilmselt siiski laibaautoga igal õhtul teepervest üles korjatud), ma tahaksin nii väga minna telkima, ideaalis Põhja-Norrasse, kaugematest plaanidest ma ei räägigi, hetkel on prioriteedid niikuinii mujal, aga unistama peab.

Sel nädalal oleme me jõudnud külastada hotelle Tallinnas ja Pärnus, puhata kodus Ussipesas, ma olen jõudnud töövestlusele (sellest kirjutan ma kohe eraldi, sest mis värk on, et juba kolmas ettevõte tahaks, et ma teeks neile tööd, aga palka maksaks alles siis kui tuleks tulemused🤔), kohtumistele, ma olen jooksu pealt muutnud plaane (ainsaks miinuseks siin, et planeeritud kohtumised sõbrannadega kannatasid, aga ma olen niikuinii kehv sõbranna, seega ma loodan, et nad ei pahanda, väga). 

Minuga ongi selline värk, et ma ei tee plaane, mulle meeldib spontaansus (v.a. tööalaselt, ma olen õppinud). Eile tahtsime me rongiga Tallinnast koju minna, ma olin kindel, et ronge läheb kogu aeg. Ma eksisin. Kui me Balti jaama läksime, selgus, et just oli pea kahetunnine paus. Samal ajal kui Marek ja ta ema läksid sisse otsima bussiaegu ("Oodake teie Idaga siin!" Ütlesid nad mulle), liikusin mina Idaga bussipeatust otsima. Leidsin. Nii peatuse kui bussi, mis just väljuma hakkas. Ma helistasin Marekile, et ta jooksuga tuleks, kuid ta oli juba meie selja taga. "See poleks ju Eveliis kui ta siin oleks oodanud," oli Mareki ema öelnud, "ta läks kindlasti bussi otsima." 

Jp. Just selline ma olen. Hommikul nuputasin ma, kuidas kõige lihtsama vaevaga saada Tuulast Pärnusse kui appi tuli Amestic.ee autorent (väga soovitan kui teil on vaja soodsat ja hea teenindusega autorenti Eestis), "peavalu" transpordiga lahenes peaaegu iseenesest, lõuna ajal nautisime me Villa Wesseti suurepärast kööki, varahommikul liigume me Idaga tagasi Tallinna, et Ussipesas võtta peale Marek ja sadamast võta peale emme. 

Tartusse sõidu jätaks ma küll vahele (kas te olete kunagi matusekõne kirjutanud? See on sürraalne kogemus. Nutma ajab loomulikult ka, aga on kummaline mõelda, et meie elu mahub tegelikkuses ühel A4le), kuid mustlane minus on rahul. Ühte nädalasse on mahtunud nii palju. Kohti ja kohtumisi (pöidlad pihus, et ka tulemusi!). Mulle meeldib ringi reisida, kogu aeg tegevuses olla. Võib-olla  ma sellepärast ei saagi aru kui öeldakse, et aega pole. Aega on alati. Kõik on vaid valikute küsimus.

Hotellidest nagu ikka pikemalt: www.hotelliveeb.ee/blogi

Escape to Spa in Your Bathroom GIVEAWAY /Kingiloos

Juba eelmisest aastast kui Magrada seebid nESTi jõudsid, sai minust nende toodete austaja. Natuke läks kohalikul kliendil aega, et uue brändiga harjuda ja ma hakkasin juba kurvaks muutuma, sest hoolimata püüdlustest, seisid sebid ikka poeletil. Ja siis ühtäkki kui ma olin seebid vaata et unustanud ja kaugemale riiulisse eest ära pannud, tekkis nõudlus. Ma ei tea, kuidas see nii ootamatult juhtus, aga ühtäkki olid seebid nagu võluväel poest kadunud. Lisaks minule oli Magrada endale saanud uued Norra austajad.

Kaire, kes brändi taga seisab, ja on ääretult sümpaatne naisterahvas (ma olen kade kade kade tema brändi peale!) andis mulle juba eelmisel aastal teada, et varsti on oodata uudiseid ning nii olen ma juba mõnda aega elanud uute spaatoodete ootuses. Paar nädalat tagasi oli lõpuks ometi see päev kui "Spa In Your Bathroom"  tooted minuni jõudsid.  Kehakoorija, vanniõli ja sojavahast küünlad (vt lähemalt nende Facebooki lehelt). Mu meelest on need lausa vaimustavad.  Kodused spaaprotseduurid üks mõnus võimalus argipäevast põgenda. Aurav vesi vannis, küünlad põlemas, aromaatser vanniõlid-soolad, kehakoorijad ja -kreemid. Mõnus! 

Aga et sõnad ei jääks vaid sõnadeks, siis ma annaks hea meelega ühele teist neid tooteid ise järele katsetada. Kirjuta mulle kommentaaridesse, millised on sinu kodused spaaprotseduurid ning kõikide kommenteerijate vahel loosin 15.04 välja ühe Magrada kehakoorija ning kadakaseebi.  

M’agrada means „I like“ in Catalan. Passion for Mediterranean culture, nature, people and food characterises the products of Magarada. That is why they have used exotic ingredients together with local materials. This cocktail works well.
In northern climate the growing season of plants is relatively long, thus they gather useful nutrients quite slowly. This is the reason why the „power“ that comes from these plants is very effective. Pure essential oils and 100% natural basic oils add surplus value to the soaps. Each soap takes from three to four weeks to get ready. In addition to the contents, I consider the looks of the products very important. The products look luxurious, tempting and fascinating. To get a mild aroma, Magrada has assambled unique scents to get one-of-a-kind fragrance. After washing your skin will be silky, soft and shiny!Would you like to try out the products? Leave a comment here and on 15.04 we'll pick a lucky winner of "Spa in Your Bathroom" bodyscrub + juniper soap. Flykt fra hverdagen, inn på badet! Spatid kan være så lite stressende som et par minutter oppmerksomhet med favorittproduktet ditt. Akkurat nå har nemlig kroppen din ekstra godt av litt pleie. Uansett hvor corny det høres ut; lukt, føl og sans produktene du bruker. Smil til deg selv i speilet og sett på musikk som gjør deg glad. Henter du frem spa-følelsen litt hver dag får du mykere hud, men enda bedre: en garantert mental bonus.  Vi har fått inn helt ny organisk hjemmespa-serie - Spa In Your Bathroom og har introduksjonspriser denne uka. -20% på alle nye produkter - badeolje, kroppscrub, lys ved bestilling på nett, enten på e-post info@nestshop.eu eller private meldinger i Facebook.  Men...Legg inn en kommentar i kommentarfeltet nede og 15.04 plukker jeg ut vinneren av en "Spa in Your Bathroom" kroppscrub og einersåpe. NB: Husk å følge oss på snapchat - NESTSHOP

Sõltuvus

Mäletate ma tutvustasin teile mõnda aega tagasi Fabula raamatuäppi (SIIN). Ma ei olnud kunagi varem e-raamatuid lugenud, sest see tundus kuidagi nii vale, aga tegin esimese raamatuga proovi ja täna ütlen teile käsi südamel, et olen sellest äppist täiesti sõltuvuses. 

Kuna ma võtan osa ka Lugemise väljakutsest, kus on vaja lugeda korralik ports raamatuid, olen ma olnud vägagi õnnelik, et nii mõnigi raamat saab läbi loetud nii, et ei pea "telliskivi" käekotis kandma. Hetkel loen ma Donna Tartti "Ohakalindu" (ma ei ole veel veeranditki läbi lugenud, aga see on väga kaasahaarav, ma kogu aeg mõtlen, et mis edasi saab). "Ohakalind" on aga korralik "telliskivi" - oli seal 600 või 800 lk ja mõelda vaid kui peaks seda kogu aeg kotis kaasas kandma. No vot, sellepärast on Fabula äpp jube praktiline.

Ma saan peatüki või paar läbi lugeda bussi oodates, rongis kasvõi ühe peatusevahe sõites, sest olgem ausad, kõik need sellised ootamise hetked oleks mul telefon niikuinii näpus. Aga nüüd selle asemel, et Facebookis üles alla scrollida või kellegagi mõttetult chattida, loen ma raamatut. Muidugi on iPadist kordi mugavam lugeda, kuid seda ei viitsi ma kogu aeg kotist välja võtta. Telefon on mul aga kogu aeg taskus.  E-raamatud on ikka üks paganama äge leiutus. Rongisõidud Oslosse ja Stockholmi on Fabula seltsis väga kiiresti läinud. Kui ma ei eksi, siis ma nägin, et ka Stigi "Minu Kennedy" oli neil valikusse tulnud. Minge uudistage natuke, hetkel saate seda teha tasuta kui aktiveerite koodi "PAABEL" (vt siit lähemalt)

Sandra M, Berit, Mariann, Kristiina ja Anete J, kes te "pidupäeva giveawayst" osa võtsite, saatke mulle Diip kunstiinimene Facebooki lehe sõnumitesse oma meiliaadress, saadame teile meilile lugemisõiguseks koodi.

PS: Seda postitust ei ole mult keegi tellinud ja keegi ei ole mulle selle eest maksnud. 

Pidupäev ja giveaway

Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi  väljakuulutamist 1918. aasta 24. veebruaril. Läbi aegade on Eesti pidanud rinda pistma eri riikide ja rahvustega, kindlasti on see jätnud oma märgi aga endiselt oleme tänulikud oma riigi ja emakeele eest. 

Nüüd, suhteliselt rahulikul ajal, olles eestlane või väliseestlane, saame ise valida, kus riigis ja mis keeles toimetame ning multilinguaalsus on ju alati IN olnud. 

Ka Fabula e-raamatute äpis saab lugeda raamatuid 5 keeles: eesti-, soome-, läti-, inglise- ja vene keeles, kokku üle 10 000 e-raamatu. 

Legend räägib, et kui Paabeli riik võimsaks sai, muutusid selle elanikud uhkeks ning otsustasid ehitada taevasse ulatuva Paabeli torni. Seepeale segas Jumal kõigi keeled, nii et ühel päeval keegi enam üksteist ei mõistnud ning torniehitus jäeti katki, varem olid ju kõik kõnelnud sama keelt. Sellest loost pärinebki kõnekujund paabeli segadus.

Ka Sina saad proovida Paabeli segadust: loed erinevaid raamatuid, erinevates keeltes 2 nädalat tasuta, kui aktiveerid koodi PAABEL.

Selleks lae Fabula rakendus enda mobiili või tahvelarvutisse App Store’ist või Google Play poest ning toksi kampaaniakoodi väljale sõna “Paabel” ja ongi kõik!

5 x 1-KUULISE KINKEKAARDI LOOSIMISEKS OSALEMISEKS: 

1. Jälgi @eestifabula Instagrami kontot

2. Kirjuta blogi postituse alla, milline Eesti kirjanik Sulle kõige sümpaatsem on VÕI milline @eestifabula Insta pilt kõige toredam tundub. 

5 kinkekaarti, mis annavad 1-kuulise tasuta lugemisõiguse saadetakse võitjatele pdf kujul emaili peale ja loositakse välja 13.03.

Meie Idaga soovime teile ilusat pidupäeva  Ussipesast! 

Jalgpall on parem kui seks /Football is better than sex

Teate ju küll seda Smilersi laulu? Mulle täiesti arusaamatu sõnumiga, sest jalgpall on mu meelest...noh...jalgpall.  Ja seks on...noh...seks. Võrreldamatud asjad. Kui Smilers oleks laulnud "toit on parem kui seks", vot siis ma saaks aru, sest peale eilset õhtusööki ma just nii ümiseks. 

Hvelvet restorani Lillehammeris olen ma korra juba detsembris külastanud, kui Satu mind, Idat ja mu sõbrannat sinna lutefiski sööma kutsus. Juba siis ümisesin ma mõnust. Sest nii lutefisk, teenindus kui atmosfäär oli nii imeline, et mul tekkis kohe halb tunne, et olen igal pool valet rääkinud. Nimelt, et Lillehammeris ei saa kusagil head toitu. Saab küll. Selleks tuleb lihtsalt Hvelvet restorani Stortorget'l külastada. 

Ma sattusin lutefiskist niiiiiiiii vaimustusse, et otsustasin oma teisi sõbrannasid oma tehtud kalaga üllatada. Üllatus oli see tõesti, sest see, mis mina kokku keerasin haises nagu surnud orav ja põgenes võdisedes kahvli eest. Halvasti tehtud lutefisk on üks koledamaid kogemusi seoses Norra köögiga, vastupidiselt proffide poolt valmistatud kalaga, mis viis tookord detsembris keele alla. 

Noorte olümpia on väikesesse unisesse Lillehammerisse päris palju muutusi toonud. Kõik muudatused ei ole muidugi vaid positiivsed, näiteks peavad poed olema iga päev lahti olema kl 22ni, aga linnatänavad on kenasti kaunistatud, poeaknad täis trolle ja Norra lippe, restoranid pakuvad erimenüüd. Hvelvet pakub kolme-, viie- või seitsmekäigulist menüüd. 

Eelroaks pakuti maapirni kreemsuppi lambalihaga (mis on "fenalår" täpsemalt, võite huvi korral lugeda siit). Teate, ma ei liialda kui ma ütlen, et see oli supp meisterklassist. Jumalik! Nii tekstuurilt kui maitselt. Selle juures oli muidugi ka üks kurb asi. Me otsustasime Idale mitte eraldi lastemenüüd võtta, sest kahjuks olid valikus vorstid ja friikartulid ning mõtlesime, et kuna ta niikuinii väga suur sööja ei ole, siis jagama talle enda juurest. Ida sõi TERVE taldrikutäie suppi üksi ära. Me pidime Marekiga siis jagama. Ma ei oleks tegelikult raatsinud. 

Pearoaks sõin mina nahaga küpsetatud "turskade kuningat" ehk suguküpseks kasvanud Lofootide  "skreid". Säravvalge lihaga skreid peetakse maailma parimaks tursaks juba vähemalt tuhat aastat.  Kuningatiitlit ei kanna see kala ilmaasjata. Risoni, lillkapsapüree ja marineeritud sibulaga moodustas see taldrikul ideaalse koosluse. Sinna juurde pakutud Riesling muutis pearoa taevalikuks.

Mareki meeglasuuris part Savoy kapsa, juurpeterselli ja kibuvitsaleemega väärib täpselt samasugust komplimenti kui minu "skrei". Part sulas suus. Marek oli vaimustuses, sest Diibis oli part üks tema lemmikutest ja nii head parti ei olnud ta peale Diipi saanud. Kahjuks on minu pardi valmistamise oskused ka väga nigelad. 

šokolaadinemesis mustsõstrasiirupi, vaarikatarretise ja jäätisega jäi minul söömata. Selle lihtsalt rabas Ida mul käest. Olgu, tegelikult ma loovutasin selle talle poolvabatahtlikult, sest esiteks oli mu kõht juba väga täis ja teiseks ei ole šokolaadikoogid minu väga suured lemmikud. 

Teenindus selles restoranis on laitmatu, atmosfäär meenutas mulle "kallist kadunukest" Noiri Tartus. Mul on Noirist nii kahju, see oli võrratult romantilise ja hubase atmosfääriga, teistest erinev restoran. Hvelvet on natuke sarnane oma tumedatelt toonidelt ja mahedalt taustaks mängiva muusikaga. Hvelvet maja ise muidugi on juba omaette vaatamisväärsus, sest tegu on endise Norra pangaga. Meie saime juba teist korda kinnitust sellele, et Idal on ilmselt kallis maitse. Sest Hvelvet on olnud ainus restoran, kus ta end suhteliselt ideaalselt üleval peab ja kus ta sööb (ka lutefisk läks tal ludinal alla). 

Kui me lahkuma hakkasime, maksis Ida ettekandjale ka jootraha - meid teenindanud mees sai viiekroonise mündi võrra rikkamaks. Naisteenindajatel läks paremini - nemad said Idalt paberraha, pärismaailmas oli tegu meie tšekiga, kuid Ida maailmas võis see olla näiteks viiesaja-kroonine.

Igatahes kui te siia linna satute, siis Hvelvet on see koht, kuhu te sööma peaksite minema.

There is a song in Estonia, which states that football is better than sex. I've never understood this statement, you cannot compare something so boring with something so enjoyable. If they'd sing "food is better than sex", then I'd agree. At least after yesterday's visit to Hvelvet restaurant on Stortorget Lillehammer. 

I actually owe you a review from December when we were there first time to try the lutefisk menu. It was just beautiful and I felt a bit bad that I had said there is no good restaurants in this town. But there is. The one standing majestetically on the market place, appropriately for an house which used to be a Norwegian Bank.

Now during the Youth Olympics they have a special menu with the finest ingredients and tastes of Norway. It can be served as 3,5 or 7-cours dinner, accompanied with the best selection of wines (wine menu costs extra). 

As a starter we had a creme soup of Earth Apple with Fenalår. This was a soup of Masterclass. So delicate and tasteful. I would say devine. The downside of it was that we didn't order extra food for Ida (unfortunately the had french fries and sausages for children) and as she usally does not eat much, we decided to share our food with her. She refused to share the soup with us. And you know what they say, when a child loves food? Then it really must have been good!

For main course I had "skrei" - the king of Cod as it is known worldwide. The pearly white fish from Lofoten together with cauliflower pure, risoni and marinated onions was beyound belief. It was a perfect combination of tastes. The sour in onion with Riesling which was served with this dish, was a bit like tasting heaven. 

My husband had a honeyglazed duck with root parsley, rosehip broth and Savoy cabbage. I could see the happiness in his eyes. He said he had not had such a good duck since Diip ( a small restaurant we owned in Estonia. 

For dessert the others had chocolatenemesis with black currant syrup and rasberry jelly and ice cream. Ida ate my dessert, but I was not too sad. For the first I was already full from the two courses and I am not too fond of chocolate desserts.

We found out that Ida has an expensive taste. It is second time she behaves well in this restaurant (and she is actually in the age where she doesn't know what "behaving well" means) and she ate. She never eats. By the way, she also slept yesterday and we know she actually doesn't think highly of sleeping at nights either.

When we left, she also had to tip the waiters/waitresses. He got a five-kroner coin, but the girls were luckier - they got papermoney. In real world it may have been our check, but in a world of a two year old it probably was a (five)hundred bill. That's how satisfied she was with the dinner. And so were we. It is definately the place you have to eat when visiting Lillehammer.

Kummalised lood

Eelmisel aasta märtsis sattus meie majja elama üks kaval rebane. Ma ei mäleta täpselt, kuidas ta Ussipessa jõudis, aga kodustatud ta igatahes sai. Või nii enam-vähem. Ta saabus meie ukse taha kenasse karpi pakendatult ja kasutusjuhend pakil ütles, et temaga ei ole suuremat muret ja vaeva, sest 99,9% ajast ta magab. Enam-jaolt nii ka tõesti oli ning ülakorruselt oli 99,9% ajast kuulda tema mõnusat unesegast nohinat. Aga nagu ma ütlesin, oli ta üks kaval rebane ja kodustatud nii enam-vähem. 

Ükskord kui me koju tulime, oli ta terve elamise sassi ajanud. Ida haaras tal sabast ja tahtis teda koos endaga magama panna, kuid rebane punnis vastu. See oli see üks 0,1% kordadest kui ta ei maganud. Sel päeval oli ta otsustanud modelliks hakata. Mis meil siis ikka üle jäi kui temaga kaasa mängida. 

NB! Edasi lugemine omal vastutusel, sest tulemas on übernunnud pildid, mis nunnumeetri katki võivad lüüa. Alles hiljuti ühel Ööloomal nii juhtus. Õnneks oli tal garantiiaeg ja nunnumeeter sai korda tehtud, aga kui te pole oma nunnumeetri töökindluses päris kindlad, siis olge ettevaatlikud. 

Fotod. Hele-Mai Alamaa

Vot selline kaval rebane meil Ussipesas elabki. Kui me nüüd mõneks ajaks Norra kolisime, jäi rebane meist sinna maha. Põõnab unemagusalt ja 99,9% ajast rumalusi ei tee. 

Ühel ilusal päeval kuulsime me aga tuttavlikku unenohinat ka siin Norra kodus. Piilusime vaikselt magamistuppa, et kas tõesti oli kaval rebane meile külla tulnud. Kuidas see oleks võimalik olnud, me ei teadnud, aga kahtlustasime, et sellisel juhul on jälle tegu selle 0,1% ajast kui ta ei maga. Võib-olla on ta unes kõndima hakanud?  Rebast ei olnud kusagil, kuid nohin läks aina tugevamaks, lausa norinaks. 

Me käisime läbi kõik toanurgad, et leida üles, kust see nohin tuleb. Meil on seina sees üks hiir ja ma korraks hakkasin kahtlustama, et ehk on tema meile tuppa pugenud ja nüüd kuhugi diivani alla magama jäänud. Veidike kartlikult vaatasin ma diivani alla. Hiirt seal ei olnud. Seal oli hoopis ükssarv!

Saate aru, päris ükssarv. Magas magusalt. Me ajasime ta üles, et uurida, kuidas ta meie diivani alla sattunud on. Ta ajas end ringutades jalule ja ütles, et tuli meile Eestist sõnumit tooma. Sõnumit? olime me üllatunud. Sõnumit jah, kordas tema ja ulatas meile kirja. Seal seisis: "Ole alati sina ise. Välja arvatud juhul kui saad olla ükssarv. Siis ole kindlasti ükssarv." Me võtsime selle teadmiseks. 

Halva kvaliteediga fotod: Juust 4S

Vallatud näotekid on pärit Öölooma poest SIIT. Silma tasub peal hoida ka nende Facebooki lehel, see lihtsalt on nii krutskeid täis kogu aeg.

You know at home in Estonia we have a fox living with us. Quite a cool one. 99,9% of time it´s sleeping (and wishes we were too), so when you visit our little house in the prairie forest you can almost all the time hear someone snoring upstairs. It's the fox. 

0,1% of time it's full of energy and seems to think it's a model. Like Naomi or Tyra, or Cindy. See? I told you!

When we now moved to Norway we didn't want to wake it up, so the fox stayed in Estonia. But one day last week we heard snoring in our Norwegian home. What?  Whe started to look around in the house to find out who's snoring. Is it the fox? What does the fox say? We looked in the kitchen, bedroom, bathroom, but there was no fox. Just the snoring. I started to suspect it was the mouse that lives in the wall. Has he come to visit us and fell asleep? A bit scared I looked under the sofa. I am not very fond of mice. But there was a unicorn. A real unicorn. Sleeping. When we woke it up it sayed it had a message to us. We opened the letter the unicorn had with. "Always be yourself. Unless you can be an unicorn. Then always be an unicorn" it stood in the letter. We pinned the letter to the wall.

The faceblankets are available at Ööloom store HERE 

Digitaalne unerohi või enesepettus?

Mõnikord juhtub nii, et ma kondan appstore'is ja satun alla laadima uusi äppe, noh nii juhuslikult (nii et teised blogijad saavad pärast mind petmises ja valetamises süüdistada nagu siin). Mõnda aega tagasi sattusin ma sellise appi otsa nagu Digipill. Intrigeeriva nimega äpp sai allalaaditud ja esimene tasuta "tablett" - T-break ka ära "tarbitud". Ei toiminud, sinna paika see äpp ka jäi.

Nüüd jõuame me minu magamatuse astmeni. Olgu öeldud, et ma olen alati kehv magaja olnud, lapsest saati on mulle räägitud, et kui "Liisu magas, siis ei tohtinud kuremari ka maha kukkuda, sest muidu oli kohe Liisu ka kõps üleval", mu õde ja Marek võivad rääkida oma lugusid, kuidas nad kikivarvukil käisid, kui ma magasin. Ühesõnaga ma olen VÄGA kehva unega (hmm, vahemärkusena pean vist küsima, et mida ma siis Idast tahan?). 

Viimased kaks aastat olen ma aga olnud nii väsinud, et oleksin võimeline magama keset sambakarnevali. AGA siis tuleb üks aga. Ma ilmselt olen jõudnud sellesse staadiumisse, kus üleväsimuse tõttu on mul tihti võimatu uinuda. Ma panen pea padjale, ise surmväsinud, kuid magama ei jää. Sadatuhat mõtet keerleb peas. Aga und ei tule. Tee või tina. Nii on Ida varajane ja tihe öine ärkamine mulle tõeliseks piinaks, sest kui tema jääb isegi uuesti ja suhteliselt kiiresti magama peale seda kui tal on vaja olnud juua/tekki/patja/nukut kaissu/kaisust ära, ei suuda mina enam uinuda.

Nii jõudsin ma tagasi Digipilli äpini. Kui ma tookord T-breaki alla laadisin oma "rohukappi", uudistasin ma ka "ravimipoes" müügil olevaid teisi "tablette". Peace of Mind - prescribed for easing anxiety, Fear of Flying - prescribed for a calm journey, ja paljud teised. Sealhulgas Sleep Deeply. Ühel meeleheiteööl, kui ma olin juba kaks tundi mõtteid mõlgutanud, laadisingi ma selle endale telefoni alla.

Tegu on nö unelauluga, kus hüpnotiseeriva häälega meesterahvas 26 minuti jooksul püüab sind unele suigutada. "Pane silmad kinni ja kujuta ette, et silmad lähevad raskemaks, sa näed numbrit sada, kas sa näed, et see haihtub ja asendub 99ga? 98, 97, 96..."

Kogu see 27 minutit (vist) ta räägib midagi ja loeb numbreid allapoole. Miks ma ütlen vist? Sest enne kui ta on lõpuni jõudnud, olen ma IGA kord magama jäänud. Ma olen seda nüüd kuulanud viis korda ja absoluutselt IGA kord olen ma magama jäänud. Võib-olla peaks ma selle Idale padja alla sokutama? Kas see on oluline, mis keeles sind hüpnotiseeritakse? 

Igatahes see on nii veider äpp. Palju kummalisi "tablette" ka (babe magnet nt), ma ei kujuta ette, kuidas need võiksid toimida, aga kui keegi ära proovib, andke mulle ka teada, kas toimis. Sleep deeply't soovitan ma küll uneprobleemide puhul kasutada. Ma ei tea, kas see on tõesti toimiv digitaalne unerohi või enesepettus, kuid mul on kama kaks, kui see aitab mul uinuda, siis rohkem polegi vaja.

Päris tasuta digitaalne unerohi küll pole, kuid 3,99 "tableti" eest pole ka teab, mis hingehind. Proovige järele ja andke teada, kas teil ka toimis. Olgu see siis Sleep Deeply, T-break või Babe Magnet.

Tööl tukkumine on mu jaoks juba tavaline nähtus

Mu elu saab otsa 55-aastaselt? Mulle ei sobi see

Ma lõpetasin eile päeval oma (skandaalse?) raamatuäpiga Raimond Valge elulooraamatu lugemise ja õhtul oli vaja kuidagi aega sisustada, nii et jumala pärast ei peaks tööd tegema. Nii ma siis nuputasin, et mida järgmiseks lugeda, aga samas nagu väga lugeda ka ei viitsinud. Silma torkas selline asi nagu "Numeroloogia käsiraamat".

Ma olen alati öelnud, et numbrid pole minu teetassike, aga samas on  minu teetassike igasugu "ennustamine" ja selline maagiline värk, kui numeroloogiat nii nimetada saab. Ja nüüd ma vannun end maapõhja, et selle käsiraamatu endale alla laadisin. Nii põnevaks läks, et terve eilse õhtu (kui ma oleks juba pidanud ammu magama) lugesin ja liitsin ja lahutasin ja üritasin aru saada, mida millega ikka liita tuleb, et see isikliku aasta ja kuu ja päeva asi selgeks saada.
Nagu ma ütlesin, numbrid ei ole minu teetassike ja nii ma pusserdasin liita 1+3+3+1+9+8+1, et see tulemus omakorda lahutada mingist kõrgema matemaatika valemist, mis annaks mulle mu "väljakutse numbri" teada. Irooniline on see, et ma siin muudkui pasundan, et numbrid pole minu rida, aga need samad numbrid, va sindrinahad, soovitasid mul karjääri teha muuhulgas pankuri ja raamatupidajana. Kui need ei peaks sobima,siis olid valikus ka puusepp, lõhkeainete ekspert ja ettevõtja:D (Marek seevastu võiks alustada karjääri kirjanikuna).

Ma ei saa öelda, et ma horoskoope ja muud sellist puhta kullana võtaksin, viimasel ajal eriti horoskoope, sest no ma ei tea juba mingi sajas aasta lubavad need mulle "just sel aastal" rikkust, aga ma ei näe kusagil kratte kottidega minu suunas jooksmas. Võib-olla on see siis muu rikkus olnud;) Mina, vana materialist olen ehk ise valesti aru saanud? (Samas lubas Mang mulle ju muuhulgas eelmisel aastal ka kohtus käimist ja see imetabane üritus läks ju ometi täide).
Aga tegelikult osa minust ikka usub igasugu ettemääratud ja nö nimesse kirjutatud asju. Ma usun, et osa asju on ettemääratud, kuid oma teekonda saab ikka ka määrata. Eriti negatiivses mõttes. Noh näiteks kui horoskoop ütleb, et see aasta läheb ikka täiega pekki, siis inimene alateadlikult hakkab tegema valesid valikuid, sest "kõik on ju niikuinii ette määratud pekki minema". Ma olen alati uskunud märkidesse. See ei tähenda, et ma alati oleksin neid osanud märgata, kuid ma usun, et keegi kusagil tahab meile aeg-ajalt midagi teada anda. Samamoodi usun ma kaitseinglitesse (igakord sellele teemale mõeldes tuleb mulle meelde see meie autoõnnetus, kus auto läks mahakandmisele, aga minul ja Idal ei olnud isegi ühtegi sinikat). Ja nüüd tulevad ka need numbrid. 

Ma ei taha kõlada nagu mingi poolearuline, kuid kui ma siin pika arvutamise tulemusena olin kätte saanud oma elutee-, karjääri-, hinge- ja nimenumbri ning välise isiksuse numbri, siis see kõik, mis minu elus on toimunud tundus nii loogiline. Ma rääkisin Marekile, et minu eluteenumbriga inimene on võimeline looma majandusimpeeriumi ja Marek hakkas naerma, kui ma lisasin, et sama numbriga inimene võib olla liiga võimukas, sallimatu ja tige, vastas ta "jepp, jepp, siis võib olla küll". Okei, nali naljaks, aga tõesti  paljud asjad said kuidagi selgemaks. Kusjuures ma usun ka ise, et ma olen päris paljuks võimeline, sest mu loomus on selline, et ma ei anna alla ning ma usun, et inspiratsioon ning kujutlusvõime annavad tulemusi,seda ei pea mulle numbrid ütlema, aga ma sain kuidagi nagu vastuse, miks asjad mõnikord "pekki lähevad" ja mida sellest peaks õppima.

Ma sain teada, et elu koosneb üheksa aasta pikkustest tsüklitest ja sündmused korduvad iga üheksa aasta järel. Mulle meeldib see mõte. 2007 oli mu mäletamistmööda hea aasta. Norra sai olulisema rolli mu elus, sellega omakorda kaasnes vastutus, töö, aga ka igati vääriline palk (mille ma tookord oskasin kenasti kingade ja kleitide peale laiaks lüüa. dziisus kui lühinägelik minust, mõtlen ma nüüd), Marek tekkis mu ellu.

Mäletate ma olen (siin või facebookis) kirjutanud, et mul on paar püsiklienti, kes tulevad poodi siis kui neil on kurb või masendus peal, sest "minuga suhtlemine pidi neil tuju heaks tegema"? Naljakas, et seesama numeroloogia raamat ütleb, et minu ellusuhtumise numbri järgi annab minu külaskäik inimestele lootust ja julgust kui neil on masendus. Ei, ma ei pea end Jumala asemikuks maa peal, lihtsalt sellised huvitavad asjad tulid siit välja.

Natuke võite mind karta ka. Juhul kui ma "negatiivne kaheksa" peaksin olema;)

Ja siis suutsin ma välja arvutada oma neli apogeed. Kuna ma ikka jään arvamuse juurde, et ma ei ole numbritega kõige osavam, siis ma usun, et siin tegin ma mingi arvutusvea. Mulle ei sobi, et selle arvutuse järgi saaks minu neljas ehk viimane apogee (mis kestab elu lõpuni) otsa kui olen 55-aastane. Mul on natuke rohkem  plaane. See siin ei lähe minu plaanidega kokku. Aga kui see nii on, siis ma ei saa kuidagi pahandada kui anonüümsed käod mind keskealiseks nimetavad. Ma olen kohe 35-aastane:) 

Muidugi ei ütle ma, et kõik see numeroloogia on puhas kuld ja nüüd nii ongi, kuid ääretult põnev lugemine oli sellegi poolest. Mõtlemapanev kahtlemata ka. Isegi kui te sellist "voodoo-värki" ei usu, siis juba lihtsalt matemaatiliste tehete pärast on huvitav see raamat ette võtta. 

Minu ja Mareki elutee numbritega inimesed pidid ka väga hästi kokku sobima. See mis seal kirjas oli, kipus küll väga kenasti meid kirjeldama. 

SOOVITAN oma viimase aja lemmiktooteid

Juba enne jõule tahtsin ma kingiideede käes vaevlevaid inimesi aidata paari ideega, aga aeg läks kuidagi nii kiiresti ja sinnapaika see soovitus jäigi. Kuna nüüd käreda külma tõttu on mu nahk jälle ekstreemselt kuiv, tuli mulle käsi kreemitades meelde, et ma ei olegi seda postitust veel ära kirjutanud. Parem hilja kui mitte kunagi. Ehk on kellelgi kasu. 

Ma muidugi ei tea, kuidas seda postitust kirjutada, et see usaldusväärselt kõlaks, mitte kohutava kohutava reklaamina, aga kuna ma ei oska teistsugune olla nagu ma olen, siis lihtsalt kirjutan. Nii nagu asjadest arvan, igaüks loeb siit välja, mida ise tahab:)

1. Magrada kadakaseep Rhassoulsaviga. Esiteks meeldib mulle kadakalõhn ja teiseks jääb nahk beebipehme. Uskuge mind, minu jaoks on see VÄGA oluline, sest oma sajatuhande veidruse juures on mul ka selline veidrus, et ma ei kannata kuiva nahka. Ma ei suuda oma käsi katsuda kui need on sellised vastikud ja kuivad, eriti kui nad on talvel ka külmast veel sinakasvalged. Öäk! Ja seepärast on mul väga hea meel, et ma enda jaoks Magrada seebid avastasin. Nende toodetega saate tutvuda  ja tellida siin. Vaarikaseep kookosega lõhnab muide jumalikult. Nagu te võib-olla teate olen ma ka lõhnafriik. Näiteks kui ma käin hotellides, siis minu plusspunktid saavad alati need hotellid, mis hästi lõhnavad. Kõlab küll totakalt, aga no näiteks GMP hotell Pühajärvel on üks selline hea lõhnaga hotell. 

2. SRV kuiva naha näokreem on mu viimase aja PARIM LEID. Nagu öeldud olen ma talviti hädas väga kuiva nahaga ja seepärast on mulle väga oluline hea niisutav kreem. Muidugi sobib alati ka vana hea klassika Elisabeth Ardeni Green Tea with Honeydrops, mis mind juba sadatuhat aastat on välja aidanud hädast. Pluss lõhn! Kellele ei meeldiks selle EA kreemi lõhn? Isegi kui Green Tea lõhnaõli on "so yesterday", siis kuulub see ikka mu lemmikute hulka. Juba aastaid. Hind on ka hea sellistel "vanakooli" toodetel (näiteks siin). Aga tagasi SRV kreemi juurde. Ma ei oska isegi sõnadesse panna KUI hea see kreem on. Mu nahk ei kisu kusagilt ega ole nagu paber. Ainuke miinus minu jaoks on see, et ta ei lõhna ägedalt/seksikalt/maitsvalt. Paljude jaoks on see ilmselt pluss, aga mulle meeldivad kirsi-ja ploomi- ja šokolaadi-ja vaarikalõhnalised asjad;) Kuigi tegu on näokreemiga, siis mina kasutan seda ka oma kuivadel jalgadel. Eriti varvastel ja kandadel. Te ei kujuta ette kui koledad ja kuivad mu jalad ilma kreemitamata on. Eks ta natuke kreemi raiskamine on, aga niisutatud naha nimel pole mul millestki kahju. SRV tooted on müügil Ülikooli apteegis.

3. Naljakas, et minu kolmandaks lemmiktooteks on saanud Irina Erise Provoke Light Radiance Base. Kui ma kunagi siin oma "alasti tõega" välja tulin, siis ma küll ütlesin, et mulle tundus, et jätab naha värskemaks ja tervemaks, aga praegu talvel on sellest saanud minu (hõreda sisuga) kosmeetikakotist lemmiktoode. Ma ei kasuta igapäevaselt jumestuskreemi ja igapäevaselt ei raatsi ma end selle SRV kreemiga ka sisse määrida, sest tuub on otsakorral, aga niisutamata nahaga ma talvel välja minna ei taha. Nii ma siis proovisingi seda IE aluskreemi. Ja olen vaimustuses. Nahk on 1) niisutatud 2)särav (aga mitte idaeuroopalikult sädelev) ja 3) klaarim (selles mõttes, et naha ebaühtlused peida vära). Mõnus klaar jume jääb näole.

Ahjaa, Salon+ salongist soetasin ma mingi aeg tagasi endale  Joico K-pak šampooni + palsamikomplekti kahjustatud ja ületöödeldud juustele. See on ka igati väärt oma hinda. Mu juuksed, mis mõnda aega tagasi olid veel nagu takutuustid, hakkavad  juba juuste moodi välja nägema. Hetkel on komplektile soodushind ka.

Vot selline ilublogija nurgake tänasesse hommikusse!

Ka mina arenen!

Ma olen mõnes mõttes vanakooli inimene. Hoolimata sellest, et ma elan elu  nii Facebookis, blogis, Instagramis ja Snapchatis ning mu telefon ja ipad on täis erinevaid äppe, kipun ma teatud asju ikka tegema vanakooli moel. No et rongipiletid võtan ikka välja piletiautomaadist, mitte ei aktiveeri äpis, lennuki check in'i teen lennujaamas, arved maksan netipangas, mitte telefonile koputades või plaksutades ja nii edasi ja nii edasi. Ka raamatuid (nii vähe kui ma neid loen) loen ma ikka pärisraamatutena. Seepärast on igasugu e-lugerid ja lugemisäpid ja e-raamatud mulle täitsa tundmatu maa olnud. Või ütleme siis, et mitte minu teetassike. Ma olen ikka arvanud, et see pole päris see. 

Kuna ma elan aktiivset elu Instagramis, siis jäi mulle mõnda aega tagasi silma selline kihvt konto nagu @eestifabula. Väga šeff konto, soovitan neid jälgima hakata. Uudistasin nende Facebooki lehte ja kodulehte, sain teada, et tegu on e-raamatute äpiga ja sinna see jäigi. 

Eile olin ma mingis veidras uute äppide allalaadimise tujus ja nii laadisin ma alla kaks uut äppi - Digipill (pidi 13 minutiga magama panema) ja Fabula raamatuäpi. Ise ka ei uskunud, aga olin astunud oma esimese sammu e-raamatute lugemise poole. Ka mina arenen! Esimese miinusena selgus muidugi, et kahjuks ei saanud ma oma klikiaegsest 4S-ist sisse logida (pole etteheide äpile, vaid ilmselt meeldetuletus mulle, et ammmmmmuuuuuuu oleks vaja uut ja modernsemat telefoni), ipadist sisse logimine oli aga imelihtne ning s kui see oli tehtud sain siiski Fabulasse sisse ka telefonist. Ja Samsungi tahvlist. Ühe koodiga saab korraga raamatuid lugeda kuni neljast erinevast seadmest (eriti mugav eksju)

Pean ausalt tunnistama, et ega ma uskunud, et kohe hullult raamatuid alla laadima ja lehitsema hakkan, kuid kuna mul oli ees pooletunnine bussisõit koju (ja bussis on loomulikult tänapäeval wifi olemas!), siis otsustasin siiski äpiga lähemalt tutvust teha. Täitsa veider, aga ma sattusin kohe natuke sõltuvusse uuest nutividinast. Mitte et mul oleks kogemusi mõne teise lugemisäpiga (on neid üldse?), aga Fabula oli superlihtne kasutada. 

Okei, raamatute valik ei ole võrreldav sellega, mis on kaupluste lettidel, aga... minusuguse vähese lugemusega lugemishuvilisele oli valikut rohkem kui küll. Kuna mul parasjagu käib poes taustaks Raimond Valgre muusika (ja ma olen ka Raimond Valgre loomingu austaja), siis esimeseks allalaaditud raamatuks sai Raimond Valgre eluluga. Ma ei piirdunud vaid sellega, vaid kukkusin hullama ja laadisin raamatukogusse veel paar tükki kohe järge ootama. Noh et kohe kui üks läbi loetud, saan järgmise kätte haarata. Ma tundsin end nii fancyna bussis e-raamatut lugedes! Muidu olen ma ikka teisi vaadanud ja mõelnud, et see peab ikka palju ebamugavam olema kui pärisraamatu lugemine. Ei ole! Mugav on (valgust saab ka tuunida, nii et õhtul lugedes ei hakka valge taust silmadele), tahvel ja/või telefon on meil ju niikuinii kogu aeg käekotis, ei mingit lisaruumi ega lisakilosid. Ideaalne lennukisõidul! Ma lennureisideks ikka viskan mõne raamatu kotti ja vannun pärast, et kott on nii täis, et sealt ei saa midagi kätte. Nüüd on see mure ka lahendatud. Ja mulle meeldib, et raamat avaneb sellest kohast, kus see pooleli jäi. Mul on alati jama järjehoidjate ja lehekülje numbrite meeles pidamisega. 

Ma ei tea, kas ma kujutasin endale seda ette, aga raamatu lugemine läks nii kiiresti, et eilse õhtuga jõudsin ma Valgre raamatuga juba poole peale (mitte et see oleks oluline, aga äpp näitab ka ära mitu protsenti raamatust läbi on).

Kuues keeles (eesti, inglise, vene, läti, soome ja saksa) raamatuid pakkuva kihvti rebaselogoga äpi leiate App Store'ist või Google Play poest. 

Hetkel on Fabula Facebooki lehel (link) käimas ka kampaania, kus võita võib iPad mini ja kuus kuud eestikeelseid e-raamatuid. Minge vaadake ise täpsemalt järele. Mina igatahes olen nii rahul, et otsustasin sammukese nutikamaks saada. Ma ei tea, miks ma varem nii e-raamatute vastu olin. Noh jah, kunagi olin ma ka seda meelt, et jään alati kassette kuulama...

Suur lugemishuviline. Või siis mitte?

Mäletate, kuidas ma siin alles ohhetasin, et mu sõbranna oli eelmise aasta jooksul mingi 158 raamatut läbi lugenud? Ma olen siiani elanud vist mingis pettekujutelmas, sest olen end ikka suureks raamatusõbraks pidanud. Kui aga hakkasin siis kokku lugema mitu raamatut mina eelmise aasta jooksul läbi lugesin, sain umbes täpselt kümme kokku. Suurimaks elamuseks oli kindlasti Sarah's key - see kohutav ja suurepärane samaaegselt, The Help oli loomulikult ka väga hea (jälle - palju parem kui film!), A Well-Tempered Heart ja The Art of Hearing Artbeats olid samuti mõtlemapanevad, Norra vabamüürlaste seadused (ärge küsige, miks ma seda lugema hakkasin) jäi pooleli, sest oli kirjutatud mu jaoks natuke liiga keerulises norra keeles või ei olnud lihtsalt mu teetassike ning rohkem ma võõrkeelseid raamatuid ei lugenudki. Paar lasteraamatut lugesin ka läbi - Sööbik ja Pisik, Väike pähklipruun jänku ja Kardemoni linna röövlid. Oskar ja asjad ka. Eestikeelsetest lugesingi ma läbi vaid selle ning Stig Rästa "Minu Kennedy". Ei ole just kõige muljetavaldavam list. Ahjaa, Jaan Tätte oivalise "Vaikuse hääl" lugesin ka läbi. 

Ma lubasin endale, et hakkan 2016. aastal rohkem lugema. Selle asemel, et lollakalt telekat klõpsida ja vinguda, et sealt ei tule ju mitttemiiidagi (välja arvatud "The Modern Family" - seda jään ma ikka vaatama!). Nii liitusin ma ka Facebookis sellise grupiga nagu Lugemise väljakutse. Võib-olla oli see viga? Lisaks sellele, et ma pean end suure lugemusega (khmkhm) inimeseks, pean ma end ka kesmisest intelligentsemaks. Aga..selles grupis tunnen ma end vaieldamatult kõige rumalama inimesena, kel mitte midagi pole kaasa rääkida, sest vähe sellest, et ma pole 90% seal loetud raamatutest lugenud, pole ma pooltest uutest raamatutest kuulnudki. Saate aru? Päris piinlik. 

Kui palju teie 2015.aastal lugesite? Ja Eesti autorite teostega end kursis hoiate? Kas te Arko Oleski "Mälumängupiiblit" olete lehitsenud? "Kahvliahvi kokaraamatut"? (ma ei ole seda ise küll veel lehitsenud, aga ma tean, et selle kokaraamatu pean ma endale muretsema. Kahvliahv on šeff!) Tarmo Vahteri "Karuks istus vangitornis… 1980 – aasta, mis raputas Eestit" teadsite? Aidi Valliku "Laste oma Eesti" olete endale soetanud? Mida te arvate Mart Sanderi "Litsid" raamatust? Aga Doris Kareva "Perekonnaalbumist"? Selle pean ka endale soetama. Mulle nii meeldib Doris Kareva luule. Alates daamiluuletusest (teate ju küll, "et olla daam ma kannan kõrgeid kingi. Kord nädalas üks daam teeb maniküüri.") ja lõpetades nende kurva tuju luuletustega. 

Ma tunnen end kui tõeliselt ebaintelligentne inimene, kes üldse ei loe, kuid mul on hea meel, et palju on siiski neid, kes loevad. Ja samamoodi on mul hea meel, et tublide Eesti autorite tunnustamiseks on Apollo raamatueksperdid koos Eesti Kirjastuse Liiduga võtnud kätte üks selline üritus korraldada. Selleks on nad ära teinud põhjaliku eeltöö ning valinud kuues kategoorias välja kümme teost. Antud valikus on 2015.aasta enimüüdud ja tähelepanu pälvinud Eesti autorite teosed. Kuni 24.jaanuarini toimub antud eelvaliku hulgast parimate raamatute hääletamine. 

Hääletada saab 24. jaanuarini kõikides Apollo kauplustes ja kodulehel: http://www.apollo.ee/parimadraamatud. 

Ma muidugi ei leidnud nimekirjast oma raamatut, aga siis tuli mulle meelde, et ma pole ka midagi kirjutanud (aga ma olen seda viga parandamas ning lubasin endale sel aastal Norra loo lõpuks valmis saada. 1.jaanuaril sai 42 lk kirjutatud. Patsutan end õlale!)

Aga tagasi päriskirjanike juurde. Minge andke oma lemmikule hääl! See on mu meelest nii tänuväärne üritus. Ja kõikide hääletajate vahel läheb loosi ka uus Apollo e-luger. Not bad, eksju? 

Mitte et ma oleks sellest nimekirjast väga palju raamatuid lugenud nagu te juba aru saite, aga ilma kahtluseta läheb minu hääl Stig Rästa raamatule. See liigutas tõesti. Minu esimesed emotsioonid, mida FB-s jagasin:

"Ma nüüd loen seda Stig Rästa "Minu Kennedyt". Täna veel lugesin enne tööle minekut, samal ajal kui Marek ja Ida juba riides olid ja uksest välja minemas. Ei saa käest. Väga aus ja hea raamat. Kuidagi nii lihtne, aga mõtlemapanev. 

Kui jõulukink veel ostmata kellelegi, siis see on täiega väärt kingitus. Ma suutsin isegi Marekis huvi tekitada, ei saa öelda, et ta muidu väga suur raamatute sõber on, aga nüüd muudkui kiibitseb mul külje all, et kuna ma lõpetan. 

Ettevaatust muidugi kui selle raamatu oma teismelisele pojale peaksite kinkima. Võib juhtuda, et tal tekib tunne, et kellelegi kaussi kütta ja ecstasyt sisse kühveldada on megalahe, aga kui ta vähegi mõtlev inimene on, siis tegelikult ei tohiks ka seda karta. Stigi ise kisub end lugeja ees täitsa paljaks. Ma ei tea, kas ma julgeks kirjutada kuidas "püksid rebadel enda munad täis oksendasin", aga tema julgeb. Hoolimata pätilikust minevikust, väga sümpaatne tüüp. Mulle on alati meeldinud. Sex mu meelest. Ma kunagi ütlesin Marekile, et kui ma poleks abielus, siis ma hakkaks Stig Rästa stalkeriks ja nõuaks, et ta minuga abielluks. Nojah. 

Igatahes.Mulle väga meeldib raamat. Ja soovitan. Soojalt. 

Kes juba lugenud on, kas olete minuga sama meelt?"

Minu minipalverännaku lõpp-punkt, kuhu "Minu Kennedy" mind ajas.

Klišeepostitus

Juba sel reedel saab 2015. aasta läbi ning nagu ikka on aasta lõpus kombeks teha kokkuvõtteid. Eks ta selline natuke klišeelik tegevus on, aga kuidagi tore on sedasi üks aasta kokku võtta, vaadata tagasi tehtule ning mõelda, mida uuel aastal korda saata ja ära teha. Nii ka mina võtan vaikselt kokku 2015.aasta Hotelliveebi blogi.

Mul on suur rõõm, et blogi on ka lugejate poolt toredasti vastu võetud. Loodetavasti on teil arvustusest ikka ka kasu olnud. Rääkige ikka julgesti kommentaarides kaasa, tore on kuulata ka teie kogemusi. Kui teil on jagada mõni tore (või ka mitte nii tore) lugu, siis andke endast samuti märku. Eriti oodatud on persoonilood. Teate te mõnd vahvat hotellitöötajat (administraatorist koristajatädini), kellest teistelgi oleks tore lugeda, andke julgesti teada.  Tunnustame koos neid inimesi, kes meie puhkused meeldivaks ja meeldejäävaks teevad.

Loe edasi SIIT

Mombie puhkus

Hiljuti külastasin ma sellist väikest spaad Viimsis nagu Lavendel Spa hotel. Ma peaksin praegu siin hüüatama, et kui teil pole veel jõulukink oma emale/õele/mehele/naisele ostetud, siis see on "hea kingiidee" (noh sellepärast, et saaks teada, mis siis:) Okei, ma nii ei hüüata, lihtsalt soovitan soojalt. Kui olete minusugune mombie, kes vajab natuke ülesputitamist ja vaikust, siis see väike spaa (link) on just teile. 

Näohoolduses ärkasin ma (vähemalt) kaks korda oma enda norskamise peale. Piinlik küll, kuid samas ilmselt saate te aru kui lõõgastav oli, et keegi tund aega mu väsinud nägu mudis. Ma tunnen, et viimase kahe aasta jooksul olen ma kümme aastat vanemaks jäänud, kuid vähemalt korraks tundsin ma, kuidas kosmeetik mudis mu näo paar aastat värskemaks. Nii mõnusalt ja värskelt (hoolimata vaid neljatunnisest ööunest eelmisel ööl) polnud ma end ammu tundnud. Ma olin tänulik. Ma ei teagi kummale rohkem, kas oma mehele, kes mu väsimust nägi, või kosmeetikule, kes mind beebikoomast korraks üles turgutas. 

Lavendel Spa muutub alates kella kuuest “lastevabaks”. Olles kahe-aastase lapse ema, siis te võite ju aimata, et tegelikult lapsed mulle meeldivad, kuid samas ütlen ma käsi südamel, et ma hindan lapsevabu hetki. On hetked lastega ja lasteta.Paradiis, hüüdsin ma endale! Ja paradiis see tõesti oli. Pean ausalt tunnistama, et Lavendel Spa kodulehel ei tundunud spaa-osa mulle kuigi hubane, kuid ma eksisin. Ma eksisin väga. Ma ei armasta veekeskusi, suuri basseine ja muid atraktsioone. Ma tahan vaikust, paari basseini ja sauna ning toole, kus lõõgastuda. See spaa oli täiesti minu teetassike. Võib-olla te arvate, et minus räägib alkohoolik (eriti peale seda kui ma keset päeva kolm klaasi veini avalikult kohvikus sisse kaanisin), kuid minu maailmas käib kosutav õlu või prosecco saunaskäigu juurde. Ja siin oli see võimalus olemas!

Kogu postitust võite lugeda Hotelliveebi blogist SIIT