Monday, February 8, 2016

Kummalised lood


Eelmisel aasta märtsis sattus meie majja elama üks kaval rebane. Ma ei mäleta täpselt, kuidas ta Ussipessa jõudis, aga kodustatud ta igatahes sai. Või nii enam-vähem. Ta saabus meie ukse taha kenasse karpi pakendatult ja kasutusjuhend pakil ütles, et temaga ei ole suuremat muret ja vaeva, sest 99,9% ajast ta magab. Enam-jaolt nii ka tõesti oli ning ülakorruselt oli 99,9% ajast kuulda tema mõnusat unesegast nohinat. Aga nagu ma ütlesin, oli ta üks kaval rebane ja kodustatud nii enam-vähem. 
Ükskord kui me koju tulime, oli ta terve elamise sassi ajanud. Ida haaras tal sabast ja tahtis teda koos endaga magama panna, kuid rebane punnis vastu. See oli see üks 0,1% kordadest kui ta ei maganud. Sel päeval oli ta otsustanud modelliks hakata. Mis meil siis ikka üle jäi kui temaga kaasa mängida. 

NB! Edasi lugemine omal vastutusel, sest tulemas on übernunnud pildid, mis nunnumeetri katki võivad lüüa. Alles hiljuti ühel Ööloomal nii juhtus. Õnneks oli tal garantiiaeg ja nunnumeeter sai korda tehtud, aga kui te pole oma nunnumeetri töökindluses päris kindlad, siis olge ettevaatlikud. 


Fotod. Hele-Mai Alamaa

Vot selline kaval rebane meil Ussipesas elabki. Kui me nüüd mõneks ajaks Norra kolisime, jäi rebane meist sinna maha. Põõnab unemagusalt ja 99,9% ajast rumalusi ei tee. 
Ühel ilusal päeval kuulsime me aga tuttavlikku unenohinat ka siin Norra kodus. Piilusime vaikselt magamistuppa, et kas tõesti oli kaval rebane meile külla tulnud. Kuidas see oleks võimalik olnud, me ei teadnud, aga kahtlustasime, et sellisel juhul on jälle tegu selle 0,1% ajast kui ta ei maga. Võib-olla on ta unes kõndima hakanud?  Rebast ei olnud kusagil, kuid nohin läks aina tugevamaks, lausa norinaks. 
Me käisime läbi kõik toanurgad, et leida üles, kust see nohin tuleb. Meil on seina sees üks hiir ja ma korraks hakkasin kahtlustama, et ehk on tema meile tuppa pugenud ja nüüd kuhugi diivani alla magama jäänud. Veidike kartlikult vaatasin ma diivani alla. Hiirt seal ei olnud. Seal oli hoopis ükssarv!
Saate aru, päris ükssarv. Magas magusalt. Me ajasime ta üles, et uurida, kuidas ta meie diivani alla sattunud on. Ta ajas end ringutades jalule ja ütles, et tuli meile Eestist sõnumit tooma. Sõnumit? olime me üllatunud. Sõnumit jah, kordas tema ja ulatas meile kirja. Seal seisis: "Ole alati sina ise. Välja arvatud juhul kui saad olla ükssarv. Siis ole kindlasti ükssarv." Me võtsime selle teadmiseks. 




Halva kvaliteediga fotod: Juust 4S
Vallatud näotekid on pärit Öölooma poest SIIT. Silma tasub peal hoida ka nende Facebooki lehel, see lihtsalt on nii krutskeid täis kogu aeg.


You know at home in Estonia we have a fox living with us. Quite a cool one. 99,9% of time it´s sleeping (and wishes we were too), so when you visit our little house in the prairie forest you can almost all the time hear someone snoring upstairs. It's the fox. 
0,1% of time it's full of energy and seems to think it's a model. Like Naomi or Tyra, or Cindy. See? I told you!


When we now moved to Norway we didn't want to wake it up, so the fox stayed in Estonia. But one day last week we heard snoring in our Norwegian home. What?  Whe started to look around in the house to find out who's snoring. Is it the fox? What does the fox say? We looked in the kitchen, bedroom, bathroom, but there was no fox. Just the snoring. I started to suspect it was the mouse that lives in the wall. Has he come to visit us and fell asleep? A bit scared I looked under the sofa. I am not very fond of mice. But there was a unicorn. A real unicorn. Sleeping. When we woke it up it sayed it had a message to us. We opened the letter the unicorn had with. "Always be yourself. Unless you can be an unicorn. Then always be an unicorn" it stood in the letter. We pinned the letter to the wall.

The faceblankets are available at Ööloom store HERE 


No comments:

Post a Comment