Kui mind piinas Heily "varjundite raamatutega", siis Idal läks sada tuhat korda paremini. Nimelt tõi Heily talle kaasa kaks uut vahvat raamatut. Ühe neist - Epp Petrone "Kurru Nurru vurrud" on ta jõudnud kolm korda läbi vaadata - "oi, kiisu", "kiisu männib", "oi, kass!", "oi, ilušš!" igal lehel hüüdes. Epp Petroneni jõudes hüüatas ta "Emme!" . Mul on nii hea meel, et vähemalt mu laps näeb mind ikka kõige ilusamana. Alles hiljuti oli telekas mingi kinnisvarasaade, kus maakler oli megasuperhot noor pikk ja peenike naine ning Ida hüüatas ka siis "emme!".
Aga siis raamatu juurde tagasi.
Mina olen raamatu läbi lugenud ja püüan nüüd Idale seda lugeda nii nagu on korrektne - lehekülg või peatükk üks teise järel, Ida muidugi tahab kümme lehte korraga keerata ja ütleb siis lihtsalt "kõik" ning paneb raamatu ära. Siis me alustame jälle uuesti, kuid teda kipuvad esialgu pildid rohkem paeluma kui lugu. Võib-olla on asi minu hääles?
"Kurru nurru vurrud"on üks selline raamat, mis peaks olema iga väikese lapse ja koduloomadega perekonna kohustuslike raamatute nimekirjas. See on järg Epp Petrone lasteraamatutele ja uue raamatu peategelane on perre võetud triibuline kass. Kiisu on veetnud mitu aastat loomade varjupaigas ja nüüd algab tema uus elu. Ta teeb tutvust naabrikassi ja peeglikassiga, eksib ära, teeb pahandust, osaleb laste mängudes ja katsetes.
Hästi südamlikult ja laste keeles õpetab see lastele, kuidas kassidega käituda tuleb. Et neid ei tohi väntsutada, kõhu alt tõstes sülle tirida ja miks ei tohi kohe kindlasti mitte lõigata kassi vurre. Selliseid õpetlikke ja armsaid lasteraamatuid ei ole kunagi liiga palju.
Ja vähe sellest, et lugu on armas, siis ma tahaks eraldi veel välja tuua Piia Maiste illustratsioonid. Need panevad kohe raamatu elama.
VÄGA VÄGA VÄGA soovitan kõigile!
Meil oli esimesena "Anna hambad" - see oli algusest peale suur hitt. Igal õhtul käis kauplemine, mitu juttu saab, enamasti 4-6. Need on väga head alustamiseks - 1 lehekülg juttu, seal kõrval pilt (sama kunstnik, kes Sinu mainitud raamatul minu meelest)." Anna hambad" on loetud läbi niipalju, et jutud on peas, nüüd ostsin ka "Marta varbad" ja "Leena peenar" - nüüd loeme neid. Sobivad hästi ka pisematele - sest seal ei ole nö läbivalt pikka juttu, vaid lühikesed ja sellise vanusega hästi sobivad lood. Meil on olemas ka "Jassi pass", aga see jääb natukeseks oma aega ootama.
ReplyDeleteKassiraamatu võtame ka programmi. Ainus asi, mis mulle ei istunud - "Leena peenras" on väga palju juttu inglitest - ma ei ole veel selgust saanud, mida mu laps sellest arvab - aga tundub, et talle "Marta varbad" ja "Anna hambad" meeldivadki rohkem.
Meil on kusjuures mitu korda olnud võimalik selgitada asju tuues näite, et kas sa mäletad, kuidas Anna hammastes oli - nende raamatute peale kokku saab lapsele selgitada erinevaid asju/nähtusi/jne.
Kusjuures ka selles raamatus käisid inglid läbi. Kõige tillem laps oskab kasside keelt ajast, mil ta veel ingel oli. See jäi mulle arusaamatuks, et mis mõttes ingel, aga ei seganud otseselt (kui oleksin teisi raamatuid lugenud, siis võibolla oleks häiriv?)
DeleteMul on tunne, et peame need teised raamatud ka endale soetama. Tunduvad armsad ja olen vaid head ka nende kohta kuulnud.
Loe "Leena peenart", siis saad aru. jah, nagu allpool kommenteeriti. Meie lapsele see ka eriti ei meeldi. Ja mulle endale tuli praegu meelde see, et seal on mingi tissijutt ka koguaeg- minu laps ei oska sellesse juttu ka suhestuda, sest me ise seda sõna ei kasutanud..
DeleteAga tagasi tulles piltide juurde - meie laps valib pildi järgi jutte - kuna tegelased on samad, aga jutud nö eraldiseisvad, siis talle pakub palju lõbu panna mind piltide järgi otsima jutte:)
Ja mõnda juttu tahab mitu korda - näiteks Anna hammastest Minni südant lugesime pea igal õhtul, ju midagi oli seal sellist, mis teda tol hetkel rohkem kõnetas..
Võeh, tissid ja platsenta ei ole minu jaoks kuidagi lasteraamatu teemad, aga huvi tekkis nüüd küll need raamatud läbi lugeda, et saaks aru, millest täpsemalt jutt
DeleteMeil ka neli olemas, aga esimesena saime Anna hambad. Kui pärast ülejäänud kolm saime, siis alustasime otsast ja Anna-raamat läks kordamisele. Kuna lood ja tegelased seotud, siis tasub alustada küll soetada eelmised raamatud ka.
ReplyDeleteSamuti segased tunded Leena peenra osas, see jättis lapse külmaks ja kohati ta isegi ei tahtnud selle lugemist. Üks põhjus kindlasti selles, et see ingli-teema oli tema jaoks segane ja teine kindlasti ka see, et Anna ja Marta lugudega ta samastas ennast rohkem, kuna vanus sama. Leena peenar oli ka mu enda jaoks veidi... segane? Ma ei tea, kas lasteraamatus on vajalik kirjutada platsentast? Võib-olla on. :D Ma nii öko pole. :) Igatahes oli kõigil hea meel, kui see raamat läbi sai ja saime järgmise juurde asuda, sest Kurru-nurru meeldis jälle kõigile!
Kurru-nurru on tõesti mu meelest selline kogu pere raamat. Näiteks see koht, kus keegi lastest tahtis kiisul vurre ära lõigata, tuletas mulle meelde, et ma kunagi lapsena olin ise samal mõttel, et miks need vurrud nii pikad on, et vbla võiks ära lõigata ja siis vanaema seletas ka, et vurrud on kassile nagu silmad. Mul on nii meeles, et see tundus nii põnev ja natuke segane ja arusaamatu fakt, aga ma hakkasin seda jälgima, kas kassid kasutavad vurre silmadena.
DeleteMeie kahesel käib raamatulugemine samamoodi nagu Idal :) Olemas on Marta varbad ja Anna hambad ja tõesti on head lood. Ja sama lugu, et neljane valib piltide järgi, mida lugeda. Veidi meenutab youtube'i see esikaas ja seal nad samamoodi valivad thumbnaili järgi, et palun mulle seda lugu :) Ja ma siis lappan, et kus küll samasugune pilt olla võiks :D
ReplyDeleteMu meelest see laste "raamatulugemine" on nii armas:)
DeleteMa kommenteeriks veel seda, et elulistesse situatsioonidesse jookseb meil nt Anna hambad sisse, lapse loogikaga. Anna hammastes on jutt vanaemast, kes on surnud. Meie lapse interpretatsioon sellest oli seoses liivakookide ja nende katkiminemisega: "Liivakoogid lähevad katki siis, kui nad ennast surnuks elavad".
ReplyDeleteAnna hambad tundub nüüd olevat see raamat, mida meil kindlasti vaja on
Delete