Hoolimata paljudest erinevustest Eesti ja Norra lasteaedade vahel, mis mind esialgu ikka täiesti ära ehmatasid, ei saaks ma Ida lasteaiaga rohkem rahul olla. Iga ilmaga on nad väljas, ei heiduta neid lumi, vesi, muda, pori, tuul, kui õiged riided seljas, siis pole olemas valet ilma. Norra lasteaia toidukohta olin ma kuulnud õudusjutte (vaid võileivad), kuid Ida lasteaias, kuigi see kõlab ka natuke veidralt, olles harjunud Eesti lasteaedade-koolide toitlustusega, on neil kolm korda nädalas soe toit ja selline korralik, mitte vaid pakist tehtud tomatisupp ja kalapulgad. Lisaks sellele pööravad nad hästi palju tähelepanu kehalisele tegevusele - alles neil ju olid taliolümpiamängud, nüüd valmistavad nad ette suveolümpiat. Ja õpetajad on imelised. On neid, kes on rangemad, nii et Ida mõnda aega ühte õpetajasse kerge põlgusega suhtus, on eriti lõbusaid, kes lastega laudadel-toolidel ronivad ja tantsivad, ja on lihtsalt neid, kes on lastele väga armsaks saanud.
Ma olin juba mõnda aega mõelnud, et kuhu üks Ida lemmikõpetaja kadunud on. Arvasin, et tal on puhkus, kuid eile sain teada, et ta paraneb operatsioonist ning on mõnda aega haiguslehel. Kui Ida lasteaias Olaugi pilti näeb, kilkab ta rõõmsalt Olaug ja ma tahaks talle seletada, et Olaug on haige ja ei tule mõnda aega, aga kuidas seda seletada? Ja nagu sellest veel vähe ei oleks, selgus, et ka teine Ida lemmikõpetaja on tööl viimast nädalat. Mina oli olnud asendusõpetaja ning järgmine neljapäev jääb selles lasteaias tema viimaseks tööpäevaks, aga Mina on see, kes Idale patse punub, raamatuid loeb, süles hoiab, lohutab. Kui juba mina olen kurb, et see õpetaja ära läheb, siis kuidas ma teen seda selgeks Idale. Kuidas ma seletan talle, et Mina läheb ära? Iga kord kui ma kodus Idale patse punun (mida ma ei oska!), raputab Ida natuke etteheitvalt pead ja ütleb mulle otsa vaadates "Mina!", võtab patsikummid ja paneb need taskusse. Kuidas seletada lapsele, et paar kasvatajat lähevad ära ja nende asemel tulevad uued. Kes loodetavasti on sama toredad.
Despite the differences between kinder gartens in Norway and Estonia, which as you remember shocked me in the beginning, I could not be more satisfied with the kinder garten where Ida goes. They are outdoors a lot, no matter weather, the food is proper (I had heard horror stories about Norwegian kinder garten food) and the teachers extreamly nice.
There are the ones, who are a bit strict (which I like, because I think children must have some rules), there are the ones that are extrafun, dancing and singing with children, and the ones who just have become unreplacable. I had wondered where one of Ida's favorite teachers has been so long. A long holiday I thought? Ida seemed to miss her too - every time she sees the photo of Olaug on the wall, she asks me "Olaug?". I didn't know what to say. Now I found out that she is on a sick leave. How do I explain to a 2,5years old that one of her favorite teachers will not be there for some time?
And like this not is enough, one of the other teachers Ida has become very attached to, will have her last day in this kindergarten next week. She is the one who braids Ida's hair (because I suck at it!), comforts her and is just so cool with children. Her positivity is contageous. Whenever I try to braid Ida's hair at home, she looks at me and says "Mina!", takes the hair clips from me and puts them in the pocket. How do I explain to a 2,5 years old that now she has to get used to me trying to plait her hair, because Mina is leaving? How do I explain that there will be other teachers. Hopefully as cool.
Mina olen seda meelt, et 2-aastane saab maailma asjadest täitsa hästi aru. (Endal 2a 7k poiss, seega kogemused). Räägid lapsele, et õpetaja on haige ja tuleb siis kui terveks saab. Ja teise õpetaja kohta räägidki, et tema läheb teise kohta tööle ja tema asemele tuleb uus. Ida ilmselt räägib oma õpetajatest veel kaua aga lapsed lepivad uute asjadega.
ReplyDelete(mu poiss sai eelmise aasta maikuus sõita rongiga ja augustis kombainiga ning tänase päevani võtab ta mõlemad sõidud paar korda nädalas jutuks)
Täitsa uskumatud pildid. Mu enda lapse lasteaias pole lapsed mitte kunagi halva ilmaga õues, ka väikse uduvihma korral viiakse nad tuppa, kahju kohe.
ReplyDeleteMa kujutan ette, et Norra lapsed on korralikult karastunud. Kuidas Idal külmetushaigustega lood on?
Olen ka seda meelt, et Ida saab kindlasti aru kui talle kasvatajate lahkumise põhjused ära seletad. Ma ise selles olukorras hakkaks teda juba ette valmistama, et talle see üllatusena ei tuleks ja et ta saaks selle mõttega harjuda. Teeksin seda kergel toonil ja rõhutaksin, et tuleb uus ja tore kasvataja, kellega on ka huvitav.
Mul on nii meeles, et esimesel nädalal kui Ida lasteaeda viisin, pakkisin mina ta (oktoobrikuus) väljas pildistamise jaoks korralikult sisse. Teised jooksid minu jaoks alasti ringi. Õpetaja siis küsis, et kas tohime mütsi ja kindad ära võtta, noh ma siis lubasin, ise mõtlesin, et appi talv ju. Edasi oli õues magamine - mulle tundus, et nad pandi a la vaid pidzaamas vankritesse ja jälle olin mina Idat riidesse toppimas.
DeleteTänaseks päevaks jookseb ta samamoodi poolalasti ringi. Kohe kui on ilusam ilm, on vaja joped ja kindad ja mütsid ära võtta. Külmetushaigustest (ptüi, ptüi, ptüi) ei tea me midagi. Tatine nina käib Norras asja juurde, aga terve see aeg, mis Ida on lasteaias käinud (pool aastat) ei ole ta haige olnud. Täiesti uskumatu! Selles mõttes olen ääretult tänulik, et tal on võimalik Norras lasteaias käia.
Ma eile hakkasin vaikselt rääkima Minast, et "kas sa tead, et Mina läheb nüüd ära ja tuleb teine õpetaja" jne. Ta sai aru küll, mis ma ütlen, kordas "Mina borte" (Mina ära), aga ta näost oli näha (või lugesin ma välja), et ta ei saanud aru, miks või kus või kauaks. Muidu on ikka nii, et kui keegi läheb ära, siis me lisame alati juurde "varsti tuleb uuesti" vms. Nüüd ta jäi ka nagu seda lisa ootama.
ReplyDeleteUsu, nad saavad aru rohkem kui välja paistab. Ja kui ta ette teab, siis saad ta käitumist ja meeleolu jälgida. Peaasi on mumeelest märgata, kui lapsel on mure või meel kurb - sest kõiki kurbasid/halbu asju ei õnnestu Sul nagunii ära hoida ja mõistlik on laps õpetada nendega hakkama saama..
ReplyDelete