Monday, April 4, 2016

Kas nali?


Ma ei tea, kust pihta hakata, et selgitada. Osa minust isegi ei jaksa, sest mu tänane päev on olnud nii täis tragikoomikat, et ma aegajalt pidin end näpistama, et saada aru, kas see ikka on tõsi või mitte. Näiteks hetkel istun ma bussis, püüan jõuda punkti A, mis on minu kodust 15km kaugusel, kuid kuhu laupäeviti ühistransport ei sõida, ja vaadata, kuidas saada edasi. Ps: aitäh inimesele, kes soovitas jalgratas ja lapsetool osta, selleks et liikuda - ma elan 30km Lillehammerist, mägedes, isegi kui mulle tõesti kuluks ära veidike trenni, siis 60 km iga päev rattaga on mu jaoks tõesti liig. Kutsuge mind hellikuks kui tahate.

Aga suure tõenäosusega ei huvita teid minu tänased probleemid, vaid te ootate vastust, kas tegin nalja või mitte. Nagu ma kirjutasin, siis oli mul aprillinali plaanis, suht sarnane sellele, mis ma eile kirjutasin, aga mitte selline "icc icc  keegi suri ära, ah tegelt ei surnudki", vaid musta huumoriga vaimukas, nii et tegelikult oleks kohe aru saada olnud, et teen nalja (vbla mitte kõige paremat nagu nüüd tagant järele mõtlen). Elu aga tegi mulle ise "nalja" ja jäi too postitus kirjutamata, kuid ma kasutasin mõtet ära julma appikarjena.* Tõuke selleks sain ma pisarakiskujast reklaamist (jõulude ajal jagasin blogis ka). 
Ma olen avameelselt rääkinud, et maadlen masendusega, olen aga endale tunnistamata ja seega ka teiega jagamata, et olen (ilmselt sügavas) depressioonis. Ma olen püüdnud ise välja tulla, kuid tänu erinevatele probleemidele on see hoopis süvenenud, nii et ma tõepoolest vajan ravi. 

Nüúd te ilmselt juba tunnete mu vastu viha, sest tunnete, et mu järgmine lause on, et "ei, me ei lahuta oma abielu". Nii see tõesti on, kuid võttes arvesse minu viimase aja käitumist, meie omavahelisi suhteid (süüdistamist, nägelemist, lahkhelisid), siis peaksin ma lausesse lisama suure tõenäosusega "veel". Kui ei oleks juhtunud minu päris korralikku murdumist, kus ma justkui nägin end kõrvalt ja mõtlesin, et kes on see segast juttu ajav ja karjuv inimloom. See ei saa olla mina. Aga see olin kahjuks mina. 
Ma võiksin sellesse lausesse suure tõenäosusega kirjutada "veel" kui mu kõrval poleks meest nagu Marek, kes on hoolimata raskustest olla mulle toeks. Tulla oma masenduse kõrval toime ka minu omaga, olla fantastiline isa ja ikka veel armastav abikaasa ühele hullule. 
Ma olen nõus teiega, kes te ütlesite, et on teemasid, millega ei naljatada (sh ka abielu). Ma olen nõus, aga tulles tagasi alguse juurde, kus ma juba ütlesin, et see postitus oli appikarje, siis just sellepärast, et sellist postitust, et me tõesti oleme lahus, MITTE kirjutada, ma ka selle siin kirjutasin. Segane ja arusaamatu? Ma ei oska seda paremini seletada. Eile rääkisin ma pikalt ühe sõbrannaga, kes deprssiooniga hädas oli ja on nüüd sellest välja tulemas. Tema mõistis, miks ma selle kirja panin ja mida sellega öelda tahtsin, kelleni jõuda ja miks. Ma armastan oma meest üle kõige (okei, Idat natuke rohkem, sest ta on nunnum) ja mul oli hirm, et ma olen omalt poolt tegemas kõik selleks, et meie abielu  õõnestada olles see vastik ja karjuv ja näägutav, lõpuks veel hullumeelne naine. Ma ei tahtnud (taha) selline olla! 

Seega, minu loll nali nagu te selle kohta ütlete, ei olnud tegelikult nali. Muidugi ei osanud ma aimata, et ma tekitan sellega nii palju küsimusi ja arutelu, muret ja ka viha, kuid kui teil nüüd esimene viha mu vastu lahtub, siis võib olla te mõistate. Ja kui te oleks mind neljapäeva õhtul kõrvalt näinud, siis te mõistaksite veel paremini. Ma palun siiralt vabandust, et teid muretsema panin (ja tänan veelgi siiramalt kommentaaride, kirjade jm eest) ja loodan, et mõistate, et ma ei teinud nalja. Minu jaoks on abielu püha ja ma tahan, et minu oma sellele raskele ajale vastu peaks. Ma ei tea, kuidas ja kas. Ma ei ole kindlasti mitte ära teeninud Aasta Mõistvaima Abikaasa tiitlit.
Ma kirjutaks pikemalt, aga olen jõudmas Birisse, kust ma püúan edasi koju jõuda. Kirsiks tordil ei tööta ka mu telefon.

*Jah, ma oleksin võinud kirjutada, et meil on suhetes pingeid, mis võivad tänu minu ebaadekvaatsele ja provotseerivale käitumisele, süüdistamistele, näägutamistele lõppeda lahutusega, kuid see oleks olnud jälle üks "enesehaletuslik hala". Nii sai postitus kirja pandud sellisel kujul.
Ma ei taha teada, milliseid reaktsioone oleks tekitanud postitus, mille ma oleksin üles pannud emotsioonide ajel. Mul on ipadis alles mustand. 

40 comments:

  1. Mina mõistan. Umbes midagi sellist ma selle postituse taga ka kahtlustasin, sest olen ise ka seda tüüpi. Tahaks nii väga teid kuidagi aidata aga ega vist ei saa :( Pidage vastu!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh sulle. Ma ise usun, et pool võitu on juba probleemi tunnistamine ja edasi saab loodetavasti vaid paremaks?

      Delete
  2. Mnjah, ... fiktsioon võimalikest arengutest. Saan aru, et mõtteis soov see läbimängida ning vajadus lahti kirjutada. Ehk tõesti iseendale ravivat leevendust pakkuv, kuid üldiselt siiski julm sellisel kujul avaldatuna. Kui aga Sind ja Su peret see aitas, siis olgu.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ei tahtnud ma tegelikult julm olla ja loodetavasti ei kutsunud ka kurja kaela, vaid tegin end kuuldavaks/nähtavaks (kuigi pean tänaseks tunnistama, et siiski vist mitte. Kahjuks)

      Delete
  3. No oleksod võinud siiski kirjutada, et tegin jah veidi nalja sest su seletus on veidikene arusaamatu?! Tegid nalja aga ei teinud sest veeeeeel pole lahutanud? Mida juttu :D arusaadav ju et üritasid nalja teha aga kuna ei läinud väga läbi (said nii siin kommentaare, et sellega nalja ei tehta kui ka perekoolis) siis üritad siin appikarje kaela nalja veeretada...

    ReplyDelete
  4. Appi. Kõlab. Jah. Nagu. Hale. Laveerimine.

    Ps. korrektne on "ei naljatata". tatataaa

    ReplyDelete
  5. Ja poe kinnipaneku jutt oli siis ka...?

    ReplyDelete
    Replies
    1. See oli küll mõeldud naljana. Neile, kes muudkui rääkisid, et küll kohe uksed sulgeb ja ei oska poodi pidada. Tahtsin näha kui kiiresti parastavaid meile tulema hakkab.

      Delete
  6. Ma olen enne ka mõelnud (ja vist aru saanud), et kui inimene kogu aeg räägib, et tal on depressioon, siis tegelikult pole mingit depressiooni. On vaid probleemid ja hädaldamine. Tõeliselt depressioonis inimene ei analüüsi ennast ega esitle ennast pidevalt.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kallis anonüümne, kui väidad et depressioonis inimene end ei analüüsi, no siis pole sul aimugi selle haiguse olemusest.Sa teed seda ja oi millise hooga. Suht pointless seda siia kirjutada, aga paljud ei tee depressioonil ja stressil vahet

      Delete
    2. Issand kahju et selle 8:15 postitaja pilti pole! Otsiks su üles ja aitaks sul selle ora perssest välja!! Kui haige peab su aju olema et julged diagnoosida kes ja kuidas depressioonis tohib olla!? :S

      Delete
  7. Oh sa kullake. Jumal tänatud, et oligi nali. Või nojah, selliste asjadega nalja ei tehta. Ja Jumal tänatud, et Sa oma depressiooni ja ärevushoogusid tunnistad, kui ilma emotsioone välja elamata vaikselt kannataksid, vaat see oleks kole ja ohtlik olukord. Pea vastu!

    ReplyDelete
  8. ausalt öeldes olena ma pettunud...ei- mitte selles, et te ei lahuta vaid see et sa oma lugejaid lollitasid ja panid muretsema :(

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei osanud aimata, et nii paljud (võõrad) muretsema hakkavad. See kõlab nüüd küll lamedalt ja ilmselt eriti sogaselt, aga selline toetus andis nii palju tuge ja muidugi vabandan nende ees, kes tõeliselt muretsema hakkasid.

      Delete
  9. Elu on elu oma keerdkäikudega ja me peame leidma kõige paremad teed, kuidas seda mööda käia. Mu suur laps küsis hiljuti, kuidas ma oma kaasaga nii kaua vastu olen pidanud, isegi hoolimata lahkhelidest ja tülidest (ei ole nendest sugugi ju pääsu). See tähendab siis 30 aastat ;) Ütlesin, et saladuseks on leida enda kõrvale inimene, kellega saab koos rõõmsalt tülitseda ja kuri olla :D

    ReplyDelete
  10. Depressioonis inimene täitsa vabalt ja pädevalt analüüsib probleemi ning teadvustab seda. Lihtsalt ei oska/jaksa ise hetkel august välja saada.
    Aga mis suhtesse puutub siis võlusõna on suhtlus. Ei saa eeldada teiselt isegi ilmselgete asjade õhust aimamist. Probleemid tuleb endast välja rääkida ning kaaslast kuulata.
    Meie suhe hakkas kahtlaseks kiskuma kui pidime töö tõttu eri riikides olema. Telefonisuhtlus, Skype ja Facebook olid küll pidevalt kasutuses aga see pole päris see. Ikka hakkad telefonikõnele juurde mõtlema näoilmeid, FB sõnumitele hääletoone... Ja tekivad möödarääkimised. Lõpp saabus hetkel kui 2-aastane ütles nutuselt telefoni "issi, palun tule ära koju sealt". Mees lahkus töölt ja tuli koju ära. Sissetulekud on väiksemad vaid veidi kuid omavaheline läbisaamine ja suhtlus on kardinaalselt paranenud. Meie jaoks oligi asja võtmeks lihtsalt koos olemine.

    ReplyDelete
  11. Vaatamata halvale naljale on mul siiski tõsiselt hea meel, et eilne uudis tõsi ei ole. Ja ma loodan, et see kunagi ka tõeks ei saa.

    ReplyDelete
  12. Kuigi leian, et see oli veidi kehv nali, siis ikkagi õnnestunud - jäin uskuma. Aga kommentaarist ei tagane ja leian, et see on vajalik selleks, et nali ei muutuks reaalsuseks.

    Olin pärast laste sündi pikalt depressioonis, kord teadvustasin seda, kord mitte. Kord olin adekvaatne, kord mitte, ja kui taas adekvaatses olekus olin, siis hoidsin kahe käega peast kinni, kui mõtlesin tegudele, mida ebaadekvaatsena tegin. Tundsin, et ma olin 16-aastaselt ka küpsem, mida ma tegelikult vist olingi. Nii et ma võib-olla veidi kujutan ette, mis su sees praegu toimub...

    ReplyDelete
  13. ma ei ole kindel, kas seda saab nalja õnnestumiseks pidada, kui lugejad on lihtsalt veendunud, et tegemist ei s a a olla naljaga. esiteks sellepärast, et sellel puudusid igasugused huumorile omased tunnused ja teiseks sellepärast, et selline "teesklen, et olen surnud ja vaatan, kui paljud mu matustele tulevad" on nats madal.

    saan aru, mida siinse postitusega silmas pead, aga minagi ei tagane oma kommentaarist - esiteks oled sa tõesti nõmedik, et sa nii tegid (seda postitust tõesti oli siiralt kurb ja valus lugeda) ja teiseks - koli koju, elage koos.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Seda, et ma nõmedik olen, oled sa jah öelnud ka juba varem, pole hullu, aga vaatame positiivset poolt. Nüüd kui mulle enam kaasa pole vaja tunda, saab igal pool mujal arutada KUI lame ja nõme ma ikka olen. Meelelahutust jälle rohkem kui rubla eest.
      Aga ma tahan öelda, et minu postitus ei olnud mõeldud otsese naljana (ma ütlesin, et mul oli suht sarnane ülevõlli nali plaanis, kuna aga elu keerdkäigud tegid oma, tuli sellest selline postitus), see oli stsenaarium sellest, mis tegelikkuses 99% tõenäosusega oleks juhtumas olnud. Mu jaoks ei ole oluline, kas keegi praegu arvab, et püüan laveerida, sest ei osanud "henryt teha" vms, minu jaoks on tegelikult kurb see, et inimesest hoolitakse alles siis kui on liiga hilja. Kui ütlesin, et lahutame, olid kõik mures, nüüd kui selgitan, miks ja kellele see oli mõeldud, olen nõme ja "saagu ise hakkama, sest kõigil on oma võitlused". Minu postituse tagamaid ei pea mõistma kõik (ja ma olin väga teadlik, et võin kaotada nii lugejaid kui tekitada pahameelt). Väljend "enda jaoks kirjutama" sai sellega hoopis uue mõiste.
      Hukka mõista ja laita on alati kergem kui püüda aru saada. Ja kui juba avameelseks läksin, siis tänan kõiki, kes teavad, mida ja kus ja kuidas mina ja Marek koos/lahus elame paremini kui mina.
      Ma igal juhul tänan kõiki, kes mõistsid, kuid olen tegelikult kurb, et paljud postituses nalja nägid. Või ütleme siis nii, et vaid nalja.

      Delete
    2. Mina ei riidleks, kui juhe on koos ja oled perest-sõpradest kaugel, siis pole kerge. Hea, et inimene abi otsib! Loodan, et päikse, valguse ja soojaga tuleb optimism ja rõõm Su ellu tagasi. Võta vajadusel tablette, peaasi et august välja saaksid! Vaata kas saate end Norra või Eestisse perenaine maha istutada ja koos edasi minna.

      Delete
    3. enda meelest vastupidi ütlesin, et saan aru, mida sa silmas pead ja arvan, et ikkagi võiksite unustada kõik muu (nii palju, kui see võimalik on) ja elada teineteisele, teineteise nimel. ja miks nii paranoiline, eveliis, et arvad, et kõik arutavad, kui nõme sa oled? minu meelest on siganõme, kuidas sa kõigile, kes sinust erinevad, igal pool puid alla laod - täpselt nii, nagu ma sulle kirjutasin ja mille peale sa ainult pisut pubekalikult "ok, midaiganes" vastasid selmet selgitada, mida sa oma pidevate piikidega silmas pead :) mul ei ole su vastu midagi, ma soovin südamest, et sul läheks hästi, aga ma soovin ka samas, et sa ei oleks pidevalt nende kõri kallal, kes sinust erinevaid elusid elavad...

      Delete
    4. Miiu, ma ausalt ei jaksa argumenteeritult ja väljapeetult debatti pidada seekord. Ausalt. Ma hindan sinu oskust igas olukorras (tahta/osata) täiskasvanulik olla ja sõnu seada. Mina ei oska ja ei viitsi ka.
      Võib olla ma näen tõesti tonti seal, kus seda pole, aga mulle on jäänud mulje, et mulle räägid sa mu kohta üht, mujal midagi muud. Võib-olla see on paranoia, võib-olla naised saunas rääkisid. Las ta olla...
      Me võime eriarvamustel olla. See on ok.

      Delete
    5. Mida ma siia praegu kirjutasin - seda arvan ja ütlengi. Ma tundsin ennast sinu piikide peale väga solvatuna, sest arvasin, et lugupidamine on vastastikune. Ja ma väga-väga loodan, et sul õnnestub kõige selle jama seest välja (tagasi üle Läänemere) ujuda ja sina ise edasi olla. Südamest loodan.

      Delete
    6. Ma ei tea, mis piikidest sa räägid, kohe ausalt. Üle Läänemere ei oota mind kedagi ega midagi, seega ma ikka püüan oma elu joonde saada siin, kus mul selleks ilmselt suuremad võimalused:)

      Delete
  14. Ma arvan, et eelmine postitus pole nali. See kôlas nagu iga teine jutt. Naljakas on hoopis see, et proovid osad sõna tagasi võtta.

    Kuna mul endal on bipolaarne häire, siia tean, et päevad pole vennad ja teinekord on targem eraelu puudutavad mustad naljad vist enda teada jätta. Võtan sinust õppust ja sama viga ei tee kunagi aprillipäeval :)


    Ja loodan, et saad abi.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ei, ma ei püüa midagi tagasi võtta, ma püüdsin selgitada laiemalt, aga võib olla oleks lihtsam olnud öelda, et "oli jah lihtsalt nali", mitte avalikult liiga palju avada end. Nüüd juba natuke kahetsen, et oma nõrkusi näitan, lihtsam oleks väliselt ikkagi tugev olla:)

      Delete
  15. Mitte depressioon, vaid meeletu tähelepanuvajadus on selle nimi. Kutsusid endale praegu ise kurja kaela.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sul on see õigus nii arvata, kuigi tähelepanu saamiseks on hoopis lihtsamaid mooduseid:)

      Delete
  16. Mida iganes üks inimene ette võtab, et oma lugejatest lahti saada...

    ReplyDelete
  17. Hm, ma tegelikult ei tea, kes sa oled, jõudsin siia ainult tänu sellele, et ühes teises blogis arutati, et huvitav, kas su postitus on väga feil aprillinali või ei. No ja mul tekkis ka muidugi uudishimu. Googeldades jõudsin aga mingisuguse naistelehe artiklini, kus kõnelesid oma kunagise kallima surmast ja ütlesid midagi stiilis, et on asju, millega nalja ei tehta. Aga eks inimesed ikka aja möödudes kipuvad unustama tarkuseid, mis elu neile kord juba õpetanud on...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tunnistan,et 1.aprilli postitust lugedes ma isegi ei mõelnud,et see võiks mingi "nali" olla. Tahtsin väga reageerida ja kuidagi toeks olla. Kuna lugesin postitust telefonis,oleks vastuse trükkimine väga pikaks kujunenud ja tänase päeva taustal oleksin ka ilmselt kahetsenud. Olles kunagi Eveliisiga suhelnud (küll telefonitsi vaid),proovisin ka nüüd helistada. Ma tean,et oleksin end selle kõne ajal "alasti" kiskunud,rääkides,millest me mehega 17 aasta jooksul oleme läbi kàinud ja mida üle elanud.Oleksin rääkinud asjadest,mida naljalt kellelegi ei räägigi. Kõike vaid seepärast,et selle blogi suhteliselt pikaajalise lugejana usun,et Marek ja Eveliis armastavad teineteist ning lugedes nüüd lahkuminekust tekkis soov süstida usku ja lootust,et raskustest saab koos püsides ikka üle. Kui vaid on armastus ja tahtmine.Usun,et Eveliis seda postitust kirjutades ei oodanud ehk sellist reaktsiooni. Kindlasti ei pruugi meie,lugejad näha kõikide ridade vahele ja reageerime erinevalt. Ausalt öeldes olen isegi üllatunud,kui väga keegi paljalt blogi põhjal korda võib minna,aga eks ka mina õpin oma vigadest.

      Delete
    2. Üldse mitte tahts olla üleolev, siis antud hetkel on mul siiski ükskõik, mida keegi minust kusagil arutab. Kui andsin kellelegi kõneainet ja inimesed tahavd mind arutada, so be it...Antud kontekstis pole see oluline.
      Aga tahtsin tegelikult hoopis rääkida sellest artiklist, millele sa viitad

      Delete
    3. See sündmus, millst seal juttu, on midagi mis mind inimesena on vägagi muutnuf ja olgugi, et juba väga pikk aeg on möödas, ei ole ma unustanud ühtegi asja, mis on seotud selle sündmuse, tunnete, depressiooni ja kõige muuga. Mind mitte tundes, jah on lihtne öelda, et "kutsun kurja kaela" või tahan tähelepanu või teen kõik et lugejaid peletada võ mida iganes veel, mind aga tundes (ja voib olla ka tollest artiklist saadud info valguses) on aga võimalik nâha ridade taha.
      Igaüks reageeris erinevalt ja reageerib ka veel praegu, sinna pole midagi parata. Las ta olla igale oma.

      Artikkel, kui kedagi huvitab, millst räägime, on siin:http://www.naisteleht.ee/content/armastatu-kaotanud-eveliis-«koik-tulid-tuleb-ara-tulitseda-enne-magamaminekut»

      Delete
    4. Sa ei taha üldse üleolev olla? Ära siis ülbitse inimestega, kes on eraldi aega võtnud, et püüda sind aidata. Kas sa arvad, et NEIL on seda vaja või? Ikka uskumatult nõme ja madal vastus inimesele, kes sulle siin kirjutab, et kavatses sinu aitamiseks sulle rääkida mingeid väga isiklikke asju.
      Sul ei käi mitte ainult tants oma naba ümber, vaid puudub absoluutselt arusaam, et teised inimesed on samasugused inimesed nagu sinagi, mitte sind imetlev publik.

      Delete
  18. Kadi, mul on nii kahju, et ma ei saanud telefonile vastata, sest sulle (kes sa läbi blogi oled mulle samuti lähedaseks saanud) oleksin ma küll tahtnud seletada rohkem kui teen siin avalikult. Sinu kõned ja kirjad on mulle alati äärmiselt olulised olnud ning andnud nõu (eriti omavaheliste suhete koha pealt),

    ReplyDelete
  19. No minu arust oleks naljakas olnud kui sa oleks selle perekooli üllitise 1. aprillil avaldanud. Praegusel juhul tunnen mina ka, et mulle on lihtsalt näkku sülitatud. Jah, see on minu oma viga, et olen püüdnud kaasa elada positiivses usus sinu tegemistele. Mulle tundub see solvavana, et inimene nagu paluks abi, siis mõtled kaasa, püüad mõelda, et kuidas ise sarnases olukorras käituks, aga tegelikult tuleb juba mitmes kord välja, et loll olen, et oma aega raiskan. Haa-haa. Mina, suvaline blogilugeja, miks sa suhtud minuses kui õelasse perekooli käosse? Miks? Jah ok, savi minust, aga sa oma koostööpartnerite peale oma "naljaga" üldse ei mõelnud? Inimesed on sind usaldanud...

    ReplyDelete
  20. Loodan, et sa ei ela perekoolile? Sul on oma elu, perekool on meelelahutus.Sa postitasid et tuleks parastavaid kommentaare perekooli foorumist?? No tõsiselt?

    ReplyDelete
  21. Sa ikka ei saa aru? Esimesel aprillil tehakse NALJA! Nalja, mis on kokkuvõtes naljakas. Ei esimesel aprillil pole mõtet kirjutada lahutusest ja depressioonist sest see POLE NALJAKAS! Samuti kui võtta seda appikarjena (nagu sa ise seda nimetad) siis sa oleksid võinud seda ju avaldada hiljem või varem? Ise ju ka mõistad, et esimene aprilli valisidki selleks, et üritada teha nalja aga kukkus sitasti välja ja nüüd muud kui vabandad ja otsid põhjendusi! Lihtsalt KEHV NALI! Kõik! Ei olnud see mingi appikarje ;) saa nüüd juba üle! Ja loe vähem perekooli!

    ReplyDelete
  22. Aga lahenda siis oma probleeme ja otsi abi. Ega sinu abielu ei ela keegi teine sinu eest. Ei ükski perekooli kägu, ei ükski tuttav ega sõber. Ainult sina ise ja sinu mees ju. Mis on siis sellise totra "nalja" point? Kas su mehel oli naljakas? Oli tal hirm? Kas teda oleks saanud kuidagi normaalsemal moel ka mõjutada? Kas keegi saab sind sundida teraapiasse minema? Kas keegi saab su elu muuta peale su enda? Paraku ei.

    Lõpeta väljapoole elamine ja tegele oma probleemidega. Su elu ei ole muinasjutt. Mitte kellegi elu ei ole muinasjutt. Mitte keegi ei kadesta sind, sest mitte kedagi ei huvita sinu elu sama palju kui enda oma. See on üks asi, mida sa ei paista mõistvat, sest sinu "appikarje" oli tõeliselt ebaadekvaatne käitumine.

    Sul on probleem. Sa vajad abi. Hangi seda. Mitte blogi kaudu, sest siit ei leia. Spetsialistidelt.

    ReplyDelete