Ma olen varemgi öelnud, et Britt Ida "norra juurte" * tõttu on mul plaanis talle ka norra keel selgeks õpetada. Nii ma olengi soetanud mõned norrakeelsed lasteraamatud ja DVD-d, kui vaatame hommikuti norrakeelseid sarju, siis lalisen temaga norra keeles juba praegu, see kõlab ju natuke nagu mängukeel:)
Aga tegelikult olen ma tibake kimbatuses. Kuidas seda oleks kõige parem teha ja õigem? Kuna tuleks alustada? Ja kui laps on lõpuks selgeks saanud, et toit on toit ja vesi on vesi ja ema on ema, siis kuidas talle selgeks teha, et need on ka "mat" ja "vann" ja "mamma". Ilma et ta segadusse satuks.
Ma saan aru, et kakskeelses perekonnas käib see loomulikult ja lihtsalt. Et mõlemad vanemad räägivad lapsega oma emakeeles. Aga kuidas mina, täiesti eestikeelses perekonnas, seda tegema peaksin. Rääkima vaid norra keeles? Ja jätma Marekile eesti keele? Ei tundu ka kõige loogilisem. Ometi ei taha ma sellest mõttest loobuda...
* Kes ei tea ja midagi muud mõtlema hakkavad, siis ma olen lihtsalt mõnda aega Norra elanud. Perekondade juures, kes mind väga omaks võtsid, ja kes mulle väga olulised on/olid. Nii on Britt Idal nagu mul Norras "sugulased".
Ma pole küll spets, aga arvan, et piisabki sellest, kui näitad lapsele norrakeelseid multikaid (ja eestikeelseid väga vähe või üldse mitte). Mu sõbranna näiteks sai väiksena niimoodi saksa keele selgeks. Vanemad olid täiesti eestlased ja kodus oli eesti keel, aga telekast multikaid vaatas ta miskipärast alati saksakeelsetelt kanalitelt (seal olid ju juba uhkemad multikad, disneyd ja jutud, kui meil etv pealt näidati :D). Iga päev ikka natuke vaatas. Ja siis ühel hetkel oligi nõnda, et ta oskas natuke saksa keelt, kuigi tema vanemad seda üldse ei osanud. Kunagi koolis (kuuendas klassis) hakkas saksakeelt ka koolis õppima ja siis oli tal näiteks esimestel aastatel suht lamp seda õppida, sest ta oskas saksa keelt juba nii paariaastase õpikogemusega. Põhimõtteliselt ta nagu kasvatas end ise kogemata kakskeelseks lihtsalt. :D
ReplyDeleteMul ei olnud see meeleski, et ise vaatasin samuti Pro7 pealt saksakeelseid multikaid, ema vaatas saksakeelseid seriaale, st saksa keelde tõlgitud (Remington Steel tuleb kohe meelde), nii et sõnaraamat oli kõrval ja vaatas sõnu, mida ei teadnud ja mõnikord tõlkis mulle ka. Puberteedina vaatasin juba ise saksa keelseid sarju ja lõpuks tõesti sain ka ühtteist aru. Kui koolis lõpuks saksa keelt hakkasin õppima, siis oli täitsa korrali põhi all. Grammatika suhtes mitte, aga sõnavaraliselt küll.
DeleteMa arvan, et ega muud polegi, kui et näitad talle norrakeelseid multikaid ja ostad ka norrakeelseid raamatuid ja loed neid talle pidevalt ette+lastelaulud. Kui ta pidevalt seda keelt enda ümber kuuleb, siis ühel hetkel see kinnistub.
ReplyDeletePaljud lasteaialapsed mõistavad inglise keelt päris hästi just tänu multikatele ja võõrkeelsetele lauludele.
Lihtsalt sa ei saa loota, et ta kaheaastaselt sind juba norra keeles hommikul tervitama tuleks. Võtab ikka tõenäoliselt kauem aega, aga kui sa järjepidevalt seda keelt ta keskkonda integreerid ja temaga ka reisidel käid, siis küll hakkab külge :)
Mul jäi enne see captcha sisestamata ja Katre jõudis vahepeal ise kommenteerida, nii et üsna sarnased kommentaarid said kogemata :)
DeleteMa tean ühte Eesti perekonda, kes elavad Saksamaal. Nende 5aastane räägib praeguseks juba kolme keelt. Isa räägin temaga igapäevaselt inglise keelt, ema eesti keelt ning saksa Kerle sai Ta suhu lasteaiast. Minu poiss hakkab kohe rääkima kahte keelt, sest isa on tal sakslane. Mina räägin temaga eesti keeles. Kindlasti peab ta ära ōppima ka inglise keeles sest muidu ei saa ta oma Nigeerias elava vanaemaga suhelda.
ReplyDeleteAga kui sina tahad, et Ida saaks selgeks norra keeles siis tee aga algust, sest enne kolmeseks saamist jääda lastele keeled hästi külge. Näita multikaid, loe raamatuid ette, räägi norra keeles. Edu :)
Kõige ruttem saad sa talle norra keele selgeks kui sa ise temaga VAID norra keeles räägiksid. Sinna siis juurde norra keelsed raamatud, DVD jne. Kui sa aga temaga kord norra kord eesti keeles rääkima hakkad siis ta ei hakka kahel keelel vahet tegama ja hakkab kahte keelt segamini rääkima ise arusaamata, et tegu kahe erineva keelega.
ReplyDeleteNorra keelega tuvust saab ta aga teha ka vaid norra keelseid filme vaadates, aga sel juhul ei saa tal olema kõnekeelt, kuna selleks, et norra keelt kasutama hakata on vaja palju laiemat praktikat ja otsest suhtlust, kui seda annab vaid selle keele kuskilt kuulmine.
Mida varem sa algust teed seda kiiremini ja loomulikumalt laps selle omaks võtab, nii, et mina ei ootaks enam midagi vaid hakkaks kohe pihta.
(kahekeelse lapse ema :)
Kõige kindlam viis olekski, et sina räägid ainult (ja AINULT!) norra keelt ja Marek eesti keelt. Teine võimalus oleks Norra lasteaed. Seda ilmselt Eestis ei ole. Kui aga räägin vahepeal norra vahepeal eesti keeles siis minu meelest ajab see lapse lihtsalt segudusse. Nii soovitatki ka meile lasteaia ja arstide poolt, et räägiksime kodus vaid emakeelt ja laps õpib ise lasteaias teise keele. Nii ka läks :) Võimalik, et multikate kaudu midagi õpib aga kas just sellisel määral nagu sa seda sooviksid..
ReplyDeleteDsiiis mis kirjavead.. aga no mõttest saad aru :)
DeleteEga jah DVD'sid vaadates ja raamatuid vaadates ikka keelt selgeks ei saa. Pigem jah nii, et sina räägid lapsega norra keeles ja alustama pead kohe! Hiljem kui juba natukene hakkab aru saama, mis on juba üsna varsti, läheb ta lihtsalt segadusse kui hakkad mingisuguseid teisi sõnu juurde rääkima.
ReplyDeleteMina jälle ei soovitaks vanemal norra keelt rääkida, kui see ta emakeel pole. Kuigi noh, kui te Norras ei ela, siis vist vahet pole, aga kuigi ma usun, et su Norra keel on väga hea, siis kas ta on samal tasemel inimestega, kelle jaoks see emakeel? Muidu ju õpetatakse lapsele oma vead ja oma aktsent külge.
DeleteJa vaidlen ikkagi vastu sellele, et ei saa keelt selgeks ainult teleka/raamatute abil. Minule andis küll selline meetod inglise keeleks väga kõva alustala ja ka paljude tuttavate lapsed saavad inglise keelest tänu sellele aru. Muidugi ei saa nendega pikki ja põhjalikke vestlusi maha pidada, selle jaoks oleks ikkagi kooli vaja.
Rääkides koolidest, siis kas Tallinnas pole mingit väikelastele mõelud keeltekooli, mis norra keelt ka õpetaks? Kuigi sinna vist enne kolmandat eluaastat pole mõtet vaadata.
Ma olen sinuga nõus, et ma ei usu, et mu norra keel ka nii hea on, et ma suudaksin seda talle õpetada ilma igasuguste vigade ja aktsendita.
DeleteMa võib-olla väljendasin end ka natuke valesti. Ega ma ei pidanudki silmas, et ta kuueaastasena oskaks pidada pikki debatte norra keeles, ma pidasingi silmas seda, et ta saaks mingi alustala.
DeleteMina pean oma kolmesele soome keelt õpetama. Märkamatult on ka inglise keele külge saanud. Inglise keel tuli iseenesest läbi multikate. Nägi, et "cat" on kiisu ja nii muudkui õppis. Soomekeelseid sõnu õpetasin ise. Oli kahesne ja veidi üle. Kiikusime õues ja hakkasin küsima:" kuidas kiisu on?" Kui ei teadnud, vastasin :" kissa" ja nii tasapisi õppis muudkui juurde.
ReplyDeleteLapse vanaema on lasteaia kasvataja Soomes ja tõi meile ühed flaierid, mis seal jagati. Seal oli samamoodi kirjas, et kodune keel on emakeel. Sa võid sõnu õpetada ja asju näidata, aga ise räägi ikka eesti keeles.
Õpetama peaksid hakkama, kui laps juba paari-mitme sõnalisi lauseid oskab moodustada. Vähemalt mul toimis see siis :).
Lugesin ka ühest artiklist, et, kui on kakskeelne pere, siis mõlemad vanemad võiksid lapsega enda keelt rääkima. Ehk siis nagu meie peres - mees räägib sloveeni keeles ja mina eesti keeles. Mees pusib ise ka eesti keelt, väga armas temast, kuid lastele jäi päris kiiresti meelde tema vigased sõnad ja grammatika. Muidu minu väiksem laps sai aastaga uue keele selgeks. Aga see tähendas ka, et temaga räägiti iga päev puhast võõrkeelt. Multikad tulid mängu hiljem, kui keel oli juba suus.
ReplyDeleteEhk siis ma jätkan tegelikult nii nagu ma teen praegu ja vaatame, kas on tolku või ajan lapse lihtsalt segadusse:) Võib olla tulebki ta esimene sõna nüüd hoopis norrakeelne? Et me ka praegu üritame mõistatada, mida ta eesti keeles ütleb, samal ajal kui teine räägib "puhtas" norra keeles:D
ReplyDeleteIse ära hakka jah lapsega norra keelt purssima, eriti kui Marek sellest aru ei saa. Meil Saksamaal on ka selliseid (saksa) perekondi, kes hirmsasti tahavad rahvusvahelised olla ja räägivad lastega kodus inglise keeles - suht pentsik minu ja mu sõbrannade arvates. Ise räägin oma lapsega Saksamaal enamasti eesti keeles, aga on ka olukordi, kus pean saksa keeles lapsega rääkima - kui on teisi lapsi / täiskasvanuid juures, kes aru peaks saama räägitavast. Või kui on oma mees juures (sakslane), kes keerulisemast eestikeelsest jutust aru ei saa. Minu arust väga varakult jagasid mõlemad lapsed ära, et mina räägingi nendega mõlemas keeles.
ReplyDeleteMinu arvates välismaal olles saabki lastele teist keelt vaid passiivset keelt õpetada - st multifilmide, raamatute, lastelaulude kaudu keelest arusaamist. Aktiivne keel, st rääkimine tuleb ikka ainult vastavas keelekeskonnas elades ja rääkimise kaudu. Näiteks kui sul on Eestis norrakatest sõpru ja Ida nende lastega saaks koos mängida või kui olete lihtsalt ise pikemalt (kui nädala) Norras ja norrakate keskel.
Seda olen ma mõelnud jah, et niikuinii hakkame Norras käima ja eks see aktiivne keel sealt tulebki. Ise õppisin keele kolme kuuga ära, suuresti tänu televiisorile (inglise sarjad norra subtiitritega) ja perele, kes muudkui norrakeelseid sõnu korrutas mulle.
ReplyDeleteMul on hästi meeles see tunne kui ma ühel päeval koolis mõtlesin, et oot, aga ma ju saan aru, mida õpetaja klassi ees räägib. See oli hea tunne:)
Mul lapsi ei ole, olen ise alles ülikooli minemas, aga mõtlesin kirjutada enda kogemuse keeleõppega. Kui ma olin neljandas või viiendas klassis, pandi meile koju Sati pann, kust ma hakkasin õhtuti Disney kanalilt ingliskeelseid noorteseriaale vaatama. Olin kolmandas klassis alustanud ka koolis õppimist, aga paari-kolme aastaga väga midagi selgeks ei saa. Sõnavara ja grammatika tulid ludinal, põhikooli lõpuks oli praegune nõutud gümnaasiumilõpu tase põhimõtteliselt käes. Neid seriaale vaatasin tund-paar päevas, seega piisab ehk ka sellest, väike laps võtab keeli ju veel lihtsamalt külge.
ReplyDeleteSellele lisaks, siis minul polnudki põhikoolis inglise keelt, oli vaid saks ja vene, aga vahtisin igasugu multikaid, filme jne inglise keeles koguaeg ja kui keskkoolis otsustasin võtta vene keele asemel inglise keele, soovitas juba esimesel aastal õpetaja mul lõpueksamiks võtta inglise keele. Ilma õpimata, oli keel suus ja kirjas väga hea.
DeletePaljuski oleneb kõik keelevaistust. Kui Sa norra keele kolme kuuga ära õppisid, ise juba (lapse vanusest rääkides) üsna vana olid, siis eeldaks, et ka Idal on hea keelevaist ja nopib väga kiiresti asjad külge :).
Ja nagu ma ütlesin, siis mu kolme aastane õppis ka inglise keele tänu multikatele ära :).
PS: ma ei tea, kas Sa tead või oled ise tagasi pannud, aga see nõme numbrite küsimine on jälle tagasi Sul :)
Jah, ma olin sunnitud tagasi panema, sest mul hakkas kommentaaridesse liiga palju tulema sellist jama nagu "you have one 1 million", "order Viagra" jne. Kui oskate öelda, kuidas spämmi vältida, võtan suurima hea meelega maha. Ma üldse ei armasta neid numreid + sõnu, mida kunagi ei anna välja lugeda:(
DeleteAga pane moderatsioon peale. Siis ei tule neid spämme :)
DeleteSee, et nad lauses kahte keelt korraga kasutavad ei tähenda jah, et nad segaduses alati oleks, AGA kui nad kuulevad ema talle kahte keelt segamini pidevalt rääkimas varajasest east peale siis arvabki laps, et nii räägitakse.
ReplyDeleteSee, et laps kahte keelt korraga kasutab on kahekeelse lapse puhul üsna normaalne eriti kui domineerivaks keeleks on näiteks inglise keel ja elatakse inglise keelses keskkonnas aga ema räägib kodus lapsega eesti keeles. Lapsel tuleb siis eesti keeles rääkides tihti inglise keelseid sõnu jutu sisse, kuna ta kas ei tea kõiki eesti keelseid sõnu või ei tule need talle kiiresti rääkides kohe keelele. Muidugi see ei ole reegel, et nii alati on, sest on ka kahekeelseid lapsi kes puhtalt mõlemat keelt räägivad.
No ja eks see olene ka mis tasemel ja kui varajases eas võõrkeele või teise keele rääkimist me silmas peame. Kui sa tahad, et laps sul 4 või 5 aastaselt on võimeline norra keeles suhtelema siis seda on võimalik saavutada kui üks vanematest ainult seda keelt temaga räägib või kui ta käib näiteks norra keelses lasteaias, või tal on norra keelne lapsehoidaja näiteks. Kui aga sel taseme, et ta vaid enam vähem aru saab ja mõnda sõna või lauset öelda oskab siis aitab multikatest ja raamatutest jne. Hiljem, kui laps on vanem, siis ta oskab ise juurde õppida teist keelt sel viisil nagu meie, täiskasvanud, võõrkeelt õpime, enne seda aga õpivad lapsed võõrkeeli loomulikul viisil (mitte grammatikast ja sõnadest lähtudes).
Hiljuti kuulsin, kuidas räägib eesti keelt laps, kelle ema on venelane ja isa eestlane. Peres on kõnekeel eesti ja kuigi ema räägib seda aktsendiga, on nad lapsega ainult eesti keeles rääkinud. Tulemuseks on eesti keelt tugeva aktsendiga rääkiv laps. Nüüd pandi laps lasteaeda ja loodetavasti aktsent kaob aga ausalt öelda oli see ehmatav, saan aru, et lapsega peaks iga ema rääkima oma emakeeles, väikeste laste isad on rohkem tööga seotud ja nende keel ei jää nii hästi külge.
ReplyDeleteTeine ärevust tekitav teema mitmekeelsest keskkonnast on perekoolist http://www.perekool.ee/index.php?id=189061&class=forum_schnell&action=view_post&post=10314594
Lapsed on erinevad ja ühed on verbaalselt võimekamad kui teised, igaks juhuks võiks mõelda ka sellele, et alati ei pruugi mitmekeelne keskond lapsele hästi mõjuda.
Ma just nüüd alles lugesin seda sinu kommentaari kus sa ütled, et ega su enda norra keel vigateta ja aksendita ei ole ja sel juhul tõesti on ikka parem kui iga vanem räägib oma lapsega omas keeles ja, et sel juhul siis lihtsalt raamatute ja multikate ning norra sugulaste piires keeleõpet teha :) Kahju see kohe kindlasti ei tee nii, et miks mitte :)
ReplyDeleteega ma ju ilmaasjata kimbatuses pole... E pole üheski vanuses tundunud piisavalt vana, et hakata temaga veel ühes keeles rääkima ja ma siiamaani ei tea, mismoodi ma talle selle pagana rootsi keele selgeks teen. :D aga samas ma tean, et mida kauem ma seda edasi lükkan, seda rohkem on oht, et ma lähen ise enne rooste, kui õpetama hakata jõuan - minu jaoks oli rootsi keel pikalt teine emakeel ja ma kõnelen teda korrektselt ja aktsendita. aga kaua veel? ma kardan, et mitte igavesti...
ReplyDeleteNo teeme ikka proovi, eksju?
DeleteNoh ega ma nüüd nii aktsendi ja vigadega ka ei räägi, et laps keele valesti selgeks õpiks. Kui Norras olen,siis tihti ei saada aru, et ma norrakas ei ole (ilmselt tänu paljudele eeri dialektidele), aga ma ise tunnen, et keel ei ole nii sorav ja ladus nagu neil, kes norra keelt emakeelena räägivad. Või võrreldes selle ajaga kui ma Norras elasin
ReplyDeletema ostsin täna rootsikeelseid lasteraamatuid ja tellin netist talle multasid ka. game on! ja siis hakkame skandinaavia keeltes titekogunemisi korraldama :D
ReplyDeleteOleks veel vaja üht taani/eesti segukeelset titte ka. Siis oleks täismäng!
DeleteMinust järgmine õde vaatas RTL-i ja muude saksa kanalite pealt päris palju multikaid väiksena (no ma vaatasin ka, aga ma pidin ikka päeval koolis käima ja koduseid töid tegema jms). Ja kui isa sõber Saksamaalt külla tuli, siis pisike neiu lobises temaga saksa keeles. Vanemad ei saanud eriti miskit aru, millest nad rääkisid, ma natuke mõikasin :D
ReplyDeleteHiljem õppis õde ka koolis saksa keelt edasi ja tegi miski diplomi ka ...
Edu Idakesele Norra keele õpetamisel, keeleoskus ei jookse kunagi mööda külgi maha ;)
Ma kakskeelsete laste vanemana soovitaks raamatut, millest endal palju abi oli.
ReplyDeleteLäbi müüdud, aga ehk nt raamatukogust saab
http://www.apollo.ee/kakskeelne-laps.html