Üks lihtne põhjus, MIKS oma meilboksi tihendamini kontrollida

Sest võib juhtuda, et keegi on sinna midagi ülinaljakat saatnud. Ja ülinaljakas kulub ära, eriti praegusel pingelisel ajal, kus mõned asjad naljast kaugel on.
Tundub, et Ida Loviisa sai selle "väljatõstmisteate" siiski kätte ja vabastas eluruumid, mitte küll päris vabatahtlikult, aga vabastas, kuid võib olla on kusagil veel beebisid, kellele oleks vaja see teade kätte toimetada.

Aitäh, Liisi:D

99,9% asjadest jääb tegemata, sest mingil hetkel tundub see natuke ebamugav

Diibi planeeritava avamiseni on jäänud umbes kuu aega. See tähendab, et umbes kuu aja pärast peaksid valmis saama viimased ehitustööd, mis jätab meile mõned päevad ja ööd, et kõige ülejäänuga hakkama saada. Sisekujundus. Mööbel. Nõud. Köök.

Kõik tundus minevat õiges suunas. Kiireks läheb, aga me ei kahelnudki, et õigeks ajaks valmis saame. Ja siis käis pauk. Ühtäkki muutus kõik. Lubadused ja kokkulepped muutusid. Me olime hämmingus. Ja pettunud. Löödud. Koos oli kindel ja tore punt. Mida järgmisel hetkel enam ei olnud. Lihtsalt. Ohhh, kuidas ma oleks  tahtnud tervet pudelit veini jala pealt sisse kummutada.
Niisiis leidsime me end olukorrast, kus pool meie avamise eelarvest oli korraga kadunud. Lisaks teenindajate leidmisele peame me nüüd paari nädala jooksul leidma kõigest 20 000 eurot lisaraha. Kui me ei taha end oktoobrist kuuse alt leida. Mis see summa siis leida ei ole?

Olukord ei ole kiita, eksju. Aga. Me ei kavatse alla anda. Olgu see algus nii raske kui tahes. Oleks ju kurb, nüüd kui me oleme nii lähedal, alla anda ja siis ülejäänud elu kahetseda ja mõelda, et mis siis kui...
Ei! Seekord me riskime. Saba ja karvadega. Ja saame hakkama. Kusagil puu otsas see raha ju ikka kasvab! Lisaks tuleb veel pöidlad pihus hoida, et me endale ühe hea koka napsame. Me ju napsame?

Kui ma eile autosse istudes raadio käima panin, kuulsin ma lauset: 99,9% asjadest jääb tegemata, sest mingil hetkel tundub see natuke ebamugav. See oli märk. Märk, et me peame kõigist raskustest hoolimata jätkama. Ja mitte stressama. Sest stressist, mis korraks tõusis, tekkis olukord, kus me oleks peaaegu haiglasse sõitnud, et ma enneaegselt sünnitama ei hakkaks.

Emotsioon nr 49 ehk tagasi tööle

 

Ma olen tagasi tööl. Pärast puhkust. Ja kolm nädalat enne "pikemat puhkust".  Allolev pilt kirjeldab seda tunnet 100%.  Jääb mulje,  et kõik nuputavad, kuidas minust veel varem lahti saada. Sest mind ei ole enam olemas. Mind ei ole enam vaja. Hea, et tool ja laud veel alles on.

 

Isn't this a fun fact to know!?!?

Kuidas meest erutada

Õhtul pediküüris olles lugesin läbi ka värske Cosmopolitani. Nii palju kui ma mäletan on see alati otsast otsast täis õpetusi ja nippe, kuidas meest erutada, teda hellitada, kuidas leida g-punkt (veider, et see punkt on neil ikka veel leidmata), kuidas ahvatleda meest seksile jne. Ka seekord ei pidanud ma pettuma.

Pean muidugi tunnistama, et ma tegelikult ei mäleta, kas selle artikli pealkiri oli just "kuidas meest erutada", aga ilmselt see midagi samas stiilis siiski oli. Mulle jäi  meelde üks "nipp" pikast nippide nimistust: 

Wc-s olles saada talle sealt sms: "Ennast siin katsudes hakkasin mõtlema, mida kõike sina minuga teha võiks..." *

Tegelt? Selline nipp? Palun tõstke käed, kes lähevad nüüd kohe seda nippi järgi katsetama. Ja palun andke mulle ka teada, mis reaktsioon oli. Ma katsetaks ise, aga ma kardan, et Janek pistaks mind lihtsalt ilma pikema jututa hullumajja.
Ja noh samas pean tunnistama, et ma ei suuda ühtegi wc-s tehtavat liigutust (katsumist?) enda jaoks erootiliseks mõelda. Või et need võiksid mehe mõtted seksuaalfantaasiatega täita. (eeldusel, et tegu on täiesti tavaline normaalne mehega muidugi)

*Noored ja kogenematud naised, Cosmopolitani sihtgrupp, palun kuulake vana ja kogenud naise nõuannet. Ärge seda nippi kodus järgi proovige!

Sammuke lähemal

Jube vaevaliste beebisammudega läheb see unistustele lähemale jõudmine. Jube aeglaselt. Aga ma ei jäta. Ja jälle olen ühe beebisammukese lähemal.

Millele?

Vara veel;)

Päeva mõte

Vestlus vanaemaga.
Vanaema: "Kuna te hakkate mind kuulama, et soojalt on vaja riides käia. Normaalselt. Ei ole vaja käia nii, et püksid nööriga p...e vahel?"
Mina: Mitte kunagi.
Vanaema: Seda ma arvasin.

Päeva mõte

Päeva mõte ehk Johanna Maria Prangel in a nutshell

Emotsioon nr 13 ja FIFTY SHADES OF BAD WRITING

Leidsin ühe tõeliselt hea arvustuse kõige populaarsemale (on see ikka veel populaarne?) raamatule.
http://katastrophiccuriosity.blogspot.ca/2012/08/fifty-shades-of-bad-writing-those-of.html

Ma ei mäleta, kas ma olen seda juba öelnud, aga minu meelest on see üks maailma kõige absurdsemaid raamatuid. Halvasti kirjutatud ja puha.  Noh, samas natuke oli (esimene osa) haarav ka, ses mõttes, et ma tahtsin ikka edasi lugeda ja teada saada, et kuna ja kus nad siis jälle end alasti kisuvad, üksteist hammustavad ja piitsutavad ja kaua nad jõuavad. Teisalt aga olen ma nõus Janekiga, kes (kui ma talle paari lõiku ette lugesin) küsis: "Miks see raamat sul on? Ja miks sa selle peale 17 eurot raiskasid?"
Teise ja kolmanda osani ei ole ma jõudnud. Esimesest osast oli küll.

Nüüd aga siis hoopis veidrama tähelepaneku juurde. Ma olen juba viimased kolm ja natuke rohkem kuud nuputanud, et miks ümberringi kõik lapseootel on. Ükskõik, kuhu ma ka ei vaataks ja kellega ma ei räägiks. Kas see on mingi viirus? Või mis juhtus, et ühtäkki kõik otsustasid rasedaks jääda? On see lihtsalt kokkusattumus, et lapseootel naised hakkasid mulle rohkem silma pärast "Viiekümne halli varjundi" ilmumist? Mingi loogika selles justkui oleks, aga et ka mina? Meie? Ei. See on lihtsalt kokkusattumus.
(Raamatut lugesin ma muidugi jaanuaris. Koos elame me juba seitse aastat. Just funny facts.)

Päeva mõte

Päeva mõte

Päeva pilt

(http://tahanteada.wordpress.com/2013/04/25/paks-voi-rase/)

Päeva mõte

Quote of the day

.

Today I'm saying this:

One of these moments

You smile when you feel like crying,
you act like you're okay, when you're falling apart inside

and you let it go.
You move on, because there's nothing else you can do...

Kallid sõbrad!

Kallid sõbrad, ma tahan teiega jagada midagi, mis toimis minuga suurepäraselt ja tõenäoliselt vajaksime me kõik enda ellu natuke rahu. Hommikul rääkis telekas mingi arst, et selleks, et saavutada sisemine rahu, tuleb lõpetada pooleli olevad asjad. Vaatasingi kodus ringi, et lõpetada kõik, mis on alustatud, kuid lõpetamata. Lõpetasingi pooliku pudeli veini, avatud pudeli viina, pudleli rummi, polliku viskhi, paki Prinnnglesi prõksu ja pea teve juustukoogiui,,,. Zul poleaimugikui hea ja rahulikmul ola onnn. soo vvita sedaada ka ma prõdasdelele etnad rau saksss,,,m Marmastansind...,,,!)

FB-st leiab asju;)