Wednesday, June 22, 2016

Blogiidentiteedi kriis/ Blog identity crises


Mul on vist kerge identiteedikriis blogijana. Ma ei tea, kes ma olen ja kes ma tahan olla ja kus ma tahan olla ja miks ma tahan olla ja mis üldse on lubatud ja... 
Esiteks käib mulle õudselt närvidele, et kui ma kirjutan mõnest draamast või elan välja oma ärritust, saan ma kommentaarideks, no aga mida sa kaagutad kaasa, et teema ikka ei vaibuks, kui kopp juba ees on või et ära ärritu ja püüa märgata ilusaid asju. Uskuge mind, ma POLE KUNAGI VAREM ilusaid pisiasju märganud rohkem kui ma olen õppinud seda tegema viimase (kahe?) aasta jooksul, ma olen õppinud hindama hoopis teisi asju, mu väärtused ja isegi arvamused on peapeale pöördunud ning ma olen aru saanud, kui vähe on vaja tegelikult õnneks. Samas ei ole ma mingi lillelaps, et ma usuks, et klišeed ja kullerkupud ongi see, mis õnnest puudu on. Hetkel mõtlen ma, et õnnest on puudu 31 914 eurot ja selle emotsiooni ajel võingi ma välja hüüda, et apua!ma olen nii vaene. See on vaid hetkeks, homme on mul uued emotsioonid. Aga igakord kui ma midagi välja prahvatan tuleb keegi, kes ütleb, et apua!püüa olla positiivne.*
Ma ei taha kogu aeg positiivne olla. Ma tahan olla MINA. Ja ma tahan, et mul on õigus öelda, mida ma mõtlen (ja teil on õigus vastu öelda, mida te minust arvate, ma võtan isiklikult kriitikat, aga ei sure kriitika kätte ära).

Ja vähe sellest, et ma ei tea, mis blogija ma olen. Ma tahaks olla arvamusblogija, aga ilmselgelt ma seda ei ole. Ma ei taha olla (vaid) pereblogija, kuid ometi tunnen ma, et päris suur osa blogist keskendub perele. Järele jääb eluline blogi või välismaa elust pajatav blogi. Eluline blogi ma ei taha olla. Mulle ei meeldi väljend "elu(line) blogi". Võib-olla siis ikka elu välismaal?  Sellisel juhul tunnen ma, et ma peaks kogu blogi üle kolima Estonian with a backpack blogisse, sest mulle tundub, et wordpress pakub palju rohkem võimalusi, muuhulgas ka parooliga postitusi. Mõnikord tahaks ikka tööst ka kirjutada, aga mitte massidele, kes kohe perekooli kukkuma jooksevad. 

Lõpetuseks ütles mu vägagi intelligentne sõbranna, et blogisid loevad need inimesed, kelle iq muud ei luba. See tähendab pretty much ka seda, et blogisid kirjutavad inimesed, kelle iq muud ei luba? Mina kaasaarvatud? Aga ütleme nii, et laias laastus ta ju ei eksinud. Blogid kubisevad pinnapealsusest ja paljud blogijad ning blogilugejad just intelligentsusega tõesti ei hiilga...

Jaajaaa, pseudoprobleemid. 


*Armas Anneli kirjutas mulle, et loeb mu blogi, kuna see on elurõõmus. SELLIST komplimenti ei ole ma veel kunagi enda (blogi) kohta  kuulnud





I think I suffer from blog identity crises. I don't know who I am, who I want to be, where I want to be, why I want to be and what is allowed and not allowed for a blogger. 
It drives me crazy when I write about some dramas or say what I mean right here right now, blowing out steam, someone comments well, try to concentrate on the positive and notice the small things. Believe me I have never before noticed the small things more than during the last year(s), I have learnt the value of small things, learnt how little is really needed for happiness, my opinions and own values have been turned upside down, nevertheless I am not a hippie who thinks we can live on flowres, love and clichés. Like at the moment I wish I had 31 914 euros to be happy and not having it makes me scream help! I am poor in the heat of the moment, there is no need to tell me to concentrate on other things. The positive things. 
Why am I not allowed to NOT be positive all the time. Tomorrow I have forgotten about the "missing" 31 914 euros, no worries, it's not like I am planning on robbing a bank or something. It's just an emotion. Today. Tomorrow there will be other emotions. 

Let me be me. Let me have the right to express my feelings. And you have the right to express your feelings towards me. I will take the criticism personally, but I will not die from it. 

Furthermore I don't know in what category my blog should be. I would like to be an "opinion blogger", but obviously I am not  that good blogger. I don't want to be a "family blogger", but as you perhaps have understood I am writting quite a lot about my family. A "life(style) blog or a "life abroad blog" then? 
The first category is too much for me. First of all I do not like the phrase "lifestyle blogger", in a way I think these blogs are the most shallow and mainstream, and I don't want to be either of that. I want to be deep. A blog about lufe abroad can be my category, but then I think I should move to wordpress - to Estonian with a backpack blog with all the stories. I feel it would make sense more. 

My very intelligent friend told me that blog readers are people who don't have enough IQ for more, like reading books and magazines and news papers. This pretty much makes the people who write blogs also not the most intelligent people on the planet. Including myself then? But to think of it,  she's not that wrong. As I already mentioned many bloggers don't seem to be the sharpest pencils in the box...

Yes, I know, I know. Pseudoproblems.




12 comments:

  1. Kas arvad, et näiteks Jaan Kaplinski või Paul-Eerik Rummo või Tiit Kändleri või Hundi ulu või..., nimekiri jätkub, IQ on madal? Ka nemad kirjutavad blogisid. Ja loevad samuti. Võib-olla sa loed valesid blogisid...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma teadsin, et kui ma ei too välja erandite nimekirja, siis keegi ikka viskab nina peale, et kas ma siis pean seda või toda ka ebaintelligentseks:) muidugi mitte. Ma pidasin siiski eelkätt silmas elu - ja pereblogisid, kuhu ma ka ise vist/ehk/arvatavasti/võibolla kuulun:D

      Delete
  2. Jah, see siin on pigem elublogi ja ainus omataoline, mida ma aeg-ajalt loen. Ja kahjuks üha harvemini - ma ei teagi, miks. Ei huvita mind a) blogiskandaalid b) teemad: mina olen stiilne (ilus, läbikukkunud, väljapaistev, vaene), aga tema mitte. c) seal blogis räägiti sellest, ütlen ka midagi d) see telesaade on... Ma (vist) ei tahaks, et Sa hakkaksid 100% arvamusblogijaks (või kui siiski, siis arvesta, et päris pinnapealsed tunduvad just need, kes igas asjas tahavad oma arvamust välja öelda) ja "elust mujal"-blogijana kaotaksid Sa vist liialt lugejaid (ja seda mitte sellepärast, et Sa halvasti kirjutaksid vaid lihtsalt huvilisi oleks vähem). Edu igal juhul! Läheks Sul ometi hästi!
    A.

    ReplyDelete
    Replies
    1. No vot aga näed siit tulebki identiteedikriis või lausa lõhestunud isiksus, sest ühelt poolt mind ka ei huvita need asjad ja oma aega saaks palju kasulikumalt kulutatud, aga teine osa minust tahab nendest asjadest kirjutada. Samas ei tahaks see "keskpärane pinnapealne elublogi" ka olla.

      Delete
  3. Mulle tundub, et sa mõtled üle lihtsalt. Sa ei pea ju otseselt ühessegi kategooriasse sobituma. Ma olen kindel, et sa tegelikult tead väga hästi, kes sa oled. Kõik on lubatud-see on sinu blogi, sina oled boss :D Mulle just meeldib, et sa oled nii aus ja ei üritagi kellelegi meeldida, vaid lihtsalt oled sina ise.
    Ja see, mida su sõbranna ütles...Ka intelligentsed inimesed ütlevad väga rumalaid asju :) Aga tal on õigus oma arvamusele loomulikult, inimesed on väga erinevate arusaamadega.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tegelikult ega see polegi nüüd mingi hull probleem või mõte, et kuhu sobituda. God knows, ma olen sama hala ajanud siin blogis 876 korda, et ma ei tea, kas tahan blogida enam või kellele ja millest. Ühtepidi see justkui näitab, et blogi ongi end ammendanud sellisena kui ühed ja samad mõtted pidevalt läbi käivad

      Delete
  4. S. K

    Veits pinnapealne statement mu arust. Tea kas need on mingid vihjed, mis eriti punaselt viimasel ajal silma jäävad? Stiilis et loevad ikka need, kellel oma elu pole jne. Automaatselt kui oled blogilugeja siis on võimatu, et tarbid meediat(peale elu24 ja delfi) ja loed raamatuid? :D See avaldus mõjus pisut üleolevalt..

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sellega on nii ja naa. Eks ta natsa üleolev statement oli ja ma ka seda natuke isiklikult võtsin, sest ausalt ma oma mullis end ikka väga rumalaks ei pea (mitte mingiks hulluks intelligendiks ka, aga no see selleks), kuid samas ma sain ta mõttest aru. Ta tõi ka mõned näited ja kui nüüd mõelda, millega need inimesed oma päevi sisustavad, siis on ikka pinnapealne küll. Lisaks veel, et paljud fännid arvavadki, et see ongi reaalsus ning tunnevad end läbikukkununa kui ise kõike seda luksust endale lubada ei saa.

      Delete
  5. Ma mõtlen et..kategooriad pole olulised. Teed mis tahad.
    Intelligentne oled ka.
    Mina muuseas ka.
    Aga hea on ju need mõtted välja kirjutada eksole.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sinu intelligentsus on täiesti kindel fakt. Minu oma on selline poolik:D
      Ja tegelt see postitus oligi selline "kirjutan mõtted välja ja käin ikka oma rada edasi" postitus

      Delete
  6. See et blogisid loevad inimesed, kelle IQ muud ei luba, on parajalt pinnapealne avaldus. Ma ennast idioodiks sellepärat küll ei pea, et ma sinu või Briti blogi loen. Mul on muidugi hea meel, et su sõbranna suudab koguaeg vaid Diplomaatiat ja Sirpi jms lugeda, aga mina olen teaduslikku kirjandust nii palju lugenud, et ma vahest loen mõnuga midagi kerget, mis ei sunni mõtlema. Tõepoolest ülimalt üleolev väide.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Üleolev natuke tõesti, aga nagu ka üleval ühele kommentaarile juba vastasin, siis laias laastus ma saan aru, mida ta mõtles. Kui ma vaatan nt Kissies blogi, siis mina ei suuda ka mõista, mille pärast ta nii popp on. Influencer ja puha. Jääb arusaamatuks. Aga ilmselt ma lihtsalt pole sihtgrupp (kuid näe, tema instagrami jälgin ise ka).
      Mu sõbranna on tõesti selline, kes 99,9% ajast loeb vaid Sirpi, Diplomaati ja erinevaid välismaiseid ärilehti, ta lihtsalt on seda tüüpi. Mina loen ka Sirpi ja Äripäeva kui kätte satub, aga samamoodi loen ma ka Kroonikat ja Õhtulehte. Idioodiks see ja blogipidamine/lugemine mind ka mu arust ei tee, kuid nagu öeldud- ta jutus on iva olemas (nii nagu igas kriitikas)

      Delete