Alustame algusest. Ehk naiselikkust osast. Ma tundsin end eile hommikul nagu räbal ja mul polnud MITTE MINGIT tahtmist õhtul ka üritusele minna, peeglist vaatas mulle vastu väsinud ja kurb vana naine, ma tundsin, et ma ei viitsi end kokku võtta. AGA minu rõõmuks kloppis nii mu välimuse kui enesetunde ja -kindluse üles Chloe ilusalongi juuksur-meikar Stanislav. KUI te end halvasti tunnete ja teil on kuhugi minek, siis seadke sammud sellesse Kaubamajas asuvasse salongi. Väga väga positiivne kogemus.
Aga siis õhtu juurde.
Muidugi oli korralduses apsakaid, möödalaskmisi ja asju, mida saab parandada, kuid seda kõike korraldajad ilmselt juba teavad, ma ei hakka kordama ja targutama. On küll veel tibake lastekingades ja kodukootud see üritus, aga mul on hea meel, et selline üritus korraldatakse. Vahva on teistega, keda justkui tunned, aga samas ei tunne, tuttavaks saada. Me ei pea kõik bestikateks saama, kuid teineteist teada on ju tore. Ma saan aru, et kusagil keegi (ma ei tea kas blogijad ise või lugejad) tahavad tekitada intriigi ja "klassivahet", et kõigil justkui ei sobi osa võtta, aga mina ütlen, et unustage korraks oma egod;) Samas meeldis mulle õudselt üks Ebapärlikarbi-Triinu lause kusagil kunagi, et nii nagu kõik müúgiesindajad ei pea omavahel bondima, ei pea bondima ka kõik blogijad (aga natuke ma siiski mõtlen, et võiks ühte ruumi mahtuda küll).
Appi, kaldusin teemast hoopis kõrvale. Tagasi teemasse.
Inimesed olid toredad. Ja ilusad* . Näiteks Aili (SÜÕ)** treenitud keha tegi kadedaks. Me jõudsime küll Ailega (ei ole kirjaviga, olid kohal Aile ja Aili) järeldusele, et MILF on selline kaheotsaga "väljend", et on ta siis hea või halva kõlaga, aga ma siin kohal ütlen siira naiseliku kadeduse ja positiivse kõlaga, et Aili on "milf". Ma tahaks ka selline olla. Äkki peaks trenni tegema hakkama? Nagu päriselt, mitte nii nagu mina, et jalutan (täna kuus km) ja ütlen, et tegin trenni.
Sekkarileiud-Agnes oli päriselus veel ilusam ja armsam, Roosad stilettod Maiken veel rõõmsameelsem ja roosam, Manjana veelgi (enese)iroonilisema huumorisoonega ning Ebapärlikarbi-Triin veelgi ägedam. Selline heas mõttes täiskasvanulik, naine attitude'i ja arvamusega. Ilus pealekauba. Ebapärlikarpi fännan ma juba ammu, aga nüüd sai minust tema veelgi suurem fänn. Marianni fänn olen ma ka, isegi hoolimata sellest, et ta rase on (sry, püüdsin nalja teha). Mul on hea meel, et mul nii ägedad sõbrad on. Ausalt!
Mul on ka hea meel, et Efka parima fotoblogi auhinna võitis. Efka ruulib! Kahju, et ta ise kohal olla ei saanud. Ja muidugi on mul hea meel enda teise koha üle "välismaablogides". Ma tean, ma tean, see kõlab klišeelikult, aga ma olin üllatunud. Selles mõttes, et ma ju tean, et on palju neid, kes mulle kaasa elavad ja blogi igapäevaselt loevad, aga arvestades ka kriitikat, mis kogu mu blogi ja isikut saadab, siis jah, ma olin üllatunud ja tänulik. Aitäh teile!
Õhtu kõige iroonilisem hetk oli muidugi see kui läksin oma auhinda kätte saama, seisin lava ees ja Uku Suviste mind tähele ei pannud. Alustasin blogimist "nähtamatu Mutrikesena" ja suutsin auhinna kättesaamisel küüntest kübarat kanda ja nähtamatuks muutuda. Minu superpower!
Kriitikat?
Kohe kui Uku Suviste ütles, et ürituse ametlik osa on läbi, tõusis pool saali püsti ja lahkus. See oli nii naljakas. Kas me siis tulimegi kokku vaid auhinda saama ja kui see käes või ei saadudki, siis joosti kohe laiali.
Ja no ainus päris tilk tõrva meepotis oli Grete Klein. Ma olen igati nõus, et tegu on andeka ja ääretult kauni noore naisega, "Padjaklubi"-Laura meeldib mulle ka, AGA PÄRISELT, ei ole aus, et TURUNDUSTOODE võistleb oma pärisblogijatega. On ok teha natsa reklaami oma saatele, aga no ausalt, see oli ikka feil. Ja veel suurem feil kui osalemine, olid 1) tema kõned. Ma algul arvasin, et ta teeb nalja ja on nö rollis, aga mida aeg edasi, seda rohkem sain me aru, et ta vist ikka pidas päriselt kõnesid ja 2) kui sa blogijana auhinnad saad, siis sa ei avalda tänu stsenaristile ja tiimile, kes su eest selle töö ära teevad.
Kui see välja arvata, siis mina ütlen, et igati tore oli. Iga aastaga aina paremaks, eksju? Ja hei, kui juba Hiltoni avapidu oli olnud üks prohmakas teise otsa, olgugi et seda korraldas professionaalide tiim, siis Mari-Leen sai superhästi hakkama ning on tänu ära teeninud. Siinkohal suur aitäh Hotelliveebile, V Spaale ja Oru hotellile kinkide eest!
*mõni oli outfitiga nii üle pingutanud, et kleit ei katnud isegi tagumikku ära ja mõni ei kandnud oma úbermoodsat hjam outfitti välja, aga mis teha, maitsed ja arusaamad moest on erinevad. Ja kes olen mina kritiseerima. Vbla Perekool on juba oma lemmikud ja mittelemmikud välja kuulutanud?
** ma ei viitsi ipadis linkida. Vabandust!
Foto: Marimell
Foto: Raido Link, Delfi
Foto: Õhtuleht. SEE on ilmselt mu happy face. Kui mu rõõm välja ei paista, siis ma luban teil, et mu sisemine jumalanna oli õnnelik ja tänulik, erinevalt välisest Dark Lord jüngrist.
Foto: Fotoraat
Lisaks II kohale tegid mulle täna rõõmu veel kaks asja. 1) Ida pildid. Kas pole kummaline, et ma olen Idast väsinud, kuid juba kolm päeva hiljem tunnen ma temast nii puudust. No te vaadake seda väikest fashionistat! Mul on tunne, et siit tuleb uus moeblogija.
2) mu sõbranna, kes mulle Diibi oksjonist teada andis, saatis mulle täna pildi, et ostis mu vanaema karahvinid mulle tagasi. Ma ei oska sõnadesse panna kui tänulik ma olen. Kahjuks ei leidnud ta Grimmide muinasjuturaamatut. Kui kellelgi on nüüd kodus Grimmide muinasjuturaamat, kus peal kirjas "Mariani oma raamat", siis ehk müüte selle mulle tagasi?
Sul oli nii ilus soeng. Paistis juba kaugelt silma :)
ReplyDeleteJust väga lahe oli näha, et eestlased julgevad eristuda ja muud siit tekstist välja ei loe, kui maksimaalselt ebaprofessionaalset kriitikut. Kui kõik käiksid riides nagu matustel, siis oleks ikka väga kurb.
ReplyDeleteNagu ma ütlesin, maitsed ja stiilid on erinevad. Minu teetassike pole kellegi teise oma ja vastupidi. Nii lihtne ongi.
DeleteEveliis.. ma ei tunne sind nii hästi, et oskaks öelda õigeid sõnu aga tead, iga kord on jube kurb lugeda, kui nimetad ennast vanaks. Isegi, kui see on mingi eneseiroonia või omamoodi huumor, siis nii ei tohiks lihtsalt, saad aru. Sa pole ju veel keskealinegi (ega imho ka päris küpsus isiksuski), vaid alles noor ema ühele väiksele tüdrukule. Palun hoia end!
ReplyDeleteSee on sinust väga armas nii öelda, aga ma ikka teinekord tunnen end tõesti vanana just sisemiselt
DeleteÜtlen veel - sa olid nii ilus ja särav! Ning minu arvates oli jumala feil see, kui sa läksid lava ette, et diplom vastu võtta ja siis Uku nagu ei näinudki sind... :D
ReplyDeleteNo just:D ma ise naersin, et alustasin blogimist nähtamatu mutrikesena ja sain auhinna nähtatuna:D
DeleteAga mul on hea meel, et meie spordiblogi sai lausa 125 häält. Ma küll kahtlustan, et need on sinu selle blogi fännid, aga hinges ikka loodan, et tegelikult on need inimesed, kes loodavad, et ühel päeval ma jooksen. :D
ReplyDeleteNo jah, ma ikka loodan ka, et ma siis nende fännide rõõmuks suudan ühel päeval ikk päriselt ka joosta:D
DeleteIlus soeng! Osadel piltidel paistab su nägu nii pruun nagu oleksid soojamaareisilt just tulnud. Ei tea, kas kaamera moonutab.
ReplyDeleteAitäh! Tead, ma ise lausa ehmusin kui nägin kui pruun ma mõnel pildil olen ja kuigi ma suvel tõesti (eriti näost) lähen suht kiiresti ja päris pruuniks, siis ma arvan, et kaamera ikka moonutab ka omajagu
DeleteIgatahes, veelkord, oli vahva :) ma põgenesin veel enne ametliku osa lõppu. Ootasin ära kõigi oma lemmikute tulemused (ja nad kõik said II koha?!) ning kuna nälg tahtis tappa vajasin kähku mingit eriti head sooja veganrooga..ja jäigi pool pidu nägemata!
ReplyDeleteAga sellest klassivahest - seda oli kahjuks jah tunda. Oli palju väga sooje ja vahvaid inimesi ja emotsioone, kuid oli ka sellist tunnet, et teatud lauda ei tule nagu jutustama. Isegi kui tuttavad ees :) aga..lõppkokkuvõttes oli ka "tagareas" põnev.
Oli jah vahva, tore oli päriselt ka tuttavaks saada, see on selline naljakas tunne, et just nagu tunned kedagi, aga tegelikult ju ei tunne, igatahes vahva.
DeleteNüüd tahaks järgmisena Antsude kontserdil kohtuda:)