Minu sõbranna sotsiaalmeedia postitusest on nüüd mõnda aega möödas, inimesed on saanud võtta pooli ning jagada, arutada, kommenteerida. Mina olen ära rääkinud oma loo ja kõigest muust, mis on oluline, räägin ning olen ma rääkinud asjaosalistega. Aga nüüd ma tahaksin kohe nõu küsida.
Me oleme ühe inimesega teinud kokkuleppe, et tasume võla osadena, makstud on talle täpselt nii palju kui võimalik ning me töötame selle nimel, et sissetulekud olema saaksid, et oma lubadusi pidada. See ei sobi sellele inimesele (ja ma inimlikust vaatenurgast saan aru, sest meil kõigil on kahjuks elamiseks raha vaja) ning nii on ta meid pidevalt erineval kombel ähvardanud.
Jah, ma pöördusin ka politseisse, kuid sain vastuseks, et kui kardan oma elu pärast, siis pean tegema avalduse Norra politseile, Eesti politsei mind ei aita sellises loos. Ma ei tea selle inimese mõttelaadi ning ma ei tea, mis peitub ähvarduse taga "et muidu ma tulen Norrasse", ütleme nii, et hästi see mind end tundma ei pane, kuid olgu, see selleks. Edasi on tulnud ähvardused, et muidu ma korraldan ka sotsiaalmeedias laimukampaania jne jne. Täna sain ma uue teate, et kui võlg tasutud ei saa, siis lasen ma kirjutada loo, kuidas Eveliis poodi peab ja end Eestis näole ei anna.
Esiteks oleksin ma loo eest muidugi tänulik, sest reklaami on vaja ning ma ei oska küll näha põhjust, kuidas ma poes kedagi petan. Siit tulebki esimene küsimus - kas keegi, kes minuga hetkel koostööd teeb, tunneb end petetuna?
Teiseks, mis tähendab, et ma ei anna end Eestis näole. Ma olen nii blogis kui Facebookis pasundanud kui jälle Eestis olen olnud (millest ma kirjutasin eilses postituses?), aga ma ei saa ka aru, kellele ma end näole pean andma? Siit tuleb minu teine küsimus - kas ma olen end kellegi eest varjanud?
Ja kolmas küsimus tuleb selline pikem. Oletame, et te olete olukorras, kus teil puudub kindel sissetulek, erineval moel olete te kokku saanud 100 eurot. Teil on kokkulepe kellegagi, et tasute 100 eurot võlga (kokkulepe on tehtud enne seda kui te teadsite, et teil pole mitte 500 eurot, vaid sada), kuid tasute 50, sest teil on vaja ka mõelda selle peale, mille eest osta süüa endale ja oma perele. Jätame kõrvale selle, et oma jooksvad kohustused (telefoniarved, pangalaenud, kommunaalid) on niikuinii juba tagaplaanil ja te maksate ka neid osadena, sest rohkem pole võimalik. Ühel kuul teil aga puudub sissetulek ja teil jääb sada eurot maksmata, te saate laenu oma perelt ning otsustate, et olulisem on osta oma perele süüa ning tasuda mõned oma arved, et mitte kodu kaotada. Samal ajal otsite te võimalusi raha juurde teenimiseks. Ja siis saate te ähvarduse - kui ei maksa, lasen teist loo kirjutada. Mida teie sellises olukorras teeksite? Vastake ausalt! Reaalsus on, et te ei saa lubada, et iga kuu 12. kuupäevaks tasute te 100 eurot, vaid saate tasuda täpselt nii palju kui teil on - 50, 30, 80, 10...
Kas te mõtleksite kõige pealt oma perele või kellegi teise perele?
Homseks on mul olemas lennupiletid Eestisse. Kindlasti postitan ma pilte koduskäigust nii Facebooki kui Instagrami. Ma olen edev inimene. Tahate teada, kes mu piletid ostis? Mu vanaema. Tema pension on 400 eurot. Ei, see ei ole niisama lõbusõit. Mul oli vaja homme Eestis olla. Kas vanaema oleks pidanud minu aitamise asemel tasuma hoopis võlga? Mida teie vanaema oleks teinud? Mina tänan jumalat, et mul selline vanaema olemas on, kes oma viimase raha lapselapse peale kulutab (ja ei saa endale lubada hambaarsti juurde minekut). Mul on vaja ka septembri alguses Eestis olla, nende piletite ostmiseks müüsin ma oma käekella.
Ei, minu eesmärk ei ole end haledana näidata. Ma olen uhke inimene ja ei tahaks üldsegi kirjutada, milline meie seis tegelikult on, aga mul on kopp ees, et ikka ja jälle leidub keegi, kes arvab, et väikese käsitööpoega olen ma teenimas (juba teeninud) miljoneid ning joon šampust ja söön kalamarja samal ajal kui keegi teine nälgib, et see pood on mingi "järjekordne (???) skeem". Ma valmistan end emotsionaalselt ette järjekordseks laimukampaaniaks. Minu kontaktid on avalikud, neid ei pea läbi mu tuttavate küsima, lootes, et ma siis "end kiiremini liigutama hakkan". Ajakirjanikud, kellega mind ähvardatakse, kirjutage siis mulle. Saame siis üheskoos teada, kuidas ma Norras poodi pean.
Paraku on nii, et võlg on võõra oma ja seda, kellele võlgu ollakse, tegelikult ei peagi huvitama kui nutune seis sul on. Kui oleksid hetkel eraisiku asemel pangale võlgu, kas usud, et panka väga morjendaksid sinu põhjendused, et sul on vähe raha ja esmalt pead vaatama, kuidas süüa osta ja arveid maksta? Suurt vahet siin ei olegi, pank hakkaks sind ka niiöelda ähvardama, ainult et eraisikust erinevalt ei ole pangatöötaja sinust otseselt sõltuv ja ilmselt ei ärritu sellest niivõrd ega muutu isiklikuks.
ReplyDeleteTeoorias loomulikult, aga kui tegelikkus ja teooria on kaks eri asja. Mida sina selllises olukorras teeksid?
DeletePangaga on lihtne, pank võtab lõpuks lihtsalt laenu tagatise endale.
Ega sul suurt muud vist polegi teha kui teha edasi oma asja ja seda hästi. Need kes sind usuvad on niikuinii sinu poolt ning vastaste meelt ei muuda niikuinii mitte miski.
ReplyDeleteMina vist sellises olukorras kasvõi laenaks sugulastelt selle summa kokku ning maksaks kõik ära. Laim ja ähvardused sellega ilmselt ei lõppeks aga vähemalt on rahaline osa jonksus. Kuna su pere tundub olevat kokkuhoidev siis neile on jupikaupa võla tasumine ilmselt laimuvabam.
Ole tubli ja tugav!
Mul on selline amet, et minu tehtud otsuste tõttu on mind ja minu tööandjat ähvardatud kohtusse anda, erinevatele riigiasutustele kaevata ja meediasse minna. Seda üsna regulaarselt. Minu standardvastus nendele ähvardustele on: "See on Teie õigus."
ReplyDeleteÜtlen ausalt, mina sellises olukorras paneks Norras poe kinni ja asuks palgatööle, olgu siis Eestis või Norras. Aga ma ei ole ka väga riskialdis inimene ja päris tihti jääb mul eneseusust puudu.
mina vist võtaks laenu, kasvõi sms laenu, et see võlg kiiremas korras ära tasuda. saaks lihtsalt selle terroriseerija kaelast ära.
ReplyDeleteparimat!
terv.i
Olen viimase kommentaariga nõus! Muidugi kui on üldse selliseid inimesi võtta, kellelt laenata.
ReplyDeleteNeid, kes hetkel võlga tagasi ootavad ei koti, kas sul on süüa või kommunaalid makstud, nemad tahavad vaid oma raha.
Väga raske olukord igal juhul.
Jõudu ja jaksu!
Kui on kokkulepe, siis nutad ja maksad kokkuleppe järgi. Kokkulepe tähendab seda, et pooled on milleski kokku lepitud.
ReplyDeleteSee on puhas jura, et raha ei ole. Võta laenu ja maksa vanad võlad ära.
Mu kommentaar võib kõlada karmilt, aga ei mõtle midagi halvaga.
ReplyDeleteMina paneksin hetkel Norras poe kinni ning asuksin palgatööle, et võlgadest lahti ja jalad alla saada. Ma ei ole kursis, mis ametit sa õppinud oled, aga ka klienditeenindajana Eestis töötades hoiaksid sa esiteks kokku lennupiletite ja teiseks elamise pealt. Saaksid oma võlad tasutud ja jalad alla. Pole küll nii romantiline, kui olla poeomanik, aga vähemalt ei sipleks võlgades.
Teiseks ei sõlmiks ma kokkuleppeid, millest ei suuda kinni pidada.
Ja kolmandaks saaksin aru, et jah-sinu perel on süüa vaja. Aga teine osapool ei nõua oma raha lambist. Ta on sinu heaks töödanud ja nagu keegi ütles-võlg on võõra oma. Jah, sul ei ole raha, aga kui keegi oleks mulle sellise summa võlgu, siis mind pehmelt öeldes ei huvitaks, mis seis sellel võlgnikul endal on, sest sinu pärast ei ole ka temal ju raha, millele tal on õigus.
Ma ei kirjuta blogis kõigest, kuid ma pole kusagil öelnud, et ma ei otsi tööd. Olgugi et ma läbi blogi kujutan end naiivse ja rumalana, siis tegelikkuses ei ole ma sugugi no
DeleteMida ma teeksin? Võtkasin laenu ja maksaksin sellele inimesele võla ära. Vahet pole miks see on tekkinud. Kas sinu pere lollidest äriotsustest või millestki muust, fakt on see, et inimene on selle raha saamiseks tööd teinud ja ei pea nüüd närutama, saades oma raha kätte mingi 10 või 20 euro kaupa. Oled teinud kokkuleppe, pea sellest kinni. Inimene, kes seda raha ootab, on selle ammu välja teeninud. See on tema, mitte sinu oma.
ReplyDeleteKõik head inimese, kes te soovitate mul laenu võtta, palun öelge see koht, kust ma laenu saan? Mul oleks väga hea meel kui mul oleks üks suur laen, mis kõik probleemid lahendaks ja mida mõistlike masetena tagasi maksta
ReplyDeleteKuidas saab soovitada laenu võtta, et laen ära maksta? See on surnud ring.
ReplyDeleteMa teeks poole kohaga Oma Asja (pood) ja poole kohaga läheks kasvõi koristajaks, et laenu maksta ja süüa saaks.
ReplyDeleteSaan aru nii sinu vaatenurgast kui ka inimesest kellele sa võlgu oled. Ma teeksin ilmselt sama mis eelnev kommenteerija - võtaksin palgatöö lisaks. Mida kiiremini võlast lahti saab, seda kergem hakkab. Siis on võimalik "puhtalt lehelt" edasi liikuda ja kaoks vajadus igat oma ostu ning väljaminekut teiste ees õigustada. Sa oled hakkaja naine, kindlasti leiad lisatöö mis aitaks august välja rabeleda. See ei kesta ometi igavesti, tulevad ka paremad päevad.
ReplyDeleteLisatööd ma juba otsingi, kahjuks ette ei maksa palka keegi:)
DeleteS.K
ReplyDeleteAusalt öeldes, on see Sinu võimetus selle ähvardaja karma.. Päriselt, peab ikka rumal inimene olema, ähvardades meediaga jne. See olukord seal asutuses ei tulnud üleöö, mugav oli ka temal seal vaadata ja oodata.. Ma ei ole pahatahtlik, aga mul küll kahju pole sellest inimesest, kes ähvardab ja laimab labaseid kanaleid pidi, eriti üürgav ja tobe oli see fb postitus. Mul on kindel nägemus neist inimestest, kes antud kanaleid pidi oma muresid juurdlevad. Loomulikult kui Sa lubasid siis on Sinu mure see raha muretseda, loomulikult on Sul raske..
Ma saan aru et antud olukord seda isikut ei huvita, mind ka ehk ei huvitaks kuid kui ma ähvardaks ja trolliks, siis ilmselgelt poleks ma ise ka päris normaalne, ega loodakski oma raha kiirelt tagasi saada.
Sa pole kuskile kadunud, suhtled ja oled olemas, seega ei maksaks inimestel üle võlli minna.. Tavapraktikas kaotavad töötajad kõik, samuti tarnijad, seega pole nagu nuriseda..
Ma küll isiklikult ei tunne Sind (vaid kogemata olen kuskilt mingit Perekooli "ideevälgatusi" lugema sattunud), aga soovin vaid jõudu ja julgust! Need, kes hakkavad mingit "võlg on võõra oma" ajama, need pole elus kordagi riski võtnud ning elavad turvalist ja igavat elu. Sõpradelt laenamine (et saaks ühe jama ja laimaja kaelast ära) on idee, aga vahel võivad ka sõbrad ära keerata- ma ise olen ühest sõbrast ilma jäänud konkreetselt 7 euro pärast ja pisut sarnase juhtumi läbi- olin talle pisut võlgu ja temale see tilluke summa polnud probleemiks, mulle aga oli keeruline ka seda ära maksta. Siis nägi ta FBs pilte, kus käisin välja söömas (teadmata, kes selle eest maksis) ja hakkas kohe ka oma summat nõudma (summat, mille suurust täpselt ei mäletanudki).
ReplyDeleteKa väiksemas osas maksmine on parem, kui mitte maksmine- see ju näitab, et sa vähemalt püüad.
Edu igatahes!
Vaevalt see inimene elu kallale kipub, kui ta kunagi oma raha veel näha tahab :) Eks tuleb nahk paksemaks kasvatada ja ähvardused ära kuulata pead noogutades ja öeldagi, et see on tema óigus vöi igaühel óigus oma arvamusele. Küll ta ükskord väsib, sest kaua ikka üksi jóuab räusata. eks muidugi oleneb summast ka vist
ReplyDeleteVäga raske on sulle head nõu anda kuna keegi blogilugejatest ei ole kursis su tegeliku olukorra, elu, kohustuste ja rahalise seisuga. Väljastpoolt sõprusringkonda laenamiseks peaks sul olema igakuine püsiv fikseeritud sissetulek ; vastasel juhul ajad sa asja ainult keerukamaks kuna "ei saa see kuu maksta " vabandused seal ei aita. Riiete / ehete müük ei aita sind ka püsiva lahenduse suunas ja pigem kalduks mina palgatöö otsimise suunas, et jalad taas alla saada. Norra ei kao kusagile ja Eesti kaupa võivad seal müüa ka sel perioodil mõned partnerid või edasimüüjad.
ReplyDeleteSMS laenu võtta soovitaja ei saa vist täpselt aru, mida see endast kujutab. Oma vihavaenlasele ka ei soovitaks seda. Kui niisamagi on probleeme, et kuus 100 euri välja maksta, siis mis moodi seda laenu tasuda saaks. Kõige tipuks võib nii ka oma kodust ilma jääda.
ReplyDeleteMuus osad aga nõustun eelkõnelejatega. Inimest, kellele võlgu oled ei huvita kindlasti sinu majanduslik olukord. Tuleks ehk siiski leida endale palgatöö, mis aitaks jalgadele jälle saada ja võlgu likvideerida. Norra keel on ju suus ja seal kindlasti palgad paremad kui Eestis.
Mina müüksin enda asju maha, kasvõi mõne firma kleidi või mõne tehnikavidina mida vaja pole ja see kõik võla tasumiseks
ReplyDeleteNõus ühe anonüümsega- Eestis on võlanõustajatel käed tööd täis inimestega, kes on ühe laenu katmiseks sms-laenu võtnud. Ükskõik mis, elaks pigem veest ja leivast, aga mitte kiir- või sms-laen!
ReplyDeleteTegelikult võiksid Eestisse tulles mõne võlanõustajaga kohtuda, sest nende töö ongi aidata inimestel võlaringist väljapääse leida, kulutusi vähendamise võimalusi otsida jne.
Mis "ma lasen sinust loo kirjutada" ähvardusse puutub, siis iga normaalne ajakirjanik kuulab ära lisaks süüdistajale ka loo teise osapoole. Ähvardus tundub ebareaalne, sest Eestis on võlgnikke nii palju, et kui igaühest lugusid hakata kirjutama, siis leheruumi muuks ei jäägi.
Vastus küsimusele : ma olen saanud sellise kasvatuse, et maksan esmalt ära kõik arved ja võlad , isegi kui peale seda rahakotti jääb tühjus. Ma ei jäta ühtegi arvet tähtajaks maksmata, ma tunneksin ennast äärmiselt kehvasti.
ReplyDeleteAga ma ei tea kõiki detaile, ma ei tea, kui suured on teie pere tulud kulud, ma ei oska kaasa rääkida olukorras, kus võlad on hoomamatult suureks kasvanud ja paarkümmend eurot võla kogusummast on nii köömes, et pole enam vahet.
Mina olen olnud minevikus ühe pika perioodi lapsega kahekesi, siis otsisin põhitööle lisaks mõne lisatöö, või müüsin midagi maha. Süüa saab teha ka päris odavalt ja tervislikult, Eestis elades on võimalik palju toitu ise kasvatada.
Norra keel on tõlkemaailmas üks kallimaid keeli, paku ennest mõnele tõlkebüroole.
Minul tekkis puht loetu põhjal küsimus, et mida teeb sinu abikaasa??? Sa kirjutad, et sina pead vaatama, et pere söönuks saab ja sina pead vaatama, et arved osaliselt makstud oleksid!!! Vanaema ja ema peavad teid üleval. Kuid mida teeb Marek? Kas tema ka kuidagi töötamisega panustab või on tema ainult selline mees, kes teeb muudkui kahjumiga firmasid, aga palgatööd teha ei kõlba. Kiire googeldamine toob välja ka selle, et Marekit on ennegi petmises süüdistatud ja tema kohta on ühes ehitusfoorumis pikk teema tehtud. Seepäast ükskõik kui palju sa ka ei pingutaks raha kokku kraapida ja elus edasi minna, on teie perel suur ja must plekk küljes. Tänapäeval jääb kõik interneti ja ma usun, et isegi palgatööd on teil raske leida ( vähemalt Eestis ), sest tööandja jaoks on tegu nn. probleemsete isikutega.
ReplyDeleteÄkki teie pere jaoks ongi mõistlikum Eestis kogu oma vara maha müüa ja alustada elu Norras. Maja müügist saate tagastada laenu ja võlad.
Anna mulle andeks, et nii ütlen, aga sa oled ikka täitsa loll. Kas sa tõesti arvad, et kuna ma Marekist ei kirjuta, siis see tähendab, et ta istub kodus ja võtab ilusa ilmaga päikest??? Meil on palju muid kohustusi, keegi peab ka neid tasuma.
DeleteJa mis puutub sellesse ehitusfoorimisse, siis ütle ausalt kui sa teed palgatööd ja täidad ülemuste käsku, kas sa siis oled ebaaus ja valelik petis, sest keegi kirjutab nii internetis? Ma lugesin eile Rocca Al Mares bussipeatuses "evelin on lits"
Teeb see sellest "evelinist" litsi?
DeleteJa kui sa tunneks mu meest, siis sul oleks häbi oma kommentaari pärast, et palgatöö ei kõlba?
Lisaks sellele tahaks ma ka teada, milliseid kahjumiga ettevõtete loomist ta minu eest siis varjanud on?
Aga miks mitte poepidamisega paralleelselt tõlketööd teha? Ratsarikkaks vist ei saa aga mingi summa ikka :)
ReplyDeleteMinu kommentaar tundub sulle ilmselt õel. Tegelikult aga kirjutan ma nii seetõttu, et sinu blogi jälgides ja tekste lugedes olen ma aru saanud, et oled inimene, kel puudub võime panna end teise inimese olukorda ja näha asju mujalt kui iseenda madala mätta otsast. See pole solvang, sest valdav enamus aktiivseid ettevõtjaid, arvamusliiderid, poliitikuid, muidu ühiskonnas "tegijateks" peetavaid inimesi on sellised. Teistsugused, empaatilised inimesed, ei võtagi endale selliseid rolle ega ülesandeid ja jäävad tahaplaanile, sest nad teavad, et nende närv ei pea vastu. Seega, ma ei kritiseeri sinu isikut ega iseloomu, küll aga kritiseerin sinu käitumist antud olukorras.
ReplyDeleteSee, mida sa praegu siin blogis teed, on üsna läbinähtav manipuleerimine. Kas ostaksid oma perele süüa või maksaksid võlga? Teadagi, mida inimesed vastaksid. Loeb oletatavasti ka "pahatahtlik" võlanõudja ja siit peab tema siis nüüd teada saama, et kogu üldsus on vapra kangelanna poolel, kelle laps paha laimaja ja ähvardaja pärast nälga jääb. Mina olen nõus seisukohaga, et võlg on võõra oma. See raha on võlanõudja oma ja teda ei pea huvitama sinu teised rahalised kohustused. Või arvad, et tema ja ta pere ei tahagi süüa?
See, et sind ähvardatakse on su enda süü. Ilmselt oled oma venitamise ja vassimise ja susserdamisega inimese meeleheitele ajanud. Ma pakun, et see on üks nendest töötajatest, kellele sa palka ei maksnud? Kuidas sa ise end tunneksid, kui pead oma raha kuude kaupa taga ajama, nõudma ja pressima ja vastuseks visatakse aga blogisse üles pilte vasikasilmadega väikelapsest, et no kuidas sa paha inimene julged nõuda, näe, sinu pärast jääb laps nälga? Manipulatiivne ja madal.
Blogist on näha, et perekond toetab sind. Ema toob Rootsist süüa, vanaema ostab lennukipileteid. Kuna sa nagunii oled hetkel nende toetusest sõltuv, siis parem leppige kokku, et nad aitavad sul selle võla ära maksta. Oma perele võid siis iga kuu 20, 30 või 100 euro kaupa tagasi maksta, tähtajatult, kuniks makstud saab. Ei pea tegelema ähvardustega ega hädaldama, et laimatakse. Ei pea pabistama, et keegi su poe kohta meedias midagi halba kirjutab. Pole vaja üheks päevaks Eestisse kupatada.
Küsid, mida teie selles olukorras teeksite? Teeksingi seda, et paluksin perelt abi. Kui pole võimalik kogu võlga ära maksta, siis paluksin neil aidata selle iga kuu puudu jääva 50 euroga, et saaksid kokkuleppest kinni pidada.
Nagu ma aru saan, siis ka tööotsingud Lillehammeris pole väga edukad. Väike linn, kodus väike laps, ilmselt pole väga loota, et sobivat tööd leiduks. Seega oskan veel soovitada proovida blogiga raha teenida. Mallukas on vist Eesti edulisim blogiga papiteenija ja sinuga sõbranna, küsi nõu ja pane reklaamid vilkuma. Muidugi pead siis hoolitsema, et lugejaid jätkuks ja tegema tihedamini lühemaid postitusi paari aktraktiivse pildiga. Olgem ausad, 10 fotot järjest Idast ilusa kleidiga on küll emasüdamele soojendav, aga valdav enamus inimesi ei viitsi vahtida võõra lapse pilte ega lugeda pidevalt, mida ta nüüd juba teha oskab. Ja veel - kui tahad lugejaid juurde, tee norra keeles poe jms promomiseks eraldi blogi. Kahes keeles pähmides ei kaotad lugejaid. Eestlased ei viitsi tulla vaatama, sest näha on, et jälle on midagi võõras keeles postitatud. Kui sul norras lugejaid on (vahepeal perekoolis keegi viskas mingi trackingu lehe lingi ja näha oli, et ega ikka ei ole küll), siis need jälle ei viitsi eestikeelse pahna vahelt seda ühte norrakeelset teksti otsima tulla. Ma ei tea, kui palju blogijad tegelikult reklaamidega teenivad, aga kui sul on kitsas käes, siis ma pakun, et ka mingi 20 euri kuus lisaks on abiks.
Kui sa selle kommentaari avaldad, siis saan ma ilmselt lugejate käest õeluse eest pahandada, aga võta seda siis nii: mina olen täiesti võõras inimene, kes teab sinu ja su tegemiste kohta ainult su enda avaldatud ja internetis kättesaadava info põhjal. Kui sa midagi muud sellest kommentaarist kasu ei saa, siis saad vähemalt teada, kuidas kogu olukord veebiavarustes kõrvaltvaatajale paistab.
See trackingu leht oli kõige suurem jama, mis üldse olemas on, sel pole tegelikkusega mingit pistmist, aga see selleks.
DeleteMina arvan, et oma blogis ma ikka postitan seda mida soovin ( isegi kui inimesi häirivad mu enda pildid ja nagu ka näha siis Ida pildid), see blogi on killuke minust ja minu maailmast
Manipuleerimine? Mina arvasin, et kirjeldasin üht olukorda ja küsisin nõu:(
DeleteVäga konstruktiivsed nõuanded olid need. Püüa mitte solvuda ja vastuseks nähvata (nagu juhtus paraku praegu ja tegelikult iga kord, kui kommentaator ütleb midagi, mis sulle kasvõi veidi ei meeldi). Sa küsisid nõu ja sulle anti nõu. Parem mõtle selle üle rahulikult järele ja kasuta neid mõtteid, mis sa said.
DeleteOn ju tõsi, et blogiga raha teenimiseks peab blogi olema lugejatele atraktiivne. On ju tõsi, et sul on võlad ja et võlgade mittetasumine on muutunud probleemiks. On ka tõsi, et sa esitlesid probleemi kui midagi sellist, kus "pahatahtlik laimaja tahab su last nälga jätta" ja et "muudkui ähvardab". On tõsi, et selline sõnastus on manipulatiivne, lapsik ja madal.
Katsu korraks vaadata olukorda teise poole mätta otsast. Kas sul oleks meeldiv ja tore oma last toita, kui keegi oleks sulle kuude kaupa võlgu, närutaks, ei maksaks isegi 50 euro kaupa tagasi, räägiks midagi sellest, et tööd ei leia (kuigi on kõrgharidusega 34-aastane naine), et pole omalgi süüa midagi (kuigi pere toetab isegi lennupiletite ostuga) ja et mis tal viga on, et ta muudkui "laimab ja ähvardab"?
Ähvardus on karistatav, kui ähvardatakse millegi õigusvastasega - näiteks peksa anda, maha lüüa vms. Praegu "ähvardatakse" sinu jutu järgi lihtsalt mingi looga, mis kuskil ilmub? Kuni seal loos midagi välja ei mõelda, on kõik okei ja ei ole mingit põhjust politseisse pöörduda. Ähvardatakse tulla oma silmaga vaatama, mida sa seal Norras teed. Aga mis siis? Las tuleb inimene, mis sellest peaks olema. Sa kindlasti mõistad isegi, et kuigi poe avamise ajastus võis olla juhuslik, tajuvad su võlgnikud seda põgenemisena. Kui võlgnik suhtleb võlausaldajaga normaalselt, ei riku jätkuvalt kokkuleppeid ja astub reaalseid samme oma kohustuste täitmiseks, siis võlausaldaja ei muutu reeglina meeleheitlikuks. Sina paistad olevat võlgnik, kes ajab võlausaldaja meeleheitele. Vaata siis peeglisse ja mõtle, mida sa oled teinud, et asju nii kaugele ajada. Ei saa ju olla, et teine inimene on selles olukorras süüdi, sest ta julgeb sinult oma raha küsida. Või arvad tõesti, et just tema on süüdi, sina kannataja?
Samamoodi ei ole laim see, kui inimene räägib midagi, mis on päriselt sündinud. Näiteks ei ole laim väita, et keegi on kellelegi võlgu, lubab tagasi maksta, kuid ei maksa (seega valetab), kui teine just nii käitubki.
Mina ka ei tea, mis summadest siin käib jutt, aga mida suuremad need on, seda paremini sa võiksid aru saada, mida OMA raha tagasi saamise võimatus teisele inimesele tähendab. On ju süüdimatu väita, et sul on raha vaja, aga võõral (kellele see raha sisuliselt kuulub) ei ole vaja.
Võta kuulda siinseid nõuandeid: otsi väga kiiresti töö, mis ka sisse toob/pane blogi raha teenima, lõpeta üle jõu elamine, pöördu võlanõustaja poole.
Ja kui sa absoluutselt kriitikat ei talu, siis ära esita küsimusi. Samas kui tahad olukordi lahendada ja käituda täiskasvanud inimesena, siis just esita küsimusi, aga kuula ka vastuseid ja katsu arukalt tegutsema hakata. See on väga raske, kuid kindlasti võimalik. Blogis küsimine, et kas teie tõesti maksaksitegi võla ära, on tõesti väga manipulatiivne ja madal. Jah, mina maksaksin küll võla ära.
Ma ei viitsi pikalt vastata, aga küsin sult, KUS ma kirjutasin, et ma EI maksa vòlga ära? Mul on kokkulepe maksta 150 eurot kuus, ma maksin 100... On see MITTEmaksmine kui 150 eurosest kuusissetulekust jätsin ma endale elamiseks 50?
DeleteIssaristike, miks sa sõlmid selliseid kokkuleppeid? Miks sa ei leppinud kokku 100 euri kuus ehk niipalju kui sa reaalselt saad maksta?
DeleteJah, see on muidugi mittemaksmine, kui sa isegi sellest piskust ei suuda rohkem kui 2/3 ära maksta. Kui sa teeksid sellist nalja nt pangaga (oled võlgu, sõlmitakse maksegraafik, kus "tilgutad" igal kuul 150 eurot, siis jääd ka sellest osa võlgu, aga õigust jääb veel ûlegi), siis läheks asi inkassole või kohtusse. Pangad nalja ei mõista. Aga eraisikult ootad millegipärast, et tema peaks küll mõistma? Miks?
DeleteVabanda, aga sa oled ju süüdimatu, kui küsid, kas kolmandiku võlgujäämine on MITTEmaksmine. Mis see siis sinu maailmas on? Kas sa oma poest annad kaupa võlgu ja ootad raha inimeselt alles siis, kui "tal on" ja "oma vajadused on juba rahuldatud"?
Kas Diibi restos sai võlgu süüa ja maksta siis, kui tuju/võimalus tuli? Või mitte maksta, kui tuju/võimalust juhtumisi ei tulnudki?
Arvata, et võõrast raha tagasi maksma ei pea, on vargamentaliteet.
Ning peost suhu elav inimene tõesti reeglina ei sõida tihti lennukiga ja ei osta 2-aastasele lapsele firmariideid. Kumbki nendest asjadest ei ole taunimisväärne, aga selle elustandardi juures väita, et 50 euro äramaksmine käib üle jõu? Laena see raha oma perekonnalt, mine tööle (pidada poodi, kust tuleb sissetulek 150 eurot kuus, on naeruväärne) ja tömba oma kulud kokku.
Kas sa oled selle peale mõelnud, et võibolla see pole mu ainuke väljaminek kuus? võib olla mul majalaen, võib olla on mul muid jooksvaid kohustusi, võib olla on mul Diibist jäänud kohustusi, mida tasuda jne jne jne. Võib olla
DeleteAga palun ütle, millised on need minu elustandarid hetkel, mis on taunimisväärsed? Kas sa tead, et lennukipilet maksab nt Ryanairil Oslo-Tallinn suunal 12 euri kui ette tellida, kallis pilet maksab 40 euri. Lennuk ei ole ammu enam maailma kõige kallim transpordivahend. Autoga sõita on kordi kulukam ja ka rongipilet maksab rohkem kui lennupilet.
DeleteJa ma tõepoolest tahaksin teada, kus ma 2-aastasele firmariideid ostan? Oled sa näinud, et ma käin iga kord Eestis olles Burbery poes või kasvõi Stockmannis? Ma ise arvasin, et ma olen päris palju rääkinud, et armastan second handi. samuti ei saa ma midagi sinna parata, et Idal on vanaemad, tädid, kes talle asju armastavad osta (90% second handist või isetehtud). Ega siis ajutised raskused ei tähenda, et kõik eelnev elu tuleks ära visata, eksju või et elu seisma peaks jääma
Kulla inimene, miks mina pean selle peale mõtlema? Või miks peab selle peale mõtlema inimene, kellele sa (ilmselt) suurt võlga maksad 150 euro kaupa ja sedagi esitled kui armuandi ning heidad talle ette, et ta tahab päriselt ka KOGU seda "röögatut summat" saada igal kuul?
DeleteSellele, kuidas oma tekitatud probleemid ära klattida, tuleb vist mõelda ikka SINUL ENDAL. On viimane aeg suureks kasvada ja sellest aru saada ja tegutseda. Mitte selle asemel igale vähegi mõistlikumale kommentaarile varateismelise moodi vastu nähvata.
Kas sa küsisid kohe päris tõsimeeli praegu täiesti võõralt inimeselt, et kas mina olen mõelnud, kuhu sul raha kulub? Äkki küsid lisaks kohe seda ka, kas ma pole mõelnud sinu eest võlgu maksta, sinu eest tööle minna või sinu eest su tütrele firmariideid osta?
Ma igaks juhuks vastan ette ära, et ei, ma ei ole midagi sellist mõelnud, sest sinu probleemid ei ole minu vastutus.
Ma kordan veel kord üle oma soovitused (mis ühtlasi on vastuseks postituses esitatud küsimusele): mine tööle (tööl käiakse raha teenimas, uut musta auku - trendipoodi ülikallis riigis - kuhu raha matta, ei saa sinu olukorras inimene endale lubada), konsulteeri võlanõustajaga, lõpeta üle jõu elamine, võta oma elu ja tegevuse eest lõpuks ometi vastutus.
Sinu võlausaldaja, kelle üle sa siin postituses kaebad, on harukordselt rahulik ja mõistlik, kui lepib igakuiselt vaid 150 euroga, mitte ei lähe kohtusse ja ei lase otsust täies ulatuses sundtäitmisele pöörata.
Hinda selle inimese mõistvust ja mõistlikkust, mitte kõik ei käitu võlgnikuga nii vastutulelikult.
Ja ole kena, ära mulle rohkem küsimusi esita selle kohta, kuidas sinu elus asjad on. Seda pead teadma ikka sina ise, mitte võhivõõrad inimesed.
Esiteks ei öelnud ma, et su elustandardid oleksid taunimisväärsed. Mida see lause üldse tähendab?
DeletePalun loe mu kommentaar mõttega läbi.
Ehk mõistad siis, et mul on täiesti ükskõik, kust võõras inimene ostab lennupileteid või kes talle neid ostab või mis põhjusel meeldib talle oma tütart riietada kallistesse trendirõivastesse*.
Ma ei algatanud vestlust teemal, mis su asjad maksavad või kui palju sul on neid ette ostetud. Ma juhtisin tähelepanu sellele, et inimene, kel on raskusi söögiraha kokkukraapimisega, ei osta üldse trendiriideid ja ei reisi üldse. Kui ta seda teeb, siis (1) puudub tal absoluutselt reaalsustaju või (2) ei ole tema olukord nii raske, kui ta väidab.
Kõlab jaburalt, et süüa küll ei ole ja 150-eurosest võlast saab maksta vaid 100, kuid on siiski ilusaid asju ja järjekordsed lennukipiletid.
See ei ole absoluutselt asi, mida mulle peaks üksipulgi selgitama, sest mulle sa raha ei võlgne. Aga neile, kellele võlgned, jääb sinu elust-olust-käitumisest pehmelt öeldes kummaline mulje.
Sa pead trendipoodi, mis ei too mitte midagi sisse, isegi mitte toiduraha. Sa keeldud minemast tööle. Su elustandardil ei ole viga midagi - elad kallis riigis, kust kord kuus Eestisse lendad, esitled blogis kenasid riideid jne. Parimal juhul on see kohatu. Halvimal juhul tekivad su võlausaldajatel põhjendatud kahtlused.
Loomulikult ei pea elu seisma jääma, kui on raskused. Sama loomulik on, et ei jätkata süüdimatult samamoodi nagu ennegi, vaid keskendutakse nende raskuste lahendamisele. Sa leiad, et sinu tütar ei peaks kannatama, kuna võõras inimene tahab sinult OMA raha saada? Mina leian, et selle võõra inimese pere ei tohiks kannatada sinu tõttu.
* Kui väikesele lapsele on ilusaid ja mitte just odavaid riideid ette ostetud, siis tekib muidugi küsimus, kuidas see oli rahaliselt võimalik suurtes rahalistes raskustes resto juhtimise kõrvalt.
Aga ka sina ei lugenud ilmselt minu kommentaari läbi mõttega. Ma ju kirjutasin sulle, et Ida "trendirõivad" on 90% kingitused või second handist. Või siis palun näita mulle, millised on need hirmkallid riideesemed, mind kohe ausalt huvitab.
DeleteTeine teema on muidugi see, et minu rahakott ja ettevõtte rahakott on tegelikult ju kaks erinevat asja.
Muidugi on need erinevad asjad. Aga see võlg, mida sa praegu maksma pead, on ju sinu isiklik kohustus? Seega tuleb leida isiklikust rahakotist vahendid selle äramaksmiseks.
DeleteKui 50 eurot on sulle nii suur raha, et on valida, kas jääda niigi väikesest igakuisest maksest 50 eurot võlgu või mitte osta koju süüa, siis järelikult on sinu mõtlemises/eelarve planeerimises/tulude ja kulude tasakaalus midagi valesti.
Tulude pool: tuleb hankida töökoht ja loobuda ülejõu käivast poepidamisest või teha seda ainult hobi korras (sisse see ju ei too? kas sul on mingigi majanduslikult põhjendatud prognoos selle kohta, millal VÕIKS asjaga plussi jõuda?).
Kulude pool: tuleb kärpida kulud hädavajaliku miinimumini, milleks on sisuliselt toit ja kommunaalteenused. Kas sul on vaja osta uusi riideid, isegi kui need ei olegi "vähemalt Stockmannist", vaid 90% second handist? Või sulle lihtsalt meeldivad ilusad asjad, ostmine ja enda rikkana tundmine? See meeldib kõigile, aga kui selleks ei ole tegelikult võimalust, siis sellise käitumise jätkamine ju vaid süvendab probleemi?
Kui 50 euro kokkusaamine on ületamatult raske, siis ilmselt ka second hand ei ole see koht, kus käima peaks (v.a. juhul, kui on reaalselt vaja sealt ostetavaid asju, nt kummikuid või sooja kombet sügisel või talvel, kuhu on siiski palju aega).
Sa küsisid oma postituses nõu ja ma lähtungi sellest küsimusest. Kui sa tahad "august" välja saada, siis tuleb sul muuta oma mõtlemist ja käitumist, et edaspidi ei jääks 50 eurot kuumaksest puudu. Seda enam, et järgmisel kuul pead ju maksma 150 asemel 200, kui praegu 50 võlgu jäid.
Anna mulle andeks, aga ma ei tea, et ma oleks kusagil öelnud, et pood toodab miinust, ma olen poest rääkinud vaid tarnijate ja oma tuttavatega, seega tekib mul siin muidugi mitu küsimust, aga see selleks. Võib olla ma tean, kes sa oled?
DeleteAga mis mind küll närvi ajab on see, et kusagil ikka keegi eeldab, et ma kusagil üüratult shoppan hetkel, kasvõi second handis, sest ma tahan end rikkana tunda. MA EI OLE ostnud ühtegi uut asja alates aprillikuust. minu jutt käis varasema kohta kui heitsid ette, et olen oma lapsele firmariideid ostnud. Nii kole kui see ka pole, siis hetkel tulime ema juurde ja ta on Idale JÄLLE uusi asju ostnud - ma julgen need talle ka selga panna. Minu kulud ongi miinimumini kärbitud, aga olgu, mis me vaidleme.
Ma sain päriselt ka asjalikke nõuandeid, olen juba tegutsenud ning olen tegelikult paljudele täiesti võõrastele inimestele nõuannete eest, mis mind on hetkel ka aidanud.
Unustasin veel, et ei, see pole isiklik võlg, kui oleksin pettur ja ebaaus, siis kirjutaksin sellised asjad korstnasse:)
DeleteOtsiksin endale võlanõustaja. Kas või mõne majanduslikult mõtleva sõbra näol, kellele lööksin kõik oma sissetulelud, väljaminekud, võlad letti. Kellegi, kes vaataks kaine pilguga üle, mida annaks maha müüa, milliseid kulutusi vähendada, milliseid võlgu, mis summas ja mis ajaperioodi jooksul maksta. Et hundid oleks söönud ja lambad terved. :)
ReplyDeleteÕnneks pole küll sellises olukorras olnud, aga ilmselt on võla puhul oluline maksete regulaarsus, et teine pool ei muutuks rahutuks.
Kehvad ajad nõuavad paraku meeleheitlikke otsuseid.
Mina olen ka täiesti võõras lugeja. Tean täpselt nii palju, kui blogis kirjas. Aga veider on lugeda neid kommentaare. Võta laenu, mine tööle, mine kasvõi koristajaks... Tegelikult ei saa anda nõu, kui isegi tea, mis summast käib jutt. Ja ega need koristajakohadki ei ole vabalt saadaval, et muudkui aga võta ja mine. Ja üldse ei saa eeldada, et koristajakoht Eestis toob sisse rohkem kui pood Norras. Minu meelest on põhiline, et inimene ei istu käed rüpes, vaid tegutseb! Pood Norras on parem kui meeleheitel (töötu) koduperenaine Eestis. Ja ega sõbrad ja peregi ole ju põhjatu rahaauk, kust raha lõpmatuseni võtta. Mis teeksin ise? Sõltub summast, kuid jah, ilmselt prooviksin lähiringist raha laenata, kui vähegi võimalik (st summa on sellises suurusjärgus, et laenamine on võimalik).
ReplyDeleteAitäh, Riin, on julgustav lugeda, et keegi mõistab, et me ei istu käed rüpes ning et ka poepidamine on töö, mitte romantiline eluviis.
DeleteKas sealt poest üldse midagi keegi ostnud on? Kas need riided mis Idal piltidel seljas on isiklikud või poekampaania? Miks tal neid nii palju on kui te kokku peate hoidma? Üldse, midagi on valesti suhtumises jah.
ReplyDeleteSellest kommentaarist ei saa ma küll aru. Kui ma pean kokku hoidma, siis mu lapsel ei tohi riideid olla? Kas sa selle peale tuled, et meil on enne raskeid aegu ka mõned asjad, sh lasteriided olemas olnud?
Deletekui saladus ei ole siis mis summast jutt käib?
ReplyDeleteSee on küll lihtsalt niisama oletus, aga võib-olla see inimene ise ka võttis laenu, kui tal sissetulek (korraks) ära kadus. Paljudel ju pole erilisi sääste ja kasvõi üks kuu ilma palgata võib jalust niita. Igatahes võib tal ka olla praegu olukord, kus peab nt 150 või 200 vms lisa-eurot kuus mingit võlga tagasi maksma ja see võlg on võetud siis nö sinu pärast. Võib-olla võttis veel lollisti kiirlaenu, ei julge seda lähedastele tunnistada, nüüd on täiesti hädas ja siis sa ka ei maksa nii nagu sai kokku lepitud. Kiirlaenu intressid on arvatavasti kõrgemad, kui need, mis sa talle maksad, ja kokkuvõttes jääb ta igal juhul kaotajaks isegi, kui sa kõik talle nüüd ja praegu tagasi maksad. Muidugi lähevad närvid läbi sellisel juhul.
ReplyDeleteKas on mingi võimalus, et saate ära leppida ja sõbralikuks hakata omavahel? Ma olen hullema probleemi ka ära lahendanud oma elus seoses ähvarduste jne asjadega ja seetõttu pakun seda välja. Olen ise näinud, kuidas vihavaenlased ära lepivad ja ma ei pea siin silmas mingit romantilist suhet, et on-off-on-off-on. Kui olete mõlemad hädas, siis tegelikult ju mõistate üksteist ja üksteist toetades või vähemalt mitte ähvardades ja nuttes saate kiiremini asja lahendatud. Samamoodi nagu sina otsid lisasissetulekut, võib seda teha ka tema (selle asemel, et sinu ähvardamiseks aega raisata), ka tema võib hakata pidama "populaarset blogi" või võtta lisatöö kuskil, aga kuna olete ikka väga häiritud kogu sellest jamast, siis võtab see kõik aega, asjad venivad rohkem ja ideid on vähem. Kui nö ära lepiksite, oleksite mõlemad rõõmsamad ja leiaksite ka kiiremini lahendused. Lisaks, teile mõlemale oleks hea, kui te poleks teistest ja elu-olust nii sõltuvad, st vajadusel suudaksite ikka ise lisaraha teenida/säästa, mitte loota laenudele ja sellele, et keegi õnnetuke midagi tagasi maksab.
Nii et kui sa küsid, et mida teie teeksite, siis jah, ma prooviks temaga ära leppida ja tungivalt ja järjekindlalt :D Ma tean, see kõlab täieliku ulmena, aga olen ise sellise asja läbi teinud ja see on see, mida ma edaspidi juba teadlikult teeks, kuigi loodan, et enam sellist jama mu ellu ei tule.
Küsimus on esitatud, vastuste puhul on kohe näha, et on õiged (primaarne on oma vajaduste rahuldamine) ja valed (primaarne on võlatasumise kokkuleppest kinni hoida) vastused, sest õigetele vastustele pöördub blogipidaja tänu ja tunnustusega, valedele vastustele vastab äratõukereaktsiooniga, et nii ei saa ja pole võimalik jne.
ReplyDeleteLoomulikult pole blogilugejatele teada kõik faktid - kui palju on perel igakuiseid kohustusi, kui suur on igakuine sissetulek, kui aktiivselt osaleb pere tööturul jne. Ehk need faktid purskuvad kuidagi ridade vahelt.
Tekivad vastuolud faktide vahel ja see ajab lugejad segadusse. Blogile tuginedes võis paar päeva tagasi lugeda, et ega poepidamine ei peagi olema suure raha tagaajamiseks, vaid võib hoopis tore ja fun olla. Olen sellega täitsa päri, et nii võibki olla, kui inimese elu on lihtne ja ta peab vaid hoolitsema enda vajaduste eest ning ta oskab need mugavalt väikesed hoida.
Aga siinkohal tuleb mängu keegi, kellele on lubadus antud tagasi maksta 150.- kuus ja isegi seda raha ei õnnestu perel kokku saada. Suure summa tükeldamine väikesteks osadeks ja selle igakuiselt ootamine on ju isegi vastutulek ja hea tahte näitamine võlausaldaja poolt. Tore, et inimene saab teostada oma unistusi, tõmbab käima midagi, mis tulevikus võib tulu tuua, mis pakub talle endale isiklikku arengut ja väljakutset - aga see tuleb kellegi teise arvelt.
Mina usun, et üks ei välista teist. Töö võib olla ka fun, midagi, mida tehakse, sest see paneb silmad särama ning mis on ka kasumlik, lihtsalt ratsa rikkaks käsitööpoega ei saa ilmselt ja see pole ka eesmärk olnud. Kasumit teenida seevasu aga küll. Selleks tuleb aga olla natuke kannatlik, sest kõik ei käi kiiresti.
DeleteMa ei julgeks ka öelda, et see areng ja väljakutse käib kellegi teise kui mu enda arvelt. Sest kui ma koristajana saaksin 400 eurot palka, siis ei saaudaks ma samuti 150 eurot sellest âra maksta kuus. Kuid kas ma siis oleksin ausam ja õilsam, sest ma käin palgatööl?
Sul on ju kõrgharidus ja ka üsna palju töökogemust. Miks sa peaksid minema just 400 euro eest koristajaks? Miks mitte Eestis erialasele tööle umbes keskmise netopalga eest, mis Tallinnas on u 800 eurot? Sellest saaks võla ilusti ära maksta. Ka elamiskulud on Eestis palju odavamad kui Norras.
DeleteKui sa oma Norra unistusest siiski loobuda ei taha, ei suuda, ei raatsi - ja see on arusaadav - siis tuleb leida mingi muu lahendus, kuigi kõik muud lahendused on majanduslikult ebamõistlikumad.
Tuleb lihtsalt endale ausalt öelda, et sinu valik Norras pidada käsitööpoodi, mis praegu toodab sulle miinust juurde, ongi SINU VALIK. Selle eest ei vastuta mitte keegi teine. Kui aga selle valiku tõttu jäävad inimestele võlad maksmata, siis teostad seda unistust just nimelt teiste inimeste arvelt.
Need ongi rasked valikud. Sellepärast ju soovitataksegi võlanõustajat.
Siin lihtsalt soovitati kasvõi koristajaks minna, kõige muuga olen ma nõus, et lisatöö on võimalus ja võib olla ka oli see põhjus, miks ma Eestis käisin seekord:) Eestis muideks ei ole elamine palju odavam kui Norras, aga ma jälle kord ei saa aru, kust tuleb see, et pood miinust toodab?
DeleteJa otseloomulikult on pood minu valik ja ma ei süüdistagi selles valikus kedagi teist, prognoosid näitavad, et poepidamine selles linnas on õige valik, alustamisekulud on nüüdseks tasutud ja seega ka igakuised väljaminekud juba palju väiksemad, ma tean, mida inimesed poelt ootavad ja millised asjad müüvad või ei müü. Lähemalt ma poest kahjuks kirjutada ei soovi avalikult.
Võlanõustajaga on mul kohtumine ka juba kokku lepitud
Ongi õige mitte liiga palju infot jagada avalikus ruumis. Kui asjad liiguvad ja oled leppinud ka kohtumise võlanõustajaga, siis on ju hästi. Edu!
ReplyDeleteKui ReStart'i teha ei saa ( ajamasinat leiutatud ikka veel pole),siis Start kõlab ka hästi. Sa ei ole seisma jäänud eelmises finišis,seega osavõtt(likus) on juba pool võitu.
ReplyDeleteKadi
sa vajad kiiret laenu, et maksta ära oma võlad ja luua uusi äri? kui jah võtke meiega ühendust morristundeloanfirm@hotmail.com kaudu või facebook https://web.facebook.com/monica.matute.12382
ReplyDelete