Tegelikult on pealkiri muidugi eksitav, sest Eesti lasteaiast ei ole mul väga palju kogemusi, kuid kui võrrelda neid jutte, mida räägivad teised lapsevanemad, õpetajad ning mu oma kogemused, siis mulle tundub, et lasteaiad on ikka väga väga erinevad. Mäletate, esimene kord sain ma ju peaaegu šoki, sest mulle tundus, et lapsed teevad seal täpselt seda, mida nad ise tahavad. Päris nii hull asi siiski pole, aga väga laias laastus siiski.
Mõned olulised erinevused Norra lasteaiast minu kogemuste põhjal:
1. Lapsed (0-3a) magavad lõunaund õues vankrites. Samas on teinekord ka nii, et nad ei maga üldse, sest kui laps ütleb "nei, tema ei taha magada", siis teda magama ei panna. Idal oli mingi aeg selline komme. Kuna me aga õhtul saime koju väsinud ja pahura lapse, siis palusin ma neil siiski vähemalt proovida teda uuesti magama harjutada.
Suurema rühma lapsed ei maga üldse.
2. Kui lapse viid lasteaeda hommikusöögiks, tuleb see talle toidukarbiga kaasa anda. Tavaline toit karbis - juustuvõileivad. Paljudes lasteaedades on lastele lõunaks vaid (juustu)võileivad. Idal on vedanud - neil on kolm korda nädalas (!) ka soe toit lõunaks. Ja mitte vaid pakitomatisupp ja kalapulgad.
Selles lasteaias pööratakse hästi palju tähelepanu toidu(valmistamise)le. Lapsed on tihti kaasatud ja talvisel ajal oli täitsa tavapärane, et peale jalutuskäiku metsas tehti koos väljas lõkke peal süüa.
4. Lapsed on õues paljalt. Okei, see on liialdus, aga esimese hooga tundus mulle küll, et ma olin ainus ema, kes lapsele joped ja kindad ja mütsid selga toppis kui sügisel õue minek oli. Teised jooksid õues kampsuniväel. See pilt on tehtud oktoobris. Ida oli ainus, kellel saapad jalas olid. Tegu oli siiski vaid õues pildistamisega, kuid veider vaatepilt oli see siiski, kui keset oktoobrit kõik lapsed toariietega õues ringi jooksid.
Eile oli erakordselt soe ilm, +10kraadi. Ma vist isegi ei peaks lisama, et loomulikult lippasid kõik lapsed jopedeta ringi. Ida samuti. Kui see poolpaljalt ringi jooksmine alguses mind ehmatas, siis praeguseks pean ma ütlema, et tänu sellele on lapsed väga karastunud. Terve lasteaia jooksul ei ole Ida kordagi külmetunud olnud. Nohu ei ole siin haigus. Kõik lasteaialapsed on ninad tatised. AGA siiamaani häirib mind see, et lastel ei pühita nina ära. Kui ma esimene kord lasteaeda läksin ja üks väike poiss, ninast paks roheline tatt väljas, mulle otsa vaatas, pidin ma oksendama hakkama. Õpetajad ei teinud sellest väljagi. Ninade mittepühkimine on mu meelest ääretult rõve. Ma saan aru, et kogu aeg ja kõike ei saa näha ja ära pühkida, aga kuivanud tatt nina all ja põskedel...Sellega ei suuda ma harjuda!
5. Lapsed käivad mähkmetes kuni 5. eluaastani (!!!!) ja see ei ole absoluutselt liialdus. Lapsi ei harjutata potil käima ning enne kui laps ise ei avalda soovi potile minna, teda sinna ka ei panna. Täna viisin ma Ida ilma mähkmeta lasteaeda, sest mul on lihtsalt kopp ees mähkmetest. Kodus ei kanna Ida juba ammu mähkmeid ja küsib potile, kuid lasteaias ta ei julge/oska. Mul on lihtsalt kahju vaadata kui suured lapsed teinekord on mähkmega, mis on nii raske, et ulatuvad põlvini. Ma ei mõista seda. Kas õpetajatel ei oleks lihtsam kui lapsed käiks potil?
6. See tegelikult kattub natuke 3.punktiga, aga hästi palju tegeletakse lastega õues ja pööratakse tähelepanu kehalisele liikumisele. Õppetööd meie mõistes minu meelest küll ei ole, rohkem on ikkagi lasteaed mäng. Seepärast oleme me näiteks mõelnud, et kui Ida peaks kooli minema Eestis, siis kindlasti peaksime me aastakese varem Eesti kolima, et teda "järje peale saada", nii et ta kooli üldse sisse saaks:D
Mõnes mõttes mulle meeldib see, et lastel lastakse lapsed olla. Samas ei saa öelda, et need mängud ei oleks arendavad. Mulle endale meeldib eriti, et väga palju kasutatakse looduses leiduvaid "mänguasju".
7. Hästi palju on lasteaiapidusid - kostüümipeod, pidžaamapeod, aga et see vanemate rahakotile ei hakkaks, siis tehakse paljud "kostüümid" lasteaias kohapeal. Näiteks oli neil hiljuti "kübarapidu" ja selle asemel, et kõik oleks pidanud ostma/meisterdama udupeened kübarad lastele, tehti koos lasteaias kõigile oma kübar.
Ja pühade tähistamisest võiks kohe eraldi rääkida. Munapühad on ju Norras suurem kui elu, nii olid näiteks munapühade ajal õpetajad riietunud lihavõttejänesteks ja õhtul lapsele järele minnes pakkus tibuks riietunud lasteaia juhataja kõigile õues kooki ja mahla.
Sünnipäevi tähistatakse nii, et välja pannakse lehvima suur lipp, seina peal on suurelt kirjas sünnipäevalapse nimi, sünnipäevalaps saab valida hommikuse laulu ja talle meisterdatakse kroon. Ei mingeid komme ega kooke, sest lasteaias ollakse arvamusel, et emotsioon ja ekstra tähelepanu on olulisem. Ma olen nendega nõus!
Mulle meeldib ka see, et lasteaias ja algkoolis püütakse selgeks teha lastele, et kõik tuleb sünnipäevale kutsuda. Seda selleks, et keegi end tõrjutuna ei tunneks. Kulukas? Sugugi mitte. Väga paljud sünnipäevad peetakse õues ning tavaliseks toiduks on lompe'sse keeratud grillvorst, mida koos lõkke kohal küpsetatakse.
8. Lasteaed on avatud 7:30-17:15. Kui ma Idale 16:45 järele lähen, siis on ta tihti paari viimase lapse hulgas. Reedel tasub lapsele nelja paiku juba järele minna. Kuna need vanemad töötavad, mina ei tea.
Meie lapsed käivad ühes Tallinna lasteaias (tavaline munitsipaallasteaed) ja seal tehakse nendega kõike seda sama, mida sa kirjeldad (v.a õues vankrites magamine), aga õues söömised, iga ilmaga õues olemised, kaelani porivees mängimised, sünnipäeva tähistamine nii, et sünnipäevalapse pilt on suurelt lasteaia koridoris stendil, et kõik teaksid, kellel on pidupäev ning krooni või raamadtu meisterdamised on samad, samuti peetakse olümpiamänge, teatrikuud, nõidade pidusi ja muid kostüümipidusid jne jne. Seega, on Tallinnas ka kohti, kus on kõik kõige parimas korras. Ja lisaks saavad lapsed lasteaia oma köögis tehtud sööki, mis on imemaitsev (lasteaial on väljaantud oma kokaraamat isegi) ning rühmades toimuvad kokandustunnid, kus küpsetatakse leiba ja muffineid jms.
ReplyDeleteMeie perel on vedanud.
Isver kui vahva:) Eks ma muidugi tean ka oma sõbranna näitel, et selliseid toredaid lasteaedasid ikka on (samas muidugi tean ma ka teistsuguseid näiteid, kus lapsed pmst vaid paigal peavad istuma) ja ilmselt ei ole õige panna postituse pealkirjaks "suurimad erinevused", sest mu mõte ei olnud kuidagi Eesti lasteaedasid ala- või naeruvääristada
DeleteSee sama lasteaed ongi Ida lasteaia sõpruslasteaed - Tallinna Kelmiküla Lasteaed ;)
DeleteAlles eelmine kuu vist jälle oligi Ida lasteaed Kelmikülas külas. Nii vahva, et selline sõpruslasteaed olemas on
DeleteMa võin näiteks tuua ühe Lõuna Euroopa riigi lasteaia, kus minu 3 aastane käib
ReplyDeleteSiin 3 aastased enam lõunat ei maga, seega minu laps läheb õhtul kell 20.00 magama. Söök on väga tervislik, lõuna ja õhtuoode kell 15.00 Söögiks on kas liha, kana või kala salati ja riisi, kartuli või pastaga ja magustoiduks alati vaid puuvili. Hästi palju antakse lastele võimaluse ise teha seega on nad küpsetanud, savist jõuluehteid teinud, koristanud, õues lubatakse mängida veega jne. Lasteaed algab kell 9 ja lõppeb punkt kell 16, reedel kell 15 hilinemist ei tolereerita. Lasteaial on oma vormiriietus, koduste riietega last lasteaeda saata ei tohi. Lapsed hakkavad 2 aastaselt käima ujumistrennis 1 kord nädalas ja 3 aastaselt 2 korda nädalas. Kuna me Eestis elanud eI ole siis Eesti lasteaedadega võrrelda ei oska aga olen väga rahul siinse süsteemiga. Norra lasteaed tundub mulle isiklikult fantastiline :)
Kõlab väga okeilt. Ja vormiriietuse pooldaja nii lasteaias kui koolis olen ma alati olnud, võiks rohkem levinud olla mu arust
DeleteVäga jubedalt kõlab see postitus. Eriti nõme, et lapsed ei maga ega söö korralikult. Lapse ajud vajavad und vähemalt esimesed 4 (!) Eluaastat. V.a. mõni üksik erand. Soojast toidust ma ei hakka rääkimagi... jube jube. Kui see pole liialdatud jutt.
ReplyDeleteEi, siin pole grammigi liialdusi, tegelikult jäi rääkimata, et Norra lasteaedaes tuleb ette, et kui lõunasöögi ajal lapsed ei taha tuppa tulla, siis söövad nad oma võileibu seal samas liiva ja pori sees maas:) Soe toit ei ole Norras aga tõesti levinud. Selle pärast ei ole siin väga soojatoidulette ning 99% norrakatele tähendabki lõuna juustuvõileibu. Nagu selgub siis maast madalast peale.
DeleteMagamise koha pealt olen ma nooremate laste suhtes kindlasti ühel meelel, ma ju näen ka milline Ida on kui ta ei ole magada saanud, vanemate kohta ei oska ma kaasa rääkida. Tean, et üks Rootsi pere, kes Eesti kolis, ei saanud oma last lasteaeda viia, sest neid jällegi häiris vastupidine - mis mõttes laps peab magama päeval. Nemad ei tahtnud, lasteaias öeldi, et peab ja nii käib laps lasteaias vaid lõunani.
Mina täheldasin, et norrakate lõuna on pølse ehk hotdog :)
DeleteInglismaal ei maga ka lapsed enam nii umbes kolme aastatest alates päevaund. Selle eest aga lähevad õhtul juba 7 ajal magama ja magavad oma unetunnid korralikult ühesjutis ära. 4 aastaselt lähevad üldse juba kooli ja seal pole nagunii mingit magamist ettenähtud.
DeleteMu enda lapsed on ka ise päevauned nii kuskil 2.5 või 3 aastaselt ära jätnud ja ma ei näinud mingit mõtet neid päeval magama sundima hakata. Sellest poleks mingit kasu olnud. Magama jäämine oleks nii palju aega võtnud, siis oleks pidanud nad normaalsel ajal ülesse äratama, et nad õhtul kella 6ni ei oleks maganud. Äratades oleks virilad olnud ja siis oleks pidanud nendega poole ööni üleval passima, sest normaalsel ajal magama minekuks poleks nad veel unised olnud. No milleks lapsi sedasi solgutada. 5 või 6 aastaseid ei kujutaks üldse ette päeval magamas.
Ja see päevane võileiva söömine ei ole ka midagi nii õudsat või eriskummalist. Hollandi lasteaiai ja koolilapsed söövad ka vaid võileibu ja ei ole nedega veel midagi juhtunud :)
Norra lasteaed tundub sinu jutu järgi ideaalne lasteaed. Aitäh et kirjutasid :)
Jah, see on ju ka täitsa õige tähelepanek. Pølse või juustuleivad lõunaks ning pizza grandiosa õhtuks;) ok, viimane on liialdus. Vist;)
DeleteIda vanuses ma näen küll, et talle on päevauni vajalik, kuid vanemate puhul olen pigem sinuga sama meelt (kogemused ju puuduvad), et kell seitse magama ja magavad oma une öösel ühes jutis ära. No eks vaatame, mis juttu ma siis räägin kui Ida vanemaks on saanud
DeleteSinu kirjeldustest tundub mulle, ma eelistan meie väikelinna munitsipaallasteaeda Norra omale. Õued meil küll ei sööda aga lapsed on väljas nii hommiku-kui õhtupoole, vihmaga väljas olekuks on varjualune mille all saavad mängida. Toit on meil mitmekesine: hautised, supid ja pajaroad, poolfabrikaate ei pakuta. Ja magamine on ka ju väikelaste jaoks ülioluline, lapsed ju kasvavad ja arenevad magades. Ja potil käimine peaks ju õpetajate elu ka lihtsustama, massilise mähkmevahetuse asemel oleks vaid hulk ise potile minevaid lapsi. Mina ka ei teinud mingit potitrenni vaid ootasin millal laps ise soovi avaldab ja 2-aastaselt oligi ta mähkmevaba. Jah, pott oli meil olemas ja lapsele räägitud, et piss käib potti aga sellega piirdus.
ReplyDeleteAga mis aiapäeva pikkusesse puutub siis meil on sõimerühm avatud 7.30-18.00 aga nii pooled lapsed viiakse aeda 9ks ja koju hiljemalt 4 ajal. Eks vanemad käivad ikka tööl aga asjad lihtsalt on seatud nii, et lapse päev väga pikaks ei veniks.
Minu mõistus ei suuda ka mõista, kuidas massiline mähkmevahetus on lihtsam ja loogilisem kui potil käima õpetamine, eriti kui tegu on juba suurte lastega (3-4-5aastastega)
DeleteVanemaid on kaks. Üks läheb nt kell 6 hommikul tööle, teine viib lapse lasteaeda. Esimene saab juba 15:00 paiku vabaks ja läheb lapsele järgi, teine töötab 17:00-18:00-ni. Lihtne :)
ReplyDeleteMeil on siin aknast ka üks lasteaed näha ja ma esialgul vaatasin, et misasja, lapsed kogu aeg on välja, kell 7.30 tulevad ja kuni 16.00-ni on väljas, ma ei ole neid isegi lõunapausil näinud, koguaeg väljas.
Võib-olla see on mõni selline vabaõhulasteaed? Need ju ka siin popid
DeletePärnusse tuleb ka laste õuehoid, päris lahe tundub olevat. Hea kui positiivsed asjad mujalt üle võetakse :D
DeleteNoh kommenteerin sisi ka. :D Aga saan rääkida ainult oma rühma lastest, terve Eestimaa lasteaedu, õpetajaid, lapsi ja vanemaid ma ei tea. :)
ReplyDelete1. Lapsed magavad kõik ja no ikka toas nagu traditsiooniline. Eelmisel aastal olid mul koolieelikud ehk 7-aastased, sisi oli meil reegel, et kes pole kella kaheks magama jäänud, see võib voodis vaikselt raamatut vaadata/lugeda. Samuti need, kes enne kolme ärkasid, võisid oma raamatud võtta. Ühel päeval jäi meil lõunauni magamata, sest käisime ekskursioonil ja ma ütlen päris ausalt, et lapsed olid väsinud, nad jonnisid nii meiega, aga eriti vanematega, kes õhtul neiel järele tulid. Seega - pooldan magamist, aga vajadusel peab oskama muudele lahendustele avatud olema.
2. Söök on meil super. Kolm korda päevas tervislik toit ja väga maitsev toit (täna nt hommikul 8-viljapuder, vaarikamoos, piim; lõunaks kõrvitsapüreesupp ja puuvilja-küpsisetarretis; õhtuks omlett, võileid, tee ja pirn). Ise teeme ka ikka rühmas süüa, sõimekatega nt oleme teinud küpsisetorti ja piparkooke.
3. Õues oleme iga ilmaga ja ikka kaks korda päevas. Rühmas on meil kuivatuskapp ehk et kui hommikul riided märjaks saavad, siis õhtuks on nad jälle enamvähem kuivad, nii et saab need uuesti selga panna. Vabandust, -30 olime meie ka ühel päeval toas. Mulle väga meeldib, et ollakse palju õues! Mina plaanin enda rühmaga kindlasti kunagi ka lõunase õues magamise ära proovida!!!
4. Meil otsustavad vanemad, mis lastel seljas on, st et treenin aga mälu ja jätan meelde, kes kui palju peab selga panema. ;) Osad lapsed on justkui väga paksult, teised jälle vastupidi.
5. Tänaseks, kui meil 4 last on veel 2-aasatsed ja 10 juba 3-aastased, ei ole meil enam ükski laps mähkmega. Väikest pissipotti on vaja veel vaid kahel lapsed, ülejäänud saavad suurel hakkama (mis ka just ju väga suur ole, ikka lastele mõeldud). See mulle Norra lasteaia juures ei meeldi!
6. Oma õppetöös lähtume lastest ja nende eripäradest. Näiteks eelmine rühm oli suur loodushuviline ja käelise tegevuse nautija. Praegused sõimekad tahavad eelkõige liikuda, sellest tulenevalt ka palju õueaega. Kõige selle juures peame jälgima riiklikku õppekava, et kui eesmärgid saaksid täidetud. Ma samas ikka usun, et vast on Norras ka mingisugune õppekava olemas?
7. See punkt on väga lahe! Ja mina võtan plaani ka meil rohkem vahvaid ja teemakohaseid üritusi korraldada. Neid ei ole ju sugugi raske teha, ainult ise peaks rohkem pingutama!
8. Lasteaed on avatud 7.00-18.00. Hommikul tuleb esimene laps umbes 7.30. Lahkuma hakkavad lapsed umbes 17.00, viimane tavaliselt 17.45. See on koht, kus ma olen kurb, et 2-3-aastastel on nii pikk päev. Ma ju näen, kuidas nad õhtul oma vanemaid juba ootavad... Sõimerühm võiks olla lühemalt avatud. Eriti kurb on mul mõne lapse pärast, kes ei saa koju jääda isegi siis, kui vanemal on puhkepäev, ikka tuuakse ta pikaks päevaks lasteaeda ja ka järgi ei tulda sugugi varem...
Mulle meeldiks kui sinu lasteaed ja Ida Norra lasteaed oleks sõpruslasteaiad, neil ju tegelikult oli Tallinnas üks sõpruslasteaed. Ma usun, et oleks üksteiselt õppida ja õpetada nii üht teist. Näiteks Norra lasteaiale, miks ja kuidas lapsi potil käima õpetada.
DeleteMis puutub aga viimasesse punkti, siis mind teeb ka kurvaks, et mõned vanemad peavad lasteaeda justkui...ma ei teagi...kohaks, kuhu laps jalust ära visata?
Ja tore arvamus siia eilsest, kus meie armas peaminister (Norra oma siis ikka) avaldas arvamust, et koik lapsed, kelle vanemad neid lasteaeda ei pane, peaksid saama kylastatud kellegi poolt omavalitsusest, kes seletaks neile lahti lasteaia vajalikkust. Kuna lasteaias siin toepoolest ei toimu nn mingit oppetööd, siis meie oleme yhed nendest vanematest, kes ei ole last lasteaeda saatnud. Oma vanustega saab ta piisavalt kontakti paar korda nadalas nn manguryhmades ning ma kohe vaga vaga tahaks kuulda, miks talle oleks lasteaed kasulik...
ReplyDelete