Karjuv füüsiline vägivald ehk terroristi inimõiguste rikkumine

Ma usun, et ei ole kedagi, kes ei oleks kuulnud Anders Behring Breivikust, kes selleks, et oma "manifestile" tähelepanu tõmmata tappis 77 noort inimest ning on öelnud, et kahetseb, et ei suutnud elu võtta palju rohkematelt. 

Tegelikult osa minust tunneb, et selline "inimene" ei vääri isegi blogiruumi raiskamist, kuid täna tööle sõites jäi mul uudistest kõrvu, et "Breivik võitis". Ma guugldasin, et mis ta siis võitis. 

Norra massimõrvar kaebas, et tema vangistus on rahvusvaheliste inimõiguste rikkumine, et tema isolatsioon on ebaiinimlik, kaebuses seisab kesksel kohal  Euroopa inimõiguste konventsiooni punkt 3: "Kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada."  

Tema kaitsja rääkis, et põhimõtteliselt pole mõrvaril vangistuse jooksul olnud kontakti mitte kellegi teise kui valvurite ja meditsiinitöötajatega ja ta sai oma emaga kohtuda vaid viieks minutiks, et toda enne surma viimast korda kallistada." Mina küsin, kas me peaks selle pärast talle kaasa tundma? 77 inimese vanemad ei saa oma lapsi enam kunagi kallistada! Ma ei mõista, et 21-aastast karistust ranges isolatsioonis tuleks üldse arutadagi. 

Märtsis toimunud istungi peale kulutati maksumaksja raha, raha, mida saaks kasutada puudustest perede või kasvõi asüülitaotlejate peale. Seda maksumaksja raha oleks saanud kordades otstarbekamalt kasutada, aga olgu...õigusriik ja isegi mõrvaril on õigused otsused edasi kaevata. 

Kuigi ma ei saa ütlemata jätta, et sel hetkel kui kiilaspäine ja mustas ülikonnas A.B.B kohtusaali natsitervitusega sisenes, oleks mina kohtunikuna istungi ära jätnud. Advokaadi sõnul võib A.B.B. elamistingimusi vanglas võrrelda piinamisega ning "pikaajaline isolatsioon on mõjunud negatiivselt tema psühholoogilisele tervisele", on aga ilmselge, et see "inimene" ei ole midagi õppinud (nagu advokaat väitis), ei kahetse oma tegu, vaid nagu öeldud, kahetseb ta seda, et rohkem tappa ei saanud ja ON ohtlik ühiskonnale. Teda tulebki ühiskonnast isoleerituna (internetiühenduseta arvutiga) hoida.

Ja mis siis juhtus eile siin õigusriigis? 

Norra kohus otsustas, et võimud ON rikkunud vanglas A.B.B inimõigusi, hoides teda liiga ranges isolatsioonis välismaailmast, halbades tingimustes*, teda liiga sagedastele läbiotsimistele allutades ning hoides  vastu tema tahtmist pikaajaliselt ärkvel (ma ei tea, kas see viimane punkt on mul nö tõlkes kaduma läinud, maisaaaru, mis mõttes "ärkvel hoides"?)

Kohtunikku kiidetakse, et ta Breivikile õiguse andis, sest see näitab, et "elame õigusriigis ja just nii inimõiguste konventsioon peabki toimima, kõiki tuleb kohelda inimväärselt hoolimata kuriteost." Minu meelest on see hukkunute lähedastele ja ellujäänutele nagu näkku sülitamine, jalaga kõhtu löömine. 77 inimese tapnud terrorist võidab kohtus riigi üle ning maksumaksjad tasuvad üle 300 000 NOKi maksma läinud kohtukulud.

#PIINLIK

*kolmetoaline aknaga "vangikong", külmkapi, pesumasina, jooksulindi, televiisori, arvuti ja isegi playstationiga on ääretult halvad tingimused massimõrvarile.