Meie Ussipesa

Meie kodu keset metsa on nagu väike segasumma suvila, kus kõik asjad on natuke teistmoodi. 

Meie moodi. Meie kodu on meie näoga ja muutub kogu aeg. Mul lihtsalt on kogu aeg peas sada tuhat uut ideed. Õnneks on mul selline mees, kes kõik mu hullud plaanid teostab. Isegi siis kui ta teab, et võib juhtuda, et beež sein on järgmisel hetkel vaja värvida roheliseks ja siis juba mõne aja pärast valgeks saada. 

Ise olen ma hetkel kõige rohkem rahul Ida toaga. Kuigi eks ta natuke küsitav on, kas just see luuletus lapse toa seinale sobilik on, aga siis kui see sinna tehtud sai, oli see külalistetuba. Idast ei teadnud me siis veel midagi. Ja puberteedi tuppa sobib see küll nagu valatult. Kaugel seegi aeg enam on, eks? 

Ma iga päev võtan hoogu, et ka kõik ülejäänud riidepuud ilusaks teha, aga ma lihtsalt ei ole selleks veel aega leidnud. Ma püüan end käsile võtta.

Üks potsik ja mõned kahvlid ja noad ning ongi veidike teistmoodi lamp valmis. 

Marek viitsib teha.

Suvel on Ussipesas tõeliselt ilus. Kohe nii ilus, et ei tahakski siit kuhugi minna. Lihtsalt istuks ja oleks. Naudiks Eestimaa suve.

Kummutiga olen ma küll rahul. Väga rahul. Kuigi on minulikult veidike lohakalt tehtud. 

Rohkem saab sellest kummutiteost lugeda siit: http://johannamariaprangel.blogspot.com/2014/04/siis-kui-ma-magda-misjonipoest-kummuti.html

Mu meelest need maitsetaimede kastid (see ja Diibi omad) on nii ägedad, et neid võiks lausa müüma hakata. Marek teeks ja mina müüks. 

Seekord ma halastasin Marekile ja ei palunud tal pilti seinale panna. võib juhtuda, et ma tüdinen sellest ära või leian parema koha. Aga seina jääb auk. Alumise korruse seinad on kõik auke täis. 

Las siis see pilt olla kapi peal. 

Lõpuks said Ida tuppa seinale ka pildid. Need ootasid kummutil juba pea kümme kuud. Vähemalt kaks neist. Kolmas neist on Aidilt saadud sõbrapäevakaart, mis meenutab mulle kui palju toredaid inimesi mind ja Idat ümbritseb. Et ma olen üks õnnelik inimene. Ja neljas on "Torukolli" raamatu tagakaas. Meenutamaks mulle, et kunagi ei tohi alla anda. Oma unistused tuleb täide viia ka raskustest hoolimata või nende kiuste. Ka siis kui mitte keegi peale su enda sinusse ei usu. Nii sündis ju ka Diip ja nägi lmavalgust "Torukoll".

Uueks aastaks on juba uued plaanid tehtud. Ehk jõuab veel päästa ka aida. Enne kui see kokku kukub. 

Selline see meie Ussipesa on. Omamoodi. Normaalse koera ja kurja naisega.