Sunday, April 17, 2016

Kes on Eesti esimene inim-Barbie?


Alustame algusest. Ma tean väga hästi, keda selle tiitliga silmas peetakse. Väga raske on mitte teada sest, tundub et Eesti meedia on leidnud uue staari, kelle pealt teenida. Kui teie veel ei tea, siis selle nime taga on peidus blogija Anne (vist on ta nimi?) ehk Powerlifting Barbie. 
Selle postituse pealkiri on tegelikult eksitav, sest mul ei ole plaaniski antud blogijat analüüsida, miks ja mida ta teeb on tema enda otsus, pole meie asi kritiseerida. Ma lugesin kusjuures ka ühe artikli kommentaare, jumal, kus inimesed peavad ikka vihkamist täis olema. Minus on ka täitsa korralik annus vihkamist (peidus), aga ma ei tuleks selle pealegi, et seda välja elada kedagi mõnitades (ja, jah, ma sattusin Eestis olles nägema mälumängu, kus see tütarlaps osales). Las ta olla ja las ta teeb, põhjuseid teab ta ise. 

Minu küsimus on aga ajakirjanikele suunatud. Palun öelge mulle, miks see tütarlaps on Eesti esimene inim-Barbie? Sest tal on suured rinnad? Sest tal on huultes silikoon? Sest tal on kunstküüned, -ripsmed, -juuksed? Ta käib väljakutsuvalt riides? Ma ei tea. Sellisel juhul olete te linnas siiani suletud silmadega ringi käinud. Ööklubis olete käinud? Facebooki kasutate? Eesti on inim-Barbie'sid täis!
Ja mul on tunne, et nad paljunevad. Minu enda tutvusringkonnas on vähemalt viis naist, kellest on saanud inim-Barbied. Alles hiljuti tuli üks juurde. Nägu, huuled ja rinnad nii silikooni täis, et mul oli pilti vaadates tunne, et ta läheb pingest kohe lõhki. "Vau kui ilus!", "Appi kui kaunis!" Jne oli see pilt Facebookis kommentaaridega üle ujutatud. Mina vaatasin pilti ja mõtlesin, miks? Miks see naine selliseks muutus? Kas ta on õnnelikum? Mis ta elus puudu oli, et ta endast emotsioonitu Barbie on vorminud? Ta ei olnud enam ilus, vaid võlts. Elutu. Sulandub kenasti teiste elutute Barbiede hulka. 

                         

Ei, minus ei räägi kadedus. Mul ei oleks midagi selle vastu, et olla natuke naiselikum, ma vihkan oma juukseid (eriti nende värvi), ma tahaks kenasid sirgeid ja valgeid hambaid ning suurematest rindadest ei ütleks ka ära, aga käsi Piiblil ütlen ma, et enne olen ma selline ebatäiuslik kui elutu Barbie. 
Ometigi tundub mulle, et (Eesti) ühiskonnas on inim-Barbie uus must. Ja kuna inim-Barbie'sid on Eestis nii palju, siis mu küsimus jääb. Miks on too ülalnimetatud blogija Eesti esimene? Kui vaja oli uut staari meediataevasse, kas siis tiitleid vähe on? Mõni "staar" ikka ehk veel vaba on staarjuuksurite ja staarseltskonnadaamide keskel? "Eesti esimene inim-Barbie" tiitel on küll so yesterday. Neid on iga kolmanda inimese Facebooki news feed täis.

10 comments:

  1. nii lühikeses postituses nii palju vastuolu:
    "pole meie asi kritiseerida" powerlifting Barbiet.
    ja siis paari lause pärast mahlakalt oma tuttavaid kritiseerides.
    samamoodi nagu jäi mulle arusaamatuks sinu välimuse kritiseerimine Perekoolis (nõme, kõik saavad aru, tegelt ka need perekooli-tigedikud), jääb praegu see, kus sina kritiseerid teiste välimust...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sa said minust valesti aru. Minu idee ei olnud kritiseerida seda, miks Anne sel moel on otsustanud meelelahutust pakkuda, küll aga kritiseerin ma neid, kes leiavad, et enda Barbie'ks tuunimine teeb neid paremaks.
      Minu välimust võivad inimesed kommenteerida palju soovivad. Ma ei saa sinna midagi teha, ei oma välimuse "ûhiskondlikult vastuvõetavamaks muutmisel

      Delete
    2. Telefon on liiga kiire. Ehk siis tahtsin öelda, et ma ei saa muuta oma välimust ega selle kommenteerimist. Mina kommenteerin ja mind kommenteeritakse. See on elu:)

      Delete
  2. Mulle tundub, et Anne on ise seadnud sihiks Barbie välimuse(selle ka välja öelnud) ja operatsioonide ja tuunimistega püüdleb sinnapoole.
    Muidugi on terve Eesti täis tuunitud tibisid, aga nemad tahavad enda arust ilusamaks, aga mitte otseselt pole võtnud sihiks olla inim-Barbie.
    Kas pildil on see Sinu tuttav, kes silikooni täis pumbatud?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Okei, aga mu meelest on naeruväärne tiitel ESIMENE inim-Barbie, kui inim-Barbie'sid (olenemata põhjusestest) on tuhandeid.
      Ei, pildil ei ole see tuttav, kellest siin juttu

      Delete
  3. Aga Su postituse poindist saan väga hästi aru, mind ka häirib, et nii paljud tahavad olla mingi ideaalpildi kloonid ja isikupära ja endaks jäämine on jäänud väga tahaplaanile. Me oleks ju nagu inimrobotid, kui kõigil oleks silikoontissid, musihuuled, kõikvõimalikud pikendused jne. Just, need ei tee kedagi paremaks inimeseks ja just areng inimesena peaks olema eesmärk.
    See on üks põhjus, miks mul on hea meel olla poja ema, sest ma kardaks, et minu tütrega juhtub sama jama.

    ReplyDelete
  4. Tere!

    Mina olen siis Anne e Powerlifting Barbie, MITTE Inim-Barbie nagu kollane meedia mind nimetab.
    See tiitel on NAERUVÄÄRNE.
    Samal teemal minu arvamus, kommentaar:
    http://powerliftingbarbie.ee/2016/04/15/update-pekk-sulab-vaikselt-taitesustidest-inim-barbie-pole-barbie-ja-reporteri-loost/
    Ja mu huultes EI OLE SILIKOONI! Tegin täitesüste hüaluroonhappega mis läheb ajaga kehast välja! ;)
    Btw, mulle meeldib Sinu blogi, olen lugeja.

    Päikest ja jõudu soovides,
    Anne

    ReplyDelete
    Replies
    1. Powerlifting Barbie'st saan ma väga hästi aru, see on mu meelest isegi nats cool.

      Delete
    2. Mina jällegi ei saa üldse sellest Barbie teemast aru. Kust ta barbie on? :D isegi kui powerlifting ette panna?!

      Delete
  5. Ei eita, et pisut weird, kogu lugupidamise juures. Aga eks ole paljud taotluslikud imagod imelikud koos oma subkultuuridega: hipsterid, ghotid, punkarid jne. Nooruses aeti minusuguseid miilitsaga(s.o politseiga) taga, sest mis see nüüd olgu: noorel mehel pikad juuksed ja lillelised püksid, ise ütleb - hipi. Väevõimuga viidi juuksurisse. Eks seegi oli imelik.

    ReplyDelete