Millise pildi me Eestist ise maalime?

Kui ma 1997.aastal vahetusõpilaseks tulin, läks mul erinevate dokumentide kordaajamisega pikemalt aega kui teistel. Ma ei teagi, kas põhjusel, et ma olin Eestist ning Norra-Eesti suhted ei olnud tookord veel nii tugevad või polnud keegi väga vahetusõpilane olnud, igatahes põrkasin ma päris palju kokku suhtumisega "a nojah, ta on ju Eestist" (ma ei tea siiani täpselt, mida sellega mõeldi). 

Ka õpilaspileti kättesaamisega läks aega. Me pidime sõitma kuhugi Rotary vahetusõpilaste kohtumisele, aga rongipilet on ju õpilaspileti ettenäitamisel tunduvalt soodsam. Niisiis kirjutati mulle koolist kaasa mingi paber, mis tõendas, et ma käin Lillehammeri keskkoolis. See oli norrakeelne ja ma ei saanud sellest aru. Kunagi hiljem leidsin ma selle kirjade vahelt. Seal seisis midagi sellist, et ta on Eestist ja teate ju küll kuidas Ida-Euroopas asjad käivad ning aega võtavad. Ma olin solvunud. 

Norrakad ei teadnud Eestist suurt midagi peale selle, et me olime olnud osa Nõukogude Liidust ja nad olid endale Eestist maalinud pildi kui ühest vaesest maast, kus elavad kirjaoskamatud, kus süüa tehase lõkkel ning elekter on vaid haiglates.* Kui nad käisid Eestis, siis ainus, mis neile meelde jäi, oli see, et seal oli kõik nii odav. 

Selline oli tõene pilt Eestist 1997.aastal. Muidugi aitas sellele kaasa ka see, et kõik uudised, mis Eestist tulid, olid seotud abipalvete, humanitaarabi ja vaesusega. Lisaks teadsid alati kõik norrakad, et eestlased on vargad ja petised, sest keegi ikka teadis kedagi kes teadis kedagi kes oli kuulnud, et igas Norra vanglas oli mõni eestlane.  Positiivseid uudiseid Eesti kohta tuli vähe. 

Aastal 2015 on pilt teine. Norrakate teadmised Eesti kohta on palju suuremad. Okei, loomulikult ei tea nad kõiki neid maailmakuulsaid leiutisi/inimesi/kohti, mida meie eestlased peame haritud inimeste juures iseenesestmõistetavaks, aga nii on see iga rahvaga. Kas teie teate une pealt öelda, miks on kuulus Thor Heyerdahl? Kui ei tea, siis norrakas peaks teid sama harimatuks kui teie peate teda kui ta pole midagi Arvo Pärdist kuulnud. 

Ühesõnaga. Minu arvates on Eesti end osanud Skandinaaviasse väga edualt müüa. Teatakse erinevaid tooteid, tegijaid, linnasid peale Tallinna, huvitutakse teistsugustest kohtadest, mida külastada, Eestist pärit inimestesse suhtutakse pigem positiivselt** .

Aga millise pildi maalime me Eestist täna ise? Alles lennujaamas kuulsin ma jälle, kuidas üks norra keelt oskav eestlane tutvustas Tallinna külastavatele norrakatele Eestit ning rääkis kui palju odavam kõik Eestis on. 

Jah, kuus eurot klaasi veini eest on norrakale tõesti odav, sest tema maksab siin selle eest 11, aga miks me ise tahame jätta mulje, et Eesti on nii odav? Ja et Norra on nii kallis. Elu Eestis ei ole sugugi odavam. Eriti Eesti inimesele Eestis elades ja Eesti keskmist palka saades. Elu Eestis on kallis! Seda, et toidukorv Rootsis on odavam kui Eestis teavad ilmselt kõik, kuid seda, et põhimõtteliselt pole ka Norra (maailma üks kalleim riik, eks) tunduvalt kallim.  

Saada Norra palka ja olla Eestis turist on tõenäoliselt midagi muud kui tavalise eestlase elu Eestis, kuid aru ma ei saa, miks me seda odavust ise rõhutame. Kas meile meeldibki odav olla? Eestis on ju nii palju muud kui odav vein supermarketis ja neli korda odavam juuksur.

Täna olen mina uhke, et olen eestlane Norras, kellel on avanenud harukordne võimalus olla mingil määral oma kodumaa saadik. Emme, näe, suursaadikut või välisministrit minust küll ei saanud, aga Eesti käsitöö ja turismi saadikuks võime me mind ju natuke liialdades nimetada. Ma olen selle üle uhke.

*loomulikult ma üldistan

** ikka ja alati jääb alles ka see norrakas, kes tunneb Riiast pärit Mari, kes ta sõbranna juures koristajana töötab ning arvab, et see ongi kõik, milleks eestlane sobib.