Kuidas teha tööd aktiivse beebi kõrvalt?

Inimene on üks leidlik loom. Nii ka mina. Viimasel ajal on mul väga palju jooksmist ühelt kohtumiselt teisele ja päris palju on tööd ka arvuti taga. Suurema osa ajast ei õnnestu mul Idat maha raputada ja nii ma jooksengi mööda linna ringi laps kaenlas. Sellest, et ta mul rahulikult arvuti taga lubaks tööd teha, ma enam isegi unista. See õnnestub vaid hilistel õhtutundidel kui ta magab või varajastel hommikutundidel kui ta on veel unine ja nõus omaette mängima. Aga kuidagi tuleb ju asjad aetud saada ka päevasel ajal.
Nii ma olengi avastanud mooduse, kuidas rahus meilidele vastata, pakkumisi ja muud kirjatööd teha. Pärast kahte kohtumist hommikupoolikul on Ida üldiselt nii väsinud, et jääb autos magama. Sel ajal kui tema magab, teen mina tööd.

Jumal õnnistagu seda inimest, kes iPad'i välja mõtles, ja nutitelefoni;) Ma muidugi tegelikult eelistaks tööd teha väikese sülearvutiga, aga no kuulge, see on juba lihtsalt virisemine. Sest ma eelistaks ju sõita ringi uue linnamaasturiga ja kanda vaid Louboutin kingi, aga mis sa teed kui ei saa endale kõike luksust lubada. Ajavad asja ära ka Mohitost ostetud kingad ja Mondeo-Mati. Eile kui ma kaks tundi Tallinna kesklinnas ummikutes istusin, koos näljase lapsega, vandusin ma maapõhja nii manuaalkastiga autod, ummikud kui oma lolluse, et ma kohtumise kesklinnas tipptunni ajal kokku leppisin. Tänaseks oli see mul aga meelest juba läinud ja nii ründasin ma autoga Vanalinna. Oli ka kitsas ja oli ummikuid ja piisavalt manööverdamist, et jälle manuaalkastiga autosid ja oma autosõiduoskusi maapõhja vanduda, aga hakkama ma sain. Ja kui autoga enam ei saanud, tuli kõik asjad kuhjata lapsevankri külge ja nii edasi liikuda. Mulle tundus, et ma meenutan veidike pudelikorjajat, kel kotid taarat täis. Pudelikorjajat, kes hakkab pulma minema, sest mu tänase riietuse põhjal narrisid töötajad mind, et ma hakkaks nagu abielluma. Ma püüdsin selfie't ka teha, et näidata, aga ma ei oska. Nii et las ta jääb.

Igatahes, vot just nii ma saangi oma tööasjad aetud. Mõnikord magab Ida lausa tund aega. Nii et kui ma enne olin igasugu päevaplaani vastane, siis nüüd arvestan ma sellistel koosoleku ja kohtumiste päevadel, et ennelõunasse mahub kaks kohtumist, siis tuleb tunnine automagamine ja söömine ning  mähkmevahetus, siis saab pidada maha veel kaks kohtumist ja magava lapsega kojugi jõuda. Kui just ummikusse ei jää...

Ja kui ma mõnikord ise tahan rahulikult ühe kohvi juua või isegi lõunat süüa, siis Diibi lastenurk ja issi aitavad ikka hädast välja.