Saturday, February 6, 2016

Kirg ja seks ajagraafiku järgi


Avameelselt seksist rääkimine ei ole minu teetassike, nii et kui lootsite (ma ei tea muidugi, miks peaks) siit leida detaile minu magamistoa uste taga toimuvast, siis ärge laske end pealkirjast eksitada. Ma ei taha öelda, et ma oleksin maailma kõige konservatiivsem inimene, kuid mingil põhjusel on seks üks nendest teemadest, millest ma rääkida ei taha. Ka oma sõbrannadega, teoorias on mul üks sõbranna, kellega ma vist ehk äkki võib-olla oleksin võimeline ka neid lugusid jagama (jp, Mariann, sina see oled), aga seda ka teoorias.  

Täna teen väikese erandi ja natuke ikka räägin.

Olgugi, et seksiteemasid minu blogist ei leia, on mulle mõned lugejad sellistel teemadel kirjutanud. Ei, mitte selleks, et mingeid perversseid lugusid jagada, vaid seoses laste ja magamatuse teemadel on ka sellest teemast juttu tulnud. Näiteks üks noor naine kirjutas, et neil pole mehega oma lapsi kellegi juurde "jalust ära saata", aga teinekord nii tahaks mehega vaid kahekesi olla ja seksida, nii et ei peaks teise silmaga ukse poole piiluma, et ega lapsed kogemata sisse ei astu. Tema lapsed on ka juba üsna suured, kuid neil on komme öösiti ema-isa voodisse pugeda, noh ja sel samal põhjusel ei suuda naine ka end magamistoas vabaks lasta, sest mõelda vaid kui lapsed nägema satuks. 
Teine naine kirjutas, et armastab oma meest südamest, kuid peale lapsesaamist ei suuda ta endas leida kirge. Ta kirjutas et ei tunne mitte mingit vajadust füüsilise läheduse järgi ja kui varem mehe puudutused teda erutasid, siis nüüd jätavad need teda külmaks ja läheb piiiiikalt aega enne kui ta "käima läheb". Aga et meest mitte solvata, siis ta leiab endast jõudu "meritähte mängida" ja on õnnelik kui vahekord väga kaua ei kestagi. Seda kõike lihtsalt põhjusel, et ta on väsinud lapse magamatusest ja kisast ning kõik see, mis varem mõnu pakkus, jätab teda nüüd külmaks ja ükskõikseks. Ja tegu ei ole "minusuguse vanamutiga", vaid ikka täitsa noorema naisterahvaga. 
Kolmas naine (nüüd natuke vanem, "minusugune vanamutt") kirjutas, et ta täiesti mõistab, miks mehed (ja miks mitte ka naised) endale kellegi teise leiavad, sest kui kodus on vaid tige. väsinud partner, kes näib vaid lapsele/lastele elavat, siis kaua sa ikka jaksad. See naine lükkab eemale kõik mehe lähenemiskatsed ja seda põhjendusega, et tal ei ole lapse kõrvalt mehele aega, ta tunnistab, et saab aru, kui vale see käitumine on, kuid ei suuda end ka muuta. Tema jaoks on hetkel oluline vaid laps. Neljas kirjutas lausa, et tema on oma mehele lubanud üheöösuhted. 

Lugusid on mõned veel, mul ei ole kõik enam täpselt meeles. Veel paar aastat tagasi oleks ma endale rusikatega vastu rinda tagunud ja öelnud, et laps(ed) ei muuda midagi, kuid täna ma mõistan nende inimeste muresid. Ma mõistan kui raske on leida aega vaid teineteise jaoks. Ja isegi siis kui olemas on lapsehoidjad. 
Me oleme Marekiga ikka saanud Ida juurest ära hiilida ka (elu ei ole ainult nii hall nagu teinekord mu dramaatilise pealkirjadega postitustest mulje võib jääda), aga kas te teate, mida me siis teinud oleme. Olnud! Lihtsalt vedelenud, nautinud vaikust, lobisenud maast ja ilmast. Vedelenud ja maganud. Ma mõistan, et pikaajalises suhtes kaob metsik silmipimestav kirg ja asendub millegi muuga ning kui võrrandisse lisada veel lapsed, magamatus ja argimured, siis on seda kirge raske uuesti leida. Seks ajagraafiku järgi ( kui lapsed magavad, on jalust ära vanavanemate juures, laagris, koolis, kui on planeeritud romantiline spaapuhkus) ei ole ka eos juba kõige kirglikum lähenemine asjale. 

Targad naisteajakirjad rõhutavad, et seks on oluline (ja teoorias teavad seda ju kõik), aga kuidas aitab see neid, kes ei suuda endas kirge leida nagu ülatoodud näited. Mina vastata ei oska. Tarkadele naisteajakirjadele vastukaaluks raiub aga mingi osa naisi, et mehed peavad olema mõistlikud ja saama aru, mis antud hetkel oluline on. Ka sellega ei ole ma nõus. Aga kuidas siis leida tasakaal emaks-isaks ja naiseks-meheks olemise vahel? 





4 comments:

  1. Nagu enda sulest. Anna siis mulle ka teada, kui mõne vastuse leiad! ;)

    ReplyDelete
  2. Väikesed lapsed on üldjuhul magusa unega ja lähevad juba kell 21 magama, aga kui kõrvaltoas teismelised südaööni askeldavad(ja seinad on ju õhukesed), siis ei jõuagi privaataega ära oodata, enne tuleb endal uni peale.
    Aga kui lapsed on vanuses 4-12, siis nad magavad hästi ja ise ka pole õhtuks nii väsinud.

    ReplyDelete
  3. Sekundeerin annulaadset. Oehh :(

    ReplyDelete
  4. Mulle isiklikult tundub samuti, et teismelisega on isegi raskem seda kahekesi aega tekitada. Teismeline saab juba väga täpselt aru ka, mis toimub. Ja kuna tal pole vanaema-vanaisa juures enam ammu piisavalt huvitav, siis niisama paariks ööks sinna ei lähe. Passib kodus. Noja siis oledki kuival ... eriti kui hommikused ja õhtused ajagraafikud ka erinevad (üks magab ja teine viib last kooli - see, kes lapse kooli viis, õhtul juba magab kuni teine veel vapralt arvuti taga toimetab).

    ReplyDelete