Teate, mis on parim tunne pärast magamata nädalat? Tõmmata jalga jou-jõu püksid, kallata klaas täis head veini ja keerata end teleka ette diivanile kerra. M-Õ-N-U-S!Kui vaid Hugo ka lõpuks ometi vait jääks, oleks tegu maailma kõige parema tundega!
Just Hugo pärast ma sel nädalal magamata olengi (ja sellest tulenevalt üsna pahur), sest meie muidu maailma kõige armsam koer on
teisipäevast alates vahetpidamata vingunud, virisenud, kurrunud, kurisenud, igisenud, krigisenud, haukunud ja ulgunud. Ka öösel. Vähe sellest, et ta püüab igal võimalikul hetkel uksest välja lipsata, püüdis ta täna isegi akna kaudu "vangistusest" pääseda. Andes veel häälekalt teada, kuidas talle "liiga tehakse".
Üsna väsitav. Ja kordades hullem kui Janeki öine norin/hingamine. (Janek jääb vähemalt vait kui teda "sõbralikult" küünarnukiga müksata. Hugo peal ei saa ju sama nippi kasutada.) Mul on tunne, et isegi kassidel on kopp ees.
Ja siis te veel küsite, MIKS mul lapsi ei ole. Kui laps vinguma, virisema, kurruma, kurisema, igisema, krigisema, haukuma ja ulguma hakkaks, siis seda ei saaks ma ju (püüda) ignoreerida, pea patjade alla peita või karjatada "jää vait" (mis ema ma siis oleks?). Lapsega peaks tegelema ka. Või guugeldama, kas eespool mainitud tegevused lapse puhul on normaalne nähtus.
Ega lastega ju asi nii hull pole :P Ausõna, kõik lapsed sellised nagu minu poja :DDD
ReplyDeleteba
See on ikka väga mõnus tunne kui koer sind öösel üles ajab ja tahab minna hulkuma,paari tunni pärast tahab ta aga uuesti tuppa saada,nii lahe.Minu majauksed on ka ilusasti koera küünistustega ära disainitud,nii armas.
ReplyDeleteIkka juba ammusest ajast ei sobi sulle see magamatuse värk :)
ReplyDeleteEga vist jah:) Hea leid!
Delete