Abielulahutuse äärel

Istusime õhtul teleka ees kui mu telefon järsku köögilaual "piiks" tegi. Ma ei reageerinud, sest 99,9 kordadest on sõnumid mingit laadi uued teenused, mida ma võiks/peaks alla laadima.
"Su telefon helises," lausus Janek.
"Mhm," vastasin ükskõikselt ja vaatasin telekat edasi ja lisasin pärast väikest pausi, et vaadaku siis, mis sõnum on. Janek vaataski. Ja jäi vait. Ma siis vaatasin ka. Sõnum oli ühelt tuttavalt meesterahvalt. Hakkasin ka lugema, et mis kuradi pärast ta mulle sõnumeid saadab poole öö ajal, et äkki on midagi tähtsat. Lugesin. Ja jäin ka vait.
"What the hell?" kirtsutasin ma kulmu kui olin sõnumi uuesti läbi lugenud.
"Jah, ma tahaks ka teada!" nõudis Janek.
Lugesin sõnumi uuesti läbi. Ei mingit mitmetimõistmist. Seal seisis puhtas eesti keeles: "Tsau, kas jõudsid kenasti koju, ega suuremaid probleeme ei tulnud?"
Mina hakkasin naerma, sest sain aru, et mu tuttav oli ilmselt sõnumi saajaga eksinud. Aga Janek ei naernud. Sest 1) ma olin nädalavahetusel Tartus, aga no ennegi on ju inimesed "Tartus" või "tööreisil olnud" ja 2) ma tulin koju pühapäeval palju hiljem kui lubanud olin, sest Tartus oli vaja vanaemaga surnuaias käia ja emmega kõik Tartu Selverid "hea hinnaga ja nii ilusast" lihast tühjaks osta, aga alibiks (mitte küll kõige leidlikumaks) oleks ka need sobinud . Janeki nägu oli tõsine. Mina ei suutnud tõsine olla, mul oli naljakas.
"Mida sa naerad?" porises tige Janek.
"Naljakas on!" itsitasin mina.
"Mul küll enam naljakas pole," vastas Janek surmtõsiselt.
Korraks oleksin ma tahtnud isegi solvuda, aga ma lihtsalt ei viitsinud ja paratamatult oli ju olukord naljakas.
Saatsin Janeki rahustamiseks tuttavale sõnumi tagasi küsimusega, et kellele ta sõnum tegelikult mõeldud oli. Jõudsin veel Janeki tuju tõstmiseks edasist stsenaariumi ette kujutada, et aga mõelda vaid kui sellel tuttaval on nii naine kui armuke, kellele ta salaja ööpimeduses sõnumeid saadab, ja nüüd võis ta naine minu sõnumit lugema sattunud. Ma oleksin tahtmatult võinud (veel ühe;)) lahutuse algatada. Sest 1) kes on Johanna Maria, kes sõnumeid saadab? ja 2) kellele mees siis veel sõnumeid saatnud oli?
Vastus minu sõnumile tuli täpselt selline nagu oli oodata, saatja oli adressaadiga eksinud. Janek jäi (siiski veidike kõhklevalt) rahule. Mul oli ikka naljakas. Kuigi korraks mõtlesin, et pean oma kristallvaasid murutraktori peale pakkima ja poolel teel Tartusse ka perekonnaseisuametisse vabatahtlikult lahutuspaberid sisse viima;)

ps: õnneks oli mul Janeki rahustamiseks varnast võtta ka üks ja ainus kord, kui talle keegi naistöökaaslane keset ööd helistas ja peole kutsus. Nüüd on meie segadust tekitavate sõnumite/kõnede seis 1:1.