Romantiline nädalavahetus ehk kuidas elu põnevaks teha vol 3

Pühapäeva hommik majade-switch nädalavahetusel algas idülliliselt. Mutrike nautis nagu ikka pühapäeviti "Lastega kodus" sarja ja Mutrikese Abikaasa sai kaks tundi Playstationit mängida, ilma et naine oleks sellele tegevusele viltu vaadanud.
Kella poole kaheteistkümneks arvas Mutrike, et nad jõuavad Casa De La Ihastesse pannkooke sööma. Siis kohvikust läbi, Seera juurest läbi ja vaikselt kodupoole.
Ilus plaan.
Kella kaheteist paiku läks Mutrike vaatama, et kaua see mees siis ometi väljas suitsetab ja lund roogib. Täitsa lolliks läinud, sattus lumekoristamisega hoogu, mõtles Mutrike. Selgus, et Mutrikese Abikaasa ei olnud üldse mitte lolliks läinud, vaid kaevas neile väljapääsuteed. Sahk oli tillukese põiktänava teeotsale lükanud sellised vallid, et polnud lootustki, et Ruudolf sealt oma jõuga välja veaks. Niisiis Mutrike ootas, kuni Abikaasa kaevas. Igav hakkas ka natuke. ja ema juures pannkoogid ootasid. Soojad.
Kella ühe paiku helistasid metsast "noored" - Hugo oli nad üle kavaldanud ja plehku pannud, pruudi juurde jälle. Mutrike vandus koera maapõhja, sest see tähendas kibekiiret tagasiliikumist Tallinna suunas, et koer ikka valges kätte saada. Selleks ajaks ei olnud lumesahk veel öise lumetormi tagajärgi metsas likvideerinud ja polnud ju kindel, kas koerale lasteaeda järgi minek toimuks autoga ja kiiresti või jälle Arno-Teele moodi jala. Selle viimase peale ei tahtnud Mutrike isegi mitte mõelda.

Ema juures kibekiirelt pannkoogid manustatud, hakkasid Mutrikesed end kodu poole sättima. Vahepeatusena oli vaja ka vanaema maale peika juurde viia. Kell tiksus hirmuäratavalt kahe poole. "Kuule, anna andeks, aga Seera juurde mineku peame küll vahele jätma," otsustas Mutrikese Abikaasa. Mis Mutrikesel üle jäi, kui nõustuda:"Nojah, ta on ju tegelikult juba harjunud, et minu lubadusi ei saa uskuda..."
Mutrikese Abikaasa veel naeris, et usu, ühel ilusal päeval ta teeb sulle selle tagasi. Mutrike ei usu seda. Seera on sõnapidaja sõbranna, mitte nagu Mutrike:D (Onju?)

Kella kuueks olid Mutrikesed jõudnud naabri teeotsani. Jumal tänatud, see oli lahti lükatud. Ei mingit hämarduvas metsas jalgsi romantikat! Kell 18:10 oli Hugo kenasti sõimest ära toodud, naabrite ees vabandatud ja perekond Mutrikesed keerasid auto ringi, et...

...tagurdada lumevalli. Mutrikese Abikaasa oli tige kui vanakuri, sisises nagu valge hiir. "Lähme palume naabrid appi, me ei saa siit ise välja," tegi Mutrike enda arvates üsna hea ettepaneku. "Teised on saunas, me ei lähe neid segama," vihastas Mutrikese Abikaasa.
"No kas äkki on labidast abi, ma lähen küsin?" pakkus Mutrike arglikult.
"Midagi ei ole vaja," sisises Abikaasa, "kuradi koer selline."
"Mis ma siis tegema pean, et aidata," uuris Mutrike.
"MIDAGI. Mine istu autosse ja ära sega!" lärmas Mutrikese Abikaasa ja viskus põlvili lumehange ning hakkas kätega auto alt lund ära kratsima.
"On ikka loll," mõtles Mutrike, aga ei öelnud midagi. Õigemini ei öelnud seda, vaid porises hoopis:"Mis sa minu peale tige oled, ega mina valli ei tagurdanud. Ostsid load vä?"
Mutrikese Abikaasa vaid sisises ja kratsis auto alt lund edasi.

Perekond Mutrikesed oleksidki naabrite hoovi jäänud, kui abivalmid naabrid poleks hommikumantlite väel appi tulnud. Ühise nõu ja jõuga said Mutrikesed umbes pool tundi hiljem hangest välja.
Perekond Mutrikesed vabandasid ette ja taha, nii koera kui auto pärast. Naabrid olid mõistvad, ütlesid, et pole hullu, see on juba nii tavaline, et koer külas käib.
Ju teil on ikka nii atraktiivne emane koer, et Hugo kohe kuidagi kodus ei püsi, arvas Mutrike, mille peale sai naabrilt hoopis üllatava vastuse:
"Oh, ei, ega ta siin koera pärast käi, koerad ei saagi omavahel niiväga läbi, ta käib meil lastega mängimas!"
Ah sinna oli siis see koer maetud. Mutrike arvas kohe, et ei saa olla tõsi, et tema metroseksuaalne koer ühe emase koera pärast läbi kahemeetriste lumevallide tormaks.
Või tema käib lastega mängimas.
"Ah teil polegi lapsi," imestas naaber, "oi no siis ei ole midagi muud kui...lapsed majja!"
Jälle need lapsed! Ei tea, kust need lapsed võetakse?

Kodus tagasi olid Mutrikesed kella seitsmeks. Mutrike jõi ära ülejäänud pooliku (külakostiks ostetud) märjukese ja keeras end diivanile kerra. Ja kustus.

Nii lõppeski Mutrikese romantiline nädalavahetus piduliku õhtusöögi ja laupäevase saunaskäiguga. Positiivne kogu loo juures oli, et Tartust tuli Mutrike ära suure toidukotiga ja koju jõudes oli Tilluke Delisa terve maja tolmuimejaga üle pühkinud. Sellised külalised Mutrikesele meeldivad...

ps: Täna hommikul luges Mutrike Hugole sõnad peale, kui hommikul ta õue lasi: "Ära siis ära jookse, ole hea koer!" Viis minutit hiljem olid lumes vaid jäljed. Koera ei kusagil. Jälle lasteaeda jooksnud.
Naabrite ees on juba piinlik, mis nad küll mõelda võivad. Viimane kord küsisid, et kas te ei elagi praegu siin. Nüüd nad kindlasti arvavad, et Mutrikesed hoiavad oma koera külmas ja näljas. Näeb ju teine nii niru välja.
Tore koer. Ilus aga loll.
Kuid kaelarihm on tal popp - Hugo Boss ikkagi:D