Ego ülesanne ei ole sinu huvide teenimine. Ainus, mis teda huvitab, on võimul püsimine

Mutrike sattus eile õhtul vaatama mingit seepi, või oli see isegi film - jumal seda teab. Selline imal armastuslugu Tüdrukust ja Poisist, kes mingi arusaamatuse pärast lahku läksid ja jäärapäisuse tõttu kunagi enam uuesti kokku ei saanud. Mutrikesele ei meeldi sellised filmid: Nii nõmedad ju... "No kes see ikka nii loll on?" mõtles Mutrike. Mõtles natuke veel ja avastas siis, et ta ju tunneb päris elus ka selliseid inimesi.
Elasid kord koos Tema ja Temake - eeldatavasti õnnelikult. Keegi ei osanud arvata, et see idülliline pereelu üldse kunagi võiks koost laguneda. Aga näe - ühel ilusal päeval (sai see üldse ilus päev olla?) lagunes. Tema oli tillukese tüdrukutirtsuga kodus, ootas, et Temake töölt tuleks, et saaks koos poodi minna. Temake oli töölt tulles väsinud. Tema mõistis ja mõtles, et poodi saab ju ka mõnel teisel päeval minna. Nii kui nii olid poodides vaid tühjad letid.
Korraga helises telefon ja Temakese sõbranna kutsus Temakest Jõgevale, või kus iganes tol ajal kaubarallil käidi, saapaid ostma. Temakese väsimus oli sekundiga pühitud - of koors läheb ta sõbrannaga saapaid ostma. Juba siis oli ta ravimatult saapa-haige. Juba siis...
Tema solvus ja käratas: "Kui sa lähed, ära enam tagasi tule!" Ega ta siis seda nii ei mõelnud, niisama rohkem suusoojaks. Aga Temake oli uhke: kui nii öeldi, siis nii ta ka teeb. Ja läks. Tillukese tüdruktirtsu võttis ka kaasa.
Tema hakkas mõtlema, et sai vist vähe liiale mindud ja läks vabandust paluma. Temake oli uhke ja ei võtnud vabandust vastu. Teist korda ka ei võtnud. Mõtles, et no tulgu kolmas kord ka, siis...
Kolmas kord Tema ei tulnud.

Umbes kolmkümmend aastat hiljem on mõlemad tunnistanud, et tegid vea: "Ei tea, mis oleks..." Umbes kolmkümmend aastat hiljem on Temakese Ema tunnistanud, et oleks pidanud ise tütre tagasi saatma, aru pähe panema, aga kuidas sa seda teed kui tütar tütretütrega uksel seisab.
Võib olla ei ole Mutrike kõigest õigesti aru saanud ja ilustab veidike seda ingalindströmliku armastuse lugu, et ägedam oleks, aga Mutrike mõtleb ja mõtiskleb - mis tunded võisid Tema ja Temakese sees tegelikult pärast nii totakat lahkuminekut olla? Tundsid nad armukadedust uute kaasade pärast, tundsid nad kiusatust uuesti kokku saada, mida tundsid nad teineteist uuesti nähes, kas tunded kaovad ajapikku päriselt või jääb neist siiski mingi tilluke arm... Arvatavasti ei saa Mutrike seda kunagi päriselt teada.
Ometigi ei saa öelda, et kumbki neist oma otsust kahetseda saaks. Kui poleks läinud nii, pole Mutrikesel Tillukese Delisa sugust õde, võib-olla poleks isegi sellist Abikaasat. Palju asju oleks teisiti. Paremini ja halvemini.
Aga õppetunniks võiks see olla küll kõigile järeltulevatele jäärapäistele põlvedele. Mutrikesele ka.
Ühte lendulastud sõna ei saa tagasi kutsuda.
Liigne jäärapäisus ei tasu ära.
Ego ülesanne ei ole sinu huvide teenimine...

...Temast polegi kasu. Ainus, mis teda huvitab, on võimul püsimine. Ja praegu on tal hirm naha vahel, sest ta tunneb, et hakkab alla jääma. Sina jätka oma vaimset teekonda… ja paha poisi päevad on loetud. Õige pea on sinu ego töötu ja sealtpeale langetab hoopis süda kõik sinu otsused. Pole siis mingi ime, et su ego võitleb praegu oma elu eest, trikitab su meelega, et oma autoriteeti taaskehtestada, püüab suruda sind eraldatud nurka, mis on ülejäänud universumist ära lõigatud. Aga sina ära kuula teda.
-- Kuidas ma saan teda mitte kuulata?
-- … Selmet mõtteid peast jõuga välja tõsta, paku oma mõistusele mängimiseks midagi veel paremat…
-- Nagu näiteks?
-- Nagu armastus…

Võib-olla ei oleks Mutrike pidanud eile oma Abikaasaga jonnima ja turtsuma kui see tund aega hiljaks jäi?
Võib-olla...