Ei saa mina midagi sinna parata, et osa mu südamest ikka Norra jäänud on. Ühel ilusal hommikul ärkasin ma enda arvates geniaalse ideega, kuidas natuke Norrat oma ellu tagasi tuua. Kuna mul viimasel ajal on mingil veidral kombel vedanud, näiteks olen ma paar loosimist ja auhinnamängu viimasel ajal võitnud (mina, kes ma muidu ei võida kunagi) ja nii ma tundsingi, et pean seda head tähtede seisu ära kasutama. Kui nii võib öelda.
Igatahes tundsin ma, et julge hundi rind on rasvane ja kirjutasin paar kirja koostöö ettepanekuga, mis hõlmab nii Diipi kui Diipi kunstiinimest ning minu armastust Norra ja kokakunsti vastu.
Paar päeva hiljem sain ma vastuse. Jaatava vastuse. Sügisel korraldab Diip, eesotsas Diibi kunstiinimesega koostöös ühe Norra blogiga vahva ürituse. Läbirääkimised käivad ka ühe Norra ajalehega ning paari ajakirjaga. Rohkem ma rääkida ei saa. Muidu mõni konkurent napsab mu mõtte ära. Ma tean, et nii mõnigi restoran on tahtnud Norra minna või Norraga koostööd teha. Mul on hea meel öelda, et Diip teeb seda. Varsti.
Aga rphkem ma hetkel ei räägi, pidin lihtsalt natuke seda saladust endast välja laskma. Mõnikord on saladust hoida nii raske!
No comments:
Post a Comment