Marek tuletas mulle meelde, et ma olin Diibi sõpradele lubanud jaanipäeva puhul erinevaid pakkumisi. Jah, olin küll, aga koduse inimesena on mul ju päevad totaalselt segamini. Hea, et ma tean, mis kuus ja aastas me elame. Mulle tundus, et jaanipäevani on veel aega. Selgus, et pole midagi aega. Pangu ma siis oma pakkumine üles, ütles Marek.
Mina ei oleks ju mina kui ma lihtsalt läheksin ja kirjutaksin, et kallid sõbrad, kõik söök miinus kümme protsenti. Ei, mul oli vaja mingit pilti. Nii ma siis vedasingi pool elutuba õue, et saaks ühe pildi. Õnneks oli Ida just lõunaunne jäänud. See kestab harilikult kuni kolm tundi. Ma sain pildi tehtud.
Kallid sõbrad! Sadagu õues või pussnuge Diibis paistab ikka päike.
Ja kui ilm piknikku pidada ei luba, siis tulge meile külla! Jaanipühade ootuses on homme ettebroneerimisel kogu menüü teile -10%.
Päikeseliste kohtumisteni Diibis!
Sekund peale pildi üleslaadimist kostus vankrist põrgukisa. Ida arvas, et sai magatud küll. Oma kakskümmend minutit. Ei aidanud ei kussutamine ega jalutamine. Ida röökis nagu ratta peal. Taevast hakkasid paistma hallid pilved. Nii ei jäänud mul muud üle kui röökiva Idaga edasi-tagasi jalutada ja asju ükshaaval tuppa tagasi kanda. Ida vaatas mulle etteheitva näoga otsa. Mossitas. Nuuksus. Ja siis jälle karjus.
Ma ei ole ta karjumisega enam harjunud. Ta karjub väga harva. Põrgusse need asjad, ligunegu vihmas, kui seda peaks tulema hakkama, mõtlesin ma.
Me läksime Idaga tuppa. Veerand tundi hiljem kisa vaibus. Ida ronis mulle kaissu ja hakkas endale unelaulu podisema. Pool tundi hiljem magas ta uuesti väljas vankris. õigest mõnikümmend minutit hiljem oli ta jälle ärkvel. Saa siis neist lastest aru!
Ai ai Eveliis, jälle see 'kostus'! Õige on ju 'kostis'. Kuidas sul seda nii raske on meelde jätta? Ma kujutan juba ette kui lootusetu tunne on mõnel õpetajal, kes aina räägib ja räägib, kuidas tuleb öelda, aga tolku ei miskit. Kuidas see sulle juba külge ei hakka, ma ei viitsi enam õiendada selle kallal, sa "kirjanikuneiu" :)
ReplyDeleteOi, tere! Nii ammu polnud midagi sinust kuulda, hea et tagasi oled:)
DeletePs: ma ei ole ennast kunagi kirjanikuks pidanudki, aga vihjeks ütlen, et 27.06 võid poodi minna!
Kas inimene, kes kritiseerib teisi oma keeleoskusega ei peaks ise eeskujuks oma? Loe palun veel enda kirjutaut ja ütle, et see on absoluutselt korrektne ;)
ReplyDeleteA.
Ei saa kahjuks oma õigekeelsusega hiilata, aga põnevaks läks ja hakkasin ka asja uurima, et sõna sekka öelda. Leidsin sellise postituse:
ReplyDeleteTeet Kallas
07.04.2008 21:54
Kostis - kostus. Vaadakem ÕSi - kostuma tähendab hoopis midagi muud, nimelt maapinna ülessulamist. Massiline viga, mida nii kõnes ja kirjas teevad ka väga keeletundlikud ja keeleharitud inimesed. Ilmselt peetakse silmas, et kostis küll, aga .. natuke kaugemalt.
Kui nüüd sedasi võtta, siis vanker oli väljas, nagu ma aru sain, ja Eveliis toas - järelikult võiks vabalt öelda, et kostus.
Aga no see on minu loogika ja nagu ma ütlesin, et ole ma just eriti nutikas.
Lihtsalt tajusin kommentaaris õelust, mitte siirast abistamissoovi.
Oma keskmise kirjakeele tundmise juures leian ma ka erinevatest kirjatükkidest erinevaid keelelisi apsakaid, aga see ei takista mul neid lugemast kui sisu mulle meeldib ja vigadele vaatamata arusaadav on.
Minu enda tüüpiline viga on õigesti ja õieti kasutamine ja seda mitte seetõttu, et ma seda ei teaks. Mind on töökaaslaste poolt piisavalt parandatud ja järjekindlalt ei kasuta ma neid sõnu ÕIETI :D. Muide, kusagilt lugesin, et vist ei peetagi enam väga veaks :).
Eveliisile - katsu ikka õpetustest õppust võtta, aga kui kuidagi ei saa, siis kirjuta kasvõi vigadega (need ei ole mingid hullud vead ja sa vist ju ka kiiruga kirjutad, s.t et üle ei kontrolli). Sinu jutud, no vähemalt enamus neist, on mõnusad lugeda.
Noh, siis blogis ongi võrreldes teiste blogide kommentaariumitega minimaalselt õelust. Las see natuke siis olla, kui kellelegi see rahuldust pakub.
DeleteMa muidugi püüan õppust võtta, aga vot mõni asi ei jää külge. Ma aegajalt ikka ehmatan ka asjade peale;) püüan küll ehmuda, aga näe...