Meeste maailm on mõnikord nii lihtne

See ei ole enam miski uudis, et Ida on väga aktiivne laps. Püsib paigal vaid loetud minutid ja peab aina turnima, soovitavalt ikka mõne terava kapi- või lauanurga juures. Eile kui me Tartust koju tulime, tegeles Marek mõnda aega Idaga, sest ma olin nii väsinud. Ma ei teagi, miks ma väsinud olin, aga Tartust Tallinna sõites tundsin ma kaks korda, et silmad jäid seisma ja järgmine hetk oleks ma magama jäänud. Esimene kord tegime me peatus. Järva-Jaanis. Sest loomulikult oli mul vaja koju sõita mingit muud teed. Vahelduseks. Ma ei kannata ühte ja sama teed liiga tihti käia/sõita.

Teine kord kui tundsin väsimust olime me kodust viie kilomeetri kaugusel. Ma ei tahtnud enam peatuda, kuigi ma tean, et oleks pidanud. Ma hakkasin hoopis kõva häälega laulma. Et end ärkvel hoida. 

Aga rääkida tahtsin ma hoopis selles, et Marek tegeles Idaga. Mängis ja jooksis tal järel ja ühesõnaga kogu see trall, mis Ida meile siin korraldab:)

Ühel hetkel tüdines Marek ära. "Kuule, vaata sina ka nüüd natuke tema järele, ma enam ei jaksa," ütles ta. 

"Tegelt ka?"küsisin mina. Ma olin just lõpetanud söögitegemise ja oleksin tahtnud niisama istuda. Aga mis seal ikka, mees oli väsinud, ta tuli välja vahetada.

Mõni aeg hiljem hakkas Marek jälle Idaga mängima. Mina vaatasin telekat. Üritasin vaadata. Seda katkestas kogu aeg Ida kilkamine ja Mareki hüüded:"Emme, vaata! Emme, vaata!" No muidugi ma jätsin teleka vaatamise pooleli ja vaatasin Idat ja Marekit. Eks nad mõlemad on ju vahvad ja toredad vaadata, aga mõnikord ma eelistaks telekat vaadata.

"Ah, nii hea, täna öösel mina magan ja sina tegeled Idaga," viskasin ma nalja.

"Nähh, miks sa pead mind sundima. Las ma tegelen temaga siis kui ma ise tahan,"vastas Marek.

Ma ei öelnud midagi. Mõtlesin vaid, et küll meeste maailm on mõnikord lihtne. Tegelen lapsega siis kui ise tahan. Tõe huvides ma siiski ütlen, et Marek on väga hea isa ja tegeleb lapsega siiski päris palju, vaid tema väljaütlemised on teinekord kummalised. Kasvõi, kui ta vaatab telekat, aga mina tahan duši alla/wc-sse/spagette kurnama minna, siis ta võib öelda:"Oota, las ma vaatan selle saate lõpuni!" Siis ma tahaks talle mõnikord tuhvliga virutada.

Või kui ma ütlen, et olen väsinud ja magamata, siis vastab ta, et tema ju ka. Jah, tegelikult on tal muidugi òigus. Sest öösiti tegeleb Marek ka lapsega, aga mõnikord tahaks ma, et vaid mina oleks väsinud. Võiksin olla väsinud. Ja et sellele ei järgneks tihti lauset, et Diip ka väsitab. Just nagu ma ei teaks. Ja justnagu kodune elu Idaga oleks iga päev vaid pandakarudega mängimine ja karusselil sõit.

Kui ma hommikuti Idaga kell viis ülesse tulen, küsib Marek tihti, kas ta tohib veel pool tunnikest magada. Vòi lihtsalt pikali olla. Muidugi, vastan ma alati. Ja eks ma Ida järgmise une saan kah ise veidike jälle magada. Või siis laseb Marek mul magada ja tegeleb ise Idaga. Aga mõnikord tahaks mina ka hommikul kell viis veel voodisse jääda. Kas just magama, kasvõi lihtsalt lebama. Lakke vaatama. Mitte Idaga ringi trallitama hakkama. 

Nii ma istungi kell viis jälle ülierksa Idaga üleval ja halan oma väsimustest blogis*. Et need õiged emad, kes kunagi ei väsi, saaksid mind hurjutada, et veidrad naised need tänapäeva naised, endal vaid üks laps ja väsinud:) Eks selle nimi karma on. Mina ju sarjan teisi emasid.   

                                 

*Et keegi ei arvaks, et pooluimane ema blogimise ajal lapsel silma peal ei hoia ja vaene laps saab kõik teravad nurgad sel ajal üles leida, siis nii hull see asi ka pole. Reisivoodi on üks tänuväärne asi. See hoiab Idat päris hästi paigal:) Mulle tundub, et ta on end isegi magama sättimas...