Sunday, June 29, 2014

Peokingad peavad alati kaasas olema. Ka telkima minnes. Kunagi ei või ju ette teada.



Ma olin ikka veendunud, et ka teine Lõuna-Eesti seikluse päev toob mõne mahlaka seiga. Näiteks, et me  satume telkima samasse paika, kus Ljuda ja Sveta aftekat peavad või kargab kusagilt nurga tagant välja pöörane Tantsutšikk, kes meid tantsima sunnib või et me jookseme metsas kokku vähemalt karugagi, et saaks enne plehku panemist selfie teha, selle instagrami ja Facebooki postitada ja siis loota, et karu ikka ei viitsi järgi joosta. Mitte midagi sellist intrigeerivat ei juhtunud. Isegi rebased ja ilvesed ei vaevunud meile veidike elevust pakkuma. Lõkke ääres istudes läbisime me igaks juhuks metsloomaga kohtumise teooriatunni, kuid praktikas jäid kõik teadmised kasutamata. 

Või tegelikult ma ei tea, kah. Mina tulin õhtul ära. Ma ei tea ju võib-olla öösel ründasid telke nii hullunud naisterahvad, lätlased, karud ja ilvesed kambakesi. Võib-olla ma jäin seikluse parimast osast ilma. Aga ma ei saanud midagi teha, ma pidin minema. Emasüda käskis. Tegelikult muidugi suutis emme hoopis end korraga nii hädiseks teha, et ma arvasin, et kui ma kohe koju ei lähe Idat hoidma, siis emme kukub magamatusest ja väsimusest jalapealt pikali. Ma oleks võinud muidugi seda ignoreerida, sest ma ju tunnen oma ema, ta saab kõigega väga hästi hakkama, aga aeg-ajalt on tal vaja end põnevaks teha. Näiteks helistaski ta mulle kui me olime Tartust veel kümne kilomeetri kaugusel, et kurta, et ta ei tea enam, mida lapsega teha, et laps nutab. Ma ei osanud kah selle peale midagi vastata. Mõnikord nad tõesti nutavad. See ei olnud ilmselgelt esimene kord. Aga seekord ei osanud emme enam mitte midagi teha. Seniks kuni ma koju jõudsin. Siis ta jälle oskas. Manipulaator. Tal oli üksi lihtsalt igav, ma arvan.  Kes koolitust tahab, ma annan emme numbri;) 

Ma ei ole kõig suurem matkaja ja telkija. Lisaks maapidudele kardan ma ka metsi. Ma kardan puuke ja metsloomi ja pimedust ja... Aga mõnikord ma ikka satun metsikusse loodusesse. Metsikumasse kui Ussipesa. Ja see on paganama vahva. Teistmoodi. Ringreisid on mulle alati meeldinud. See on puhkus.   Muidugi meeldib mulle ka viietärni hotell ja luksus, aga metsik loodus on kah tore. Kontsakingadeta elu. Kuigi need mul igaks juhuks kaasas olid. Kunagi ei või teada.

                  
                   
                
                    

                   
                     

                               

Ka ilmaga vedas meil täiega. Oli juunikuu kõige soojem päev. Me võtsime isegi päikest.

20 comments:

  1. Okou! Te sõitsite siis ilmselt minu majast mööda!!! Miks ma küll ometi eile juba oma ``suud`` lahti ei teinud ja ei kommenteerinud seda Valga tretti!? Minu maja jäi 2,2 km enne Oore telkimisplatsi Laanemetsa oja äärde (kui sõitsite mööda seda teed RMK platsile.Oja juures on paremal lagunenud maakivi hoone ja siis peale oja läks tee natuke mäkke ja kohe on meie talu.Oja ääres saun,maja natuke kõrgemal.Oleksin pakkunud kohvi ja rabarberikooki.Teine kord siis ehk,kui Valga totaalselt ära ei hirmutanud.
    Kadi

    ReplyDelete
    Replies
    1. No miks sa ometi ei öelnud? See oleks ju nii vahva olnud! Ma loodan ikka, et teine kord tuleb ka, Valga mind ära ei hirmutanud, hull tantsutšikk vaid tekitas kõheda tunde;)
      Kui me Oore telkimisplatsi sõitsime, siis jäi mulle silma kolm talu. Üks nunnu tilluke, enne seda mu meelest oli lagunenud maakivi hoone, siis üks suurem hästi korralik, valge labrador vist jooksis õues ja üks lagunenud, kus lambad hoovi peal sõid.

      Delete
    2. Valge labrador-see jah meie kodu.Olime õues terve päeva perega,ilmselt nägin teid möödagi sõitmas.Enne meid Valga poolt tulles on talu,kus mõned lambad.Ega me ise ka kolisime siia 5 aastat tagasi.Muidu Tartus sündinud ja pikalt elanud.Enne siia kolimist aga olime ca 10 aastat Eestist eemal.Järgmise korrani siis. Kui mõnede blogilugejatega saad tuttavaks nii,et tulevad sulle külla,siis napilt oleks seekord blogija ise lugejale külla sattunud.Mul on siiralt kahju,sest seda blogi siin loen igapäevaselt ja tore oleks olnud kohtuda. Ja neid,millel silma peal hoian pole just palju.

      Delete
    3. Te sõitsite aga siis Laanemetsa kaudu Oorele? Mitte kohe peale Koikküla ei keeranud kruusateele? Tagasi siis ehk sõitsite meie kodust mööda? Meil aias lastekiik,lipumast;asume kohe oja juures.See pidi olema meie talu,sest siin läheduses kellegil rohkem labradori ei tea olevat.

      Delete
    4. Lastekiik oli küll, sellise liuväljaga. Mees niitis maja ees muru kui tagasi sõitsime:) Ma veel tahtsin, et õde aeglasemini sõidaks, sest see oli maailma kõige ilusam talu maailma kõige sürreaalsema koha peal. Tahtsin pilti teha, et Marekile näidata, aga ei jõudnud läbi auto akna ja tundus piinlik ju seisma ka jääda.

      Delete
    5. Talu peale oli veel mingi nimi kirjutatud - mäe.... midagi talu? Täiesti sürreaalne kui väike on Eesti.
      Aga ära küsi, mis kaudu me sõitsime, mina lihtsalt sõitsin vooluga kaasa ja imetlesin ümbrust, et ka kusagl veel kaugemal kui Ussipesa metsas on elu.
      Isver kui kahju mul praegu on, et me ei kohtunud.

      Delete
    6. Mäe-Veski :D.Mul samuti kahju.Kunagi muuseas kirjutasin siia ka,et meie eelmise labradori nimi oli HUGO.Lihtsalt mainin.

      Delete
    7. Täiesti hullumeelne kokkusattumus! Vaatasin just oma fotod läbi, sest ma ikka sõidu pealt ju üritasin pilti teha. Pildile on jäänud õe auto peegel, teie aed, natuke majanurka ja valge labrador:D
      Ja ilma liialdamata, see oli üks ilusamaid talukohti, mida ma näinud olen. Mul oleks nii hea meel kui sa mulle meilile raatsiksid oma talukohast ühe pildi saata, ma tahaks nii väga seda Marekile näidata.
      Ma olen praegu täielikus hämmingus KUI väike on Eesti. Või siis kui popp on minu blogi;)

      Delete
    8. Hästi! Hakkan meili kirjutama :D

      Delete
  2. See et... Sa jäid paljust ilma. ;) Peab lausa vist ühe postituse tegema, aga ütleme nii, et magama me enne uut päeva ei saanud. ;P

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kas suitsusauna ka saite?Ma ise pole sellel aastal järve äärde eriti jõudnudki,tea` kas aknad saunal terved? Skuutritega aga lihtsalt PIDITE sõita saama,sest sellel päeval neid ikka järve poole liikus :D.
      Kadi

      Delete
    2. Meie, vanad pool-hipsterid, nautisime ikka vaid linnulaulu ja loodust ja ilma. Skuuritega sõideti eemal. Aga palju oli neid seal küll:D

      Delete
    3. Pakkusin seda skuutrisõitu,kuna arvasin,et vaevalt kolme naist seal järve ääres märkamata jäeti.Aga koht on imeilus!

      Delete
    4. Kaheksa ikka, Heily!
      Aga kusjuures mul korraks tekkis hirm küll kui mingid ilmselt tsips napsised vennad meid märkasid

      Delete
    5. Metsas oli meid ju seitse, kus sa selle kaheksanda leidsid!

      Delete
    6. Tead ju, mata ei ole minu teetassike:D

      Delete
  3. Ma usun, et ma paljust ilma jäin...kasvõi sellest, kuidas hiir teid surnuks ehmatas;)

    ReplyDelete
  4. Ja see polnud veel kõik. ;)

    ReplyDelete