Wednesday, June 4, 2014

Neli paari kingi ehk nõukaaegse kasvatusega ema

Mulle tundub, et mina olen üks neist emadest, kelle kohta paljud värsked lapsevanemad viltu vaatavad. Põhjusel, et ma ei süvene kõigesse, mis puudutab lapse kasvatamist ja kasvamist, 100% põhjalikkusega. Ma ei loe läbi tervet internetti enne käru ostmist või turvatooli valikut ning ma ei tea, millised on seitsmekuuse lapse jaoks õiged jalanõud. 
Kuna Britt Ida ise käia ei oska, siis ei saa öelda, et ma ta jalavarjudele erilist rõhku oleksin pannud. Kui ma talle talvel jope ostsin, siis loomulikult soetasin ma talle ka saapakesed, seda põhjusel, et mulle tundus veider, et talvejopes ja kinnastega laps "käib" vaid villaste sokkidega. Minu ainukesed kriteeriumid saabaste valikul olid hind ja välimus. Et mulle meeldiks ja ei maksaks roppu raha. 3-4kuuse lapse jalanõude eest ei tahtnud ma eriti palju maksta. Nii olid tema esimesed saapakesed pärit allahindlusega H&Mist ning teised second hand'ist. 

Hetkel on Britt Idal vaid neli paari jalanõusid. Suvised lahtised kingad on veel ostmata. Kaks paari kingitud, üks paar kirbukalt ja üks paar pärispoest. Neid kõiki ühendab üks näitaja: need on ostetud selle pärast, et need on ostjale meeldinud.


                        

 Miks ma sellest üldse räägin? Viimase seitsme kuu jooksul olen ma kokku puutunud paljude värskete lapsevanematega. Nad kõik tahavad oma lapsele parimat. Mida kuu edasi, seda hullemaks nende jutud minu jaoks lähevad. Paar päeva tagasi lugesin ma ühest blogist, millised peaksid olema lapse esimesed jalanõud ja hüüatasin endamisi pühaissaristike, vaene Britt Ida, tema ema küll nii hooliv pole.
Esimesed jalanõud peaksid olema ergonoomilised, hingavad, kerged, lahtise ninaga, ja ma ei mäleta, mida kõike veel, ja jumala eest, kindlasti mitte teise ringi omad, sest mine tea, mis haiguse sealt veel saada võib. 
Ma mõtlesin Ida kingakeste peale ja sellele, et ma  ausõna ei tuleks selle pealegi, et Idale jalanõusid valida mingi muu kriteeriumi, kui ilu, järgi. Või noh, parajad peavad ka olema. Ja kui teise ringi kingakesed on korralikud ja hea hinnaga, siis maeitea, paljudel seitsmekuustel ikka jalaseen olla võiks. 
Edasi lugesin ma muidugi, et see on elulise tähtsusega, et jalanõu on valitud ikka kõiki neid kriteeriume arvesse võttes ning rumalad on need, kes räägivad, et vanasti ju ei olnud valikut, aga näe kõik jäid ellu. Ma mõtlesin, et ju siis mina olen mingi liiga nõukaaegse kasvatusega inimene, sest umbes nii mõtlen ka mina. 
Mul oli ilmselt tänu Rootsis elavatele sugulastele veidike peenem ja suurem jalanõude valik, aga ei olnud ükski neist kingadest midagi rohkemat kui lihtsalt ilusad. Ühtesi purjekingasid kandsin ma (emale valetades) lausa nii, et varbad olid krõnksus. Need olid kohe saades mulle väikesed, kuid ma tahtsin neid nii väga kanda ja valetasin, et need on mulle parajad.

See kõik ei tähenda muidugi seda, et ma Idale kunagi Eccosid ei soeta või et ta peaks väikeste kingadega käima, ma tahan öelda, et mu meelest paljud noored emad mõtlevad üle. 
Ida kannab muide hetkel päris palju oma Burberry kingakesi, sest need meeldivad mulle, aga on kohe väikeseks jäämas. 
(Ma küll hiljuti kuulsin, et Burberry on üks neist brändidest, mis kasutab kõige rohkem mürgiseid aineid, aga ma hetkel valin seda infot ignoorida.)


                  

Kui kingateemast veel ei piisa, siis edasi tuleb riieteteema. Tõsi, ma püüan ka Idale osta võimalikult naturaalseid riideid, kuid kui mulle ikka midagi meeldib, siis ma ka ostan. Ilma pikemalt mõtlemata. Tuleb tunnistada, et ma olen tegelikult ise väga vähe asju ostnud, sest väga palju asju olen ma tuttavatelt saanud. Mulle see sobib. Nii on mul ka kapid mõned H&M kampsunid. Üks sõbranna pidi selle peale otsad andma. "Kas sa ikka tead, et siin on vaid 50% (puu)villa," luges ta hurjutavalt kampsuni sildilt. "See ei hoia üldse sooja!" Ma ei osanud selle peale midagi öelda. Kas ma peaksin siis kõik kingitud asjad,mis ei ole ökod ja 100% naturaalsed, minema viskama. Jälle kord ütleb ilmselt nõukaaegse kasvatusega ema minus, et pole hullu. Mina kandsin ilmselt vaid sünteetikat, terved põlvkonnad kandsid vaid sünteetikat, ja jäid ellu. Jääb ilmselt Ida ka ellu.

Ja siis see igavene söögiteema. Sööta tuleb lapsele vaid ise püreestatud, mikserdatud, hautatud, keedetud toitu. Midagi muud ei kõlba. Ja kindlasti ei tohi anda lapsele, midagi muud peale selle, mis targad raamatud ette näevad. Jällegi tõstab minus pead nõukaaja kasvatusega ema, kes ütleb, et asja ei pea nii dramaatiliselt võtma, et jäid ju ka nõukaaja lapsed ellu. Selle peale tõusevad noorte teadlike emade juuksekarvad püsti, nad oleks nõus mind ennast ära püreestama.  "Mis lolli juttu ma ajan! Vanasti sõid lapsed mannakörti vaid seepärast, et midagi muud polnud!" hüüavad nad mulle kooris vastu.  Aastal 1945. võib-olla tõesti, aga vaevalt nüüd hilisemas lähiminevikus kohe mitte midagi muud saada polnud. Siis tegidki agarad koduperenaised oma lastele ise püreesid. 
Ma ei taha öelda, et tänapäeva lapsed peaksid mannakörti sööma, ma tahan öelda, et last ei tule ära võtta emalt, kes lapsele natuke piima sees puruks tehtud küpsiseid annab. Ja mina ei viitsi kaheksa tundi pliidi ees vaaritada. Hetkel, kui Ida sööb vaid nokaotsatäie püreed. Mul on lihtsam see poest osta. Selle asemel, et pliidi ees hulluks minna, teen ma sel ajal midagi muud. Loen, blogin, magan, jumala eest kasvõi koristan ja triigin pesu. 
Mul on üks tuttav, kes hea emana, hautas oma imikule 80L kõrvitsat. Siis selgus, et ta laps on kõrvitsale allergiline. Allergiatest ei viitsi ma üldse rääkima hakatagi. Iga teine imik on tänapäeval allergiline. See on justkui trend. Mulle tundub, et kui ei saa öelda, et mu lapse, on allergia, siis on jama majas, siis ei olda popp.  Mulle tundub, et Idal ei ole allergiaid. Aga kõrvits talle lihtsalt ei maitsenud. Ma ei pane seda talle pahaks. Olete te ise seda maitsetut kollast löga proovinud? Ida sööb porgandimehu ja asju, kus on liha sees. Loomulikult ei anna ma talle õhtuks ette seakintsu, aga enda juurest annan ma talle erinevaid asju proovida küll. Ma ei usu, et need asjad talle midagi halba teeksid. Jällegi ütlen ma, et mina ju jäin ellu. Jäid teised minuvanused ja minust vanemad ka, küll jääb ka Ida.

Mulle tundub,  et liiga palju on noorte emade (huvitav, kas ma olen siis vana ema?) seas ülemõtlemist ja raamatu järgi tegemist. Kõik, mida meie emad ja vanaemad vanasti tegid, on vale. Jah, tõepoolest ma ei tuleks selle pealegi, et oma lapsele õlut anda, nii nagu ma tean, et vanavanemad mõnikord tegid kui oli vaja et laps magama jääks, aga põhimõtteliselt ei saanud  ju meie (vana)vanemad puhta debiilikud ka olla. Mis sellest, et nõukaaja inimesed. 
Ja seepärast ma ei saagi aru, miks nui neljaks peab raiuma, et kõik, mida tegid meie emad ja vanaemad on vale. Nad panid oma lastele jalga valed kingad, valed riided, söötsid ja jootsid neid valesti, ometigi kasvasid neist täiesti normaalsed lapsed. Mulle tundub, et lastekasvatus võiks käia natuke sisetunde järgi. See on muidugi teine lause, mis paljudel värsketel lapsevanematel ihukarvad püsti tõstab. 
Mina hakkasin ka alguses asju guugeldama ja raamatust vastuseid otsima. Nii tundus mulle korraga, et Idal on kõik maailma hädad, haigused ja allergiad. 
Hiljem hakkasin ma eeskuju võtma oma sõbrannast, kellel on kolm last. Kui tema ütleb, et tema on üht või teist asja teinud, siis teen mina ka. Sest tema lapsed on lausa ideaallapsed. Ja Idal ei ole enam ühtegi häda, haigust ega allergiat (ptüi, ptüi, ptüi).

Ma väsin ära sellest, et mind ümbritsevad vaid musteremad, kes teevad kõike õigesti ja halvustavad minusuguseid "rongaemasid", kes kõike õigesti ei tee, vaid usaldavad paljus sisetunnet ja vanemate õpetusi. Samas tundub mulle, et Ida on üks rõõmus ja õnnelik laps. Kuigi ei kasva raamatu järgi. Midagi siis järelikult teen ma ikka õigesti:) 


                        

               

43 comments:

  1. Mina olen üks nendest noortest emadest, kes enne iga liigutust teeb põhjaliku uurimustöö. On see siis vankri, turvatooli või jalanõude valik. Aga samas olen ma samasugune ka iga teise asja suhtes, mitte ainult lapsega, nii et rasedusega ma sellist "hullust" endale külge ei saanud, olengi sellise iseloomuga. Kuigi mul raamatuid on paras kuhi ja need kõik olen ka läbi lugenud, siis seda ikka ei ütle, et ma täpselt raamatu järgi last kasvataks. Ma pigem võtan sealt saadud info arvesse, samamoodi võtan arvesse teiste soovitused ja siis lisan sinna hulka enda sisetunde ja siis tulebki selline paras kompott mille järgi ma üldiselt talitan.

    Samuti ei arva ma, et vanasti oleks asju kangesti valesti tehtud. Küll jään ma aga seisukoha juurde, et paljusid asju tehti siiski seetõttu, et muid variante ei teatud ja ega erilist valikuvõimalust ka ei olnud. Olen üsna kindel, et kui võtta kõik tänapäevased uued teadmised ja need ajamasinaga kuidagi näiteks nõukaaega viia, siis käituksid paljud tolleaegsed emad teisiti.

    Mis muidugi ei tähenda, et nende tehtud valikud oleksid olnud valed. Kõik tahavad ju oma lastele parimat ( no olgu, alati on ka erandeid), aga mina lihtsalt ei ole nõus kahe käega alla kirjutama, et ükski tänapäevastest tervisehädadest ei tulene nendest tolleaegsetest valikutest. AGA samamoodi ei kirjutaks ma alla ka sellele, et praegused käitumismaneerid väga õiged oleksid. Kui vanasti anti lastele süüa enamvähem kõike ja üsna suvalisel ajal ( vanuse mõttes), siis praegu tundub hoopis, et paljud lapsed vaevlevad erinevates ainepuudustes, sest neile lihtsalt ei anta midagi..Tuleb meelde seik ühest beebigrupist, kus üks ema teatas, et tema oma lapsele piimatooteid andma ei hakka, sest neist ei saa nagunii midagi ja temale endale ei maitse, teine aga leidis, et ei hakka oma lapsele liha ostma.

    Võimalik, et ma jahun siin nii pikalt, sest ma tunnen nagu see postitus teeks mulle ehk veidi ülekohut, aga samas ma ei pea end teps mitte musteremaks. Jumala eest, jah, ma panen teatud asjadele ehk rohkem rõhku ja mul läksid silmad krõlli, kui ämm lapse piimapudeli esimest korda mikrolaineahju pistis, aga nüüd panen ma juba ise ta toitu sinna, sest vastasel juhul ta röögib mu kurdiks ( sest toit peab valmis olema kaks sekundit peale seda kui nõudlus tekib), aga on nii palju asju millega ma ei saa hakkama ja vahel ma keset ööd lihtsalt nutan ja mõtlen, et kuidas ma siis nii saamatu olen ja üldse hakkama ei saa..

    ReplyDelete
    Replies
    1. No vot, siit ka meie erinevus. Mina olen selline go with the flow inimene oma tegemistes. Ma võin vabalt bronnida lennupiletid teadmata, kas see aeg meile sobib, kus ööbida jms, isegi kohale lennata ja siis alles ööbimiskohta otsima hakata. Kusjuures me tegelikult Palangale oleme nii sõitnud, et istusime lihtsalt autosse ja läksime. Euroopa reisist ei hakka ma üldse rääkima. NImelt käisime me 2006.aastal perega matkabussiga reisil. Veel hommikul kui liikuma hakkasime ei teadnud me täpselt, KUHU me läheme. Arvasime, et Pariisi ja Rooma. Kui lõpuks kaarti vaatasime, saime aru, et vist ei vea välja mõlemad linnad. Tuli hoopis MIlaano ja Lichtenstein:D
      No vot ja sama on mul ilmselt Ida kasvatamisega. Alguses üritasin by the book olla ja uurida ning süveneda, siis sain aru, et see ei ole mina...

      Delete
    2. Eheh, ja mina veedan kohe Eestis kuu aega ja umbes poolte päevade kohta võin juba praegu tunniajalise täpsusega öelda, et mis ma teen või kus olen. Mis on samas naljakas omadus, sest kuigi mulle meeldib uuridapuurida ja planeerida, siis muidu olen ma üks ligadilogadi pea laiali inimene :)

      Ja tegelikult erinevused rikastavad ja loodetavasti kasvatuslikud erimeelsused ei ole takistuseks, et ühineda klaasikese veini jaoks :)?

      Delete
    3. Mul on kolm sõbrannat/tuttavat (st et mul on neid muidugi veel, aga antud kontekstis tooks ma välja need kolm): üks toortoiduline, üks usklik ja üks karsklane. Ilmselgelt meie arvamused ja maailmavaated erinevad, aga see ei takista meil suhtlemast. Kuigi eks me ole natuke kakelnud ka;)
      Veinijoomist ei takista miski. Ja mõtle, Britt, kui vahva meil siis veel vaielda on, kui paar klaasi veini joodud;)

      Delete
    4. Ah, tead, ma pole loomult üldse vaidleja, ei veinita ega veiniga, rohkem live and let live, ütlen oma arvamuse ära ja rohkem ei viitsi taielda :)

      Aga väga hea, selle veinitamise aja paneme siis lähiajal paika ( ja Diipi tulen ka sööma)

      Delete
    5. Oi, mina viitsin vaielda küll. Mu mees ja õde ja ema ja ilmselt ka pinginaaber teavad, kuidas ma viitsin.
      Samas, ma ei tea, kas see on vanusega tulnud, aga ma pûûan ka aina rohkem järgida "live and let live" põhimõtet. Oma arvamuse ütlen muidugi välja;)

      Aga veinitamiseni siis:)

      Delete
  2. Ma arvan, et sa ise pigem võtsid seda postitust liiga tõsiselt, sest ega see, et ma sellest postitasin, ei tähenda, et see minu jaoks elulise tähtsusega on või et mul muust mõelda pole või et ma hullult nüüd päevad läbi mõtleksin, milliseid jalanõusid ometi osta. :D Vähemalt nii pikalt kui sina siin hetkel sellest jahud, pole ma sellel teemal küll mõelnud. :)
    Või noh, eks erinevuse asi. Minu arust pole raske jalanõu valikul neid imepisikesi punktikesi jälgida. Võtab vähem aega kui megapika postituse kirjutamine.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ära muretse, Katre! See postitus haudus mu peas juba enne sinu kinga-postitust, see oli nö viimane piisk. Aga tiku-taku nende teemade kõrval, mida ma siin igapäevaselt kuulen. Kuid eks ma ikka jään oma arvamuse juurde, et kui Idale kingaostuks läheb, siis ilmselt lähtun ma igal juhul sellest, mis mulle meeldib. On see siis Ecco, Crocs, second hand või Jimmy Choo (teeb ta üldse beebide jalanõusid?)

      Delete
  3. S.K
    Sada korda tuhat tänu, et Sa selle postituse tegid! Üldiselt olen ma ka kõike mõistusega võtnud, mul hetkel kaks last kodus, kuid peale Katre postitust tundsin ka mina et ma ei hooli enda lapsest, appi, tal pole ergonoomilisi eccosid, käib üleühe kasutatud jalanõudega.. Samuti see seene jutt, see oli küll üle paisutatud. Mulle meeldib et Katre nii süvenenud postitusi teeb aga selle viimase tõttu tunnen ma end tõesti väga halvasti.. Kuigi ei peaks, ta tahab parimat.. Mina ka tegelikult tahan.
    Emotsioone see postitus siiski lahutas, minusuguseid on veel:)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma pean muidugi tunnistama, et sisimas ma end halvaks emaks siiski ei pea;)

      Delete
  4. Väga viis postitus :D Kui ma veel noor ema olin, siis ma tundsin end nii mõnigi kord täiesti saamatu tüübina, kes ei saa ega taha oma lapsele parimat pakkuda. Kuigi see püree-teema on minu jaoks arusaamatu, minu meelest oli iseenesest mõistetav, et juurviljad keedetakse ise. Mul oli see teema kuus aastat tagasi aktuaalne ja mäletan päris hästi, kuidas teinekord mõtisklesin, miks ma kummaliselt silma paistan sellise normaalse tegevusega. Öko oli siis rohkem nišikaup.
    Igatahes ma tean, et kui ma peaksin veel lapse saama, viiksin netikommuunielu miinimumini :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kuigi mulle väga meeldib süüa teha, oleks ka tegelikult imelik kui ei meeldiks, eksju, siis pean tunnistama, et hetkel ma tõepoolest lihtsalt ei viitsi Idale vaaritada. Tulevikus kindlasti. Juba sel põhjusel, et ma ei taha, et temast tuleks nö tüüpiline friikartul+viiner laps.

      Delete
    2. Kui ma järele mõtlen, siis mängis minu elus rolli ka see, et mu tüüp hakkas kuskil 8-kuusena eelistama püreedele tükilist toitu. Nii et püreetasin tegelikult ainult 2 kuud. No lihaga läks kauem, seda hambutu suu läbi ei närinud.
      Tegelikult on minu arust täiesti okei anda lapsele valmistoitu. Mind lihtsalt hämmastas see, kui ma sain ootamatult aru, et olen oma väikeste kastrulitega vähemuses :D

      Delete
  5. Olen ka väga päri selle postitusega, ennast valdavad tihtipeale samad tunded, eriti varem, kui laps oli väiksem. Nüüd oskan juba rohkem asju külma rahuga võtta :)
    See püreede teema oli meil ka päevakorras. Tundsin end üsna kehvasti, et ma pole eriline vaaritaja ja eelistasin osta püreesid valmiskujul. Igal pool ju rõhutati, et lapse toit olgu tingimata ise tehtud, sest "kas sa ise tahaks ainult konserve süüa?" No minu meelest on laste püreed (nende seas on ju ka päris ökotoodangut) ikka midagi muud kui suvaline konserv. On ju teada, et neisse pole lubatud nt säilitusaineid lisada jne.
    Siis mind häirib jubedalt see, et tänapäeval on iga asi kahjulik. Näiteks toiduained. Täisteratooteid beebidele ei soovitata, riis ja porgand panevad kõhu kinni (porgand olevat veel tugev allergeen). Isegi lillkapsast ei soovitata enam väidetavalt enne 8-9 elukuud! Manna on mõttetu ballast, mida üldse ei tasuks lastele anda, banaani ka ei soovita eesti lastearstid enam enne 1. aastaseks saamist. Mida see laps siis üldse süüa tohib, kas ainult kõrvitsast ja suvikõrvitsast peabki toituma?
    Muusikaga mänguasjad olla kahjulikud, sest on "liiga valmis". Ema peab ise lapsele laulma! Niisked salvrätid olla kahjulikud (mis sest et terve ülejäänud maailm ainult neid lapse puhastamisel kasutabki). Imetamise teema... oeh. Ma olen sellest varem ka kirjutanud, kuidas ma sain Perekooli foorumis sugeda, et julgesin tahta aastast last rinnast võõrutada. Praegugi näen seal käies tihtipeale, kuidas emad sarjata saavad, kui tahavad alla kaheaastast võõrutada. Laps peab ikka ise loobuma ja ideaalne imetamise aeg olevat ikka 2-2,5 aastat! Muidu saab laps trauma või juhtub midagi veel koledamat temaga.
    Jah, Eveliis, mina olen ka mõelnud, et kuidas need vanaaja lapsed (nagu meie nt) üldse üles kasvasid. Siis ju sellist pöörast ülemõtlemist ei olnud, emad tegutsesid rohkem oma äranägemise järgi. Ometi on just praegused lapsed väga allergilised. Ma muidugi mõistan, et tänapäeval teatakse rohkem ja see on hea, aga... mõne asjaga pingutatakse ikka väga üle.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Minule kusjuures alguses meeldis püreesid ise teha, sest korraga suur kogus teha oli üsna kiire ja mugav ja muidugi odavam, aga kui laps kasvas, siis hakkasin ka siiski poest ostma, sest see valik oli lihtsalt huvitavam. No alguses saab laps ju korraga ühte või kahte asja, aga hiljem ju tahab temagi rohkem mitmekesisust ja no kulinaarset fantaasiat minul ei ole, seega ongi kergem poest haarta miski segu, kus mitmed toredad asjad koos ja hops-ongi tore. No ma ise näiteks poleks selle peale tulnud, et pastinaaki millegi sisse segada. Kuigi praegu on laps juba kodutoidul, siis ostan ikkagi aeg-ajalt poepüreesid, sest noh..on lihtsalt huvitavamad :)

      Mis puutub aga sellesse, et kõik keelatud, siis tuleb ka mõistusega võtta. Eks ma olen ka lugenud neid põhjendusi miks erinevad asjad lubatud pole, nt. kõrge nitraaditase, aga siin ikkagi oleneb ju antavast kogusest, st. et mingi halva mõju esinemiseks peaks neid banaane ikka korralikult päevast-päeva sööma, ja sama ka kõigi muude asjade kohta.

      Mis puutub allergiatesse, siis olen üldiselt seda meelt, et kui peres kellelgi teisel pole veel esinenud, siis võiks ikka vaikselt proovida. Terve elu ei saa ka porgandit andmata jätta, et EHK tekitab allergia. See üks teelusikatäis püreed näitab juba ära kuidas see asi on ja siis saab edasi tegeleda.

      Perekool on aga üldse kurjast :)

      Delete
    2. Mis sa arvad, mis näoga mind vaadati, kui Ida neljakuuselt vaid pudelipiima hakkas saama:D
      Aga ma arvan ka, et on okei, et teadmisi on rohkem ja asju jälgitakse, aga no kõik asjad ei ole ju kahjulikud:D Mina, kes ma olen igasugu "jama" söönud ja joonud, olen ju täitsa normaalne. Ja kui ei ole, siis ma ei usu, et see toidu süü on:D

      Delete
  6. Minu arust emaks olemise üks põhiasju peaks olema hoopis see, et kellegi teise kommete-mõtete-arvustuste peale endast välja ei lähe ja end halvemaks ei pea. See peaks juba sisse kulunud olema, et sellel ei ole lihtsalt mõtet ja alati on võimalik leida teemasid, kus end halvasti tunda millegi pärast. Ma arvan, et keegi meist pole musterema ja keegi pole täielik tumbapea ka. Eks igal ühel lihtsalt omad asjad, kus ta mingit järge peab ja mille järgi talitab.
    Ma näiteks ka mingi aeg soojendasin toitu ainult vesivannil, sest HEAD EMAD ju teevad seda, aga nüüd panen ise ka seda mikrokasse, sest olen laisk. Sugugi ei viitsi ma mähet pärast iga pissi päris vahetada ja ei kontrolli pidevalt, kas juba on piss tulnud. Mõni päev üldse ei anna ma talle näiteks lisatoitu, sest ma ei viitsi ja toetun sellele, et nagunii on esimese eluaasta jooksul piim tähtsaim ja parim toit, seega jah. Mõne silmis on need nimetatud asjad näiteks tabu väärt. Aga näed, korvan oma laiskuse sellega, et vähemalt mõtlen pidevalt sellele, millised jalanõud ma talle varsti ostma peaks. :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Näet, siin tulen jällegi mina, ja ütlen, et näiteks meie majas ei ole mikrolaineahju, sest ma arvan, et see on täiesti ebavajalik asi ja kahjulik kah veel pealekauba:D

      Delete
  7. Mina ka siis nn "halb ema" :D Lisatoit tuli poest, sest mida ma ka kokku ei pyydnud keeta- EI SOBINUD. Vahtis vastu yks vingus näoga näljane laps. Mänguasju mingeid julmalt "arendavaid" ei ostnud, viisin hoopis 6ue puid vahtima ja jäneseid taga ajama.
    Ei saa öelda, et mis yks ema teeb enda lapsele, on teisele emale ka hea. Meil k6igil on oma mugavustsoon. Nagu Katre kirjutas, mikrokasse viskan toidu, laisk olen. Just. Ega nyyd see, kui ostad enda lapsele teise ringi poest jalan6ud, sind halvaks ei tee. V6ib isegi öelda, et paremaks, sest teine ring on ikka ju teine ring. Ka ju öko värk :D
    Jalatsite koha pealt v6in öelda, et mu kohe 4 aastaseks preilil, on igaks aastaajaks jalatsid ja sellest piisab hetkel. Minu arvates on veits totter, kui iga kleidi, seeliku ja peav6ru juurde ostetakse uued jalatsid, sest laps peab ju moodne olema. Mul plikal on kummikud, tennised, sandaalid, peokingad, sussid ja talvesaapad. Laps ei kurda. Kummikud sai ostetud okt. nyyd juba peab vahetama-väikesed, botased said sygisel ostetud-ribadeks kantud....see on see kui yritad lapsele 6petada, et läbi vee, muda ja rohelise määrduva muru vïb joosta :(

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ahhm eks tegelt on ju nii, et paber kannatab kõike:D ega ma siis päriselt ennast või teisi mingite selliste asjade pärast päriselt halvaks/heaks ei pea. Pigem ma tahan öelda, et inimesed kipuvad üle mõtlema.

      Delete
  8. Mina olen see ema, kelle lastel on kõik jalanõud Ecco`d, sest tavalise ja Ecco hinnavahe tegelikult ei ole suur ja Ecco järelturg on päris suur. Olen isegi näiteks lasteaeda ostnud kasutatud Ecco`d õues mängimiseks, sinna ei raatsiks uusi jalanõusid osta. Suuremal lapsel on mõned jalanõud peale Ecco ka, aga põhijalanõud on neil ja ilmselt jäävad ka alati Ecco`d. Ja kui tead nippe, näiteks, et suvel ja talvel on Ecco`s suured allahindlused + Kaubamaja Osturalli + Stockmanni Hullud päevad, siis tegelikult saad jalanõud odavalt. Viimased Ecco`d sain lapsele 35% normaalhinnast odavamalt Hulludelt päevadelt.

    Ja mina olen see ema, kes kõikide asjade otsustamiseks vajab infot, see ei ole ainult laste osas, see on kõige osas :) Ideaalis keedan ise püreed, aga andsin ka poepüreed. Õueriided on ka kas Lenne või Huppa ja siin ka omad nipid, kuidas mõistliku hinnaga neid ostetakse.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jap, ma ei välistagi, et mõne allahindluse ajal Idale ühed või teised korralikud jalanõud soetan. Ilmselt soetangi. Sama on riietega. Chicco talvejope, mis maksis muidu 89 eur, sain ma 20-ga allahindluse ajal. Väga hea ost. Super jope! Aga 89 eur ei oleks maksnud. Koi olen. Sama on ka jalanõudega:)

      Delete
  9. mina ka vana,rongaema, lausa neljale :-P
    aga, need noored emad, ideaalsed emad, neil liiga palju vaba aega, neid aitab paljuski perekool ja muud toredad foorumid. aga vaatame siis 3-7 aasta pärast, mis siis toimub? siis toimub see, et lastel ära trööbatud, kulunud teise kolmanda ringi jalatsid ja riided. kuna mul hunnik lapsi ja suures koguses lastega tuttavaid,siis sellise tähelepaneku tegin ma ammu. on ka selliseid, kes esimese lapse ajal rääkisid tervele ilmale, et ainult reima-ecco, ainult tuttuutena, ainult uuest kollektsioonist, täishinnaga. teine pere laps sai juba vanema lapse riided, no ja kolmandad neljandad siis vastavalt sellele riided. nüüd öeldakse, et need viimased on säästulapsed :-P
    terv.i

    ReplyDelete
  10. Ma olen Brittiga ühes paadis. Ilmselt ma ka liigitun sinna "raamatuemme" alla, sest ma tõesti loen erinevaid lastekasvatusega seotud tekste, kuid nii ullikeseks ma end ei pea, et sealt näpuga järge ajaks. Ma arvan, et vähesed teevad nii. Ikka valid järgmiseks sellise teooria, mis su oma sisetunde ja loomusega kokku läheb. Juba laste magamapaneku kohta on kümneid raamatuid, mis oma olemuselt võivad väga vastandlikud olla - alates rangest režiimist ja unekoolidest ja lõpetades go with the flow stiilis suhtumisega. Näiteks - ma võin ju mõistusega aru saada, et rutiin ja režiim on lapsele kasulikud, kuid kuna ma ise ei ole absoluutselt režiimi inimene, siis ei suuda ma ka oma lastele rutiine tekitada. Nii nad siis kasvavadki mul, kuidas juhtub.

    Samuti nagu eelnevad kommenteerijad juba viitasid, on enne ostu põhjaliku uurimustöö tegemine üks iseloomuomadusi ja seda ei tehta ainult lastekaupade puhul, vaid üleüldiselt kõikide otsuste puhul. Ja ma usun, et tavaolukorras ehk ei oleks Katre nii põhjalikku uurimust teinud, kuid mulle tundub, et ta on võtnud oma blogi suunaks selliseid informatiivseid postitusi teha :) Mis on ju hea algatus, sest tema taustauuring säästab paljude teiste emade aega, kes saavad selle asemel lugeda, blogida, magada :)

    Mis puudutab allergia teemat, siis selle kohta tekkis mu blogis hiljuti korralik arutelu ja tuleb välja, et uuemate teooriate järgi võib 6kuusele lapsele juba enamvähem kõiki asju süüa anda (v.a. üksikud erandid, mis on seal ka mainitud). Vt selle postituse lõpus - http://mutukamoos.wordpress.com/2014/06/02/naputoidulapse-nadalamenuu-naidis-puhapaev/ Eveliis, muide teie gurmaaniperele peaks näputoitumine küll hästi sobima, ei ole vaja eraldi kokkamist ega miskit :))

    P.S. Ma ei ole seni lastele ühtegi uut paari jalanõud ostnud ja ei pea seda tingimust praeguses vanuses oluliseks ka. Samas eelistan Eccosid ja Clarkse ja muid mugavuse poolest tuntud firmade omi. Aga kannavad ka noname asju. Kuid vormituid moeröögatusi ise kõndivale lapsele ilmselt ei paneks, selles osas jälgin Katre postituses mainitud toestamise tingimusi küll... Ok, uksest-ukseni autosõitude ajaks olid ühed uggyd küll :)

    Eveli

    ReplyDelete
    Replies
    1. Siin pean ma muidugi nõus olema, et sellised informatiivse postitused on mullegi kasuks tulnud. Ma ei mäleta küll, millest jutt oli, aga mäletan, et ilma Katre postituseta poleks mul sellest õrna aimugi olnud:)
      Aga gurmaanipere koha pealt pean ütlema, et siin peres on päris mitu külmutatud pitsat või pelmeene ahju lennanud ning pärast oleme mõlemad Marekiga kiitnud, et päris hea oli:D (tunnen häbi, aga nii ta on olnud).
      Näputoitumine kõlab muidu aga nagu paradiis. Seda menüüd hakkame me ka katsetama. Kunagi. Ilmselt oleks hea kui Idal selleks ajaks hambad olemas oleks;)

      Delete
    2. Ma hetk tagasi just olin Idaga terrassil ja lasin tal käsipidi oma toidus sees olla. Toiduga mängimine või näputoiduga alustamine. Võta sa kinni. Ida igatahes nautis olukorda:)

      Delete
    3. Nojah, minu 6,5kuune näppas täna õe tagant õuna ära ja oli ka ülirahul :) Ja näputoitumiseks ei ole hammaste olemasolu vajalik ;)

      Ja pelmeenisõltuvus on täiesti andestatav :) Ma ise ka suur fänn. Eriti neil päevadel kui kiire on ja lihtsalt ei jõua muud. Siis olen mõelnud, et võiks ise sügavkülma valmis teha, nö kontrollitud toorainest (peale laste saamist on miskipärast paljud toidud mu maitsemeele jaoks liiga soolaseks muutunud...) aga ei ole leidnud pelmeenirauda. Vat kui keegi teeks blogipostituse, kust saab pelmeeniraudasid, oleks üks koduperenaine jälle õnnelik :P No ei jõua kõiki poode läbi kammida.

      Delete
    4. Pelmeenirauda tuleb otsida poest "1000 vajalikku pisiasja", Koduextrast võib ka vaadata. Pmst pudipadpoed ja turgudel asuvad majapidamistarvete poed/putkad müüvad neid.

      Delete
    5. wau, ma ei teadnudki sellise poe olemasolust :) Aitäh, Nele!

      Delete
  11. Oi, see postitus oleks nagu minu kirjutatud! Lapse esimesed jalanõud olid kasutatud, teised HM suvaline masstoodang (mis nägi väga armas välja küll) jne. Ja kui aus olla, siis ma ka piilusin neid ergonoomilisi Eccosid, aga need nägid ikka päris-päris inetud välja :(
    Söögiga samamoodi, alguses arvasin, et kõik saab olema ise püreestatud, eestimaine ja orgaaniline, reaalsuses kui sain aru, kui vähe ta alguses sööb, milline aeg kulub sügavkülmutatud püree sulatamisele jne. siis hakaksing iandma purgipüreesid, ca aastaselt juba kodutoitu (arst nõustus, et võib anda küll, kigile soolafoobikutele rahustuseks) ja on saanud ka maitsta jäätist, Kalevi küpsiseid jms. MAITSTA siis, mitte et pooleteisene neid päevad läbi õgiks. Et mina ka raseduse ajal uurisin ja lugesin ja ammutasin igasugu teadmisi, reaalsuses olen ikka vist pigem selline mugav (aga siiski armastav) ema. :(

    ReplyDelete
  12. See et... Ma pole Rasmusele ühtegi paari jalanõusid ostnud. Ausalt! Aga ta saab kolm juba... Eks ma loodan, et saan selleks sünnaks ka mõned vinged jalanõud, sest siiani on niimoodi läinud, et ikka on kingitud (need vinged kollased Adi-tossud ja Nike plätud jne). :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ahaaa, hea teada;) mis Rasmuse jalanumber on?

      Delete
    2. 24 äkki peaks olema, parajad tossud on selle numbriga ;)

      Delete
  13. Tänapäeva inimeste probleem ongi see, et neil on liiga palju informatsiooni ja sellega ei osata enam midagi peale hakata. Selle tõttu on oma mõtlemis- ja analüüsimisvõime oluliselt pihta saanud. See on see, mis eristab meid "vanast ajast".
    Mina olen ka pigem selline go with the flow tüüpi ema. Ma lihtsalt ei viitsi paanitseda iga väikse asja pärast. Lapsed kasvavad suureks igaljuhul :) Kõige kohutavam ongi see, et teised emad tekitavad sageli tunde, et keegi ei ole hea ema oma lapsele, kuna ta ei osta seda või toda asja oma lapsele. Paljudel ei olegi raha, et osta 1200 eurost vankrit, 300 eurost turvahälli, 70- euroseid kingi jne. Aga see on juba teine teema :D

    ReplyDelete
  14. kogu selle jutuga tuli meelde nali:
    kui esimene laps sööb mulda, helistatakse kiirabisse, teise lapse puhul kehitatakse õlgu ning pühitakse suu puhtaks, kolmanda puhul ollakse õnnelik, et ei pea lõunat enam andma....

    ReplyDelete
  15. Muidu olen kõigege nõus, välja arvatud see 8 tundi pliidi ees püreede tegemine. Mina hautan enamiku titetoite ahjupotis, mulle tundub, et köögiviljad jäävad nii parema maitsega. Vaatasin reaalselt kella ja püree valmistamiseks pidin reaalselt tegutsema 10 minutit:
    Porgandite koorimine ja hakkimine- mõni minut.
    Porganditükid ahjupotti hauduma- kuna hautamise ajal pole ahju ees vaja passida saab sel ajal lapsega kvaliteetaega veeta.
    Kui porgand on pehme siis suristan potis paar korda saumikseriga- jälle paar minutit.
    Tõstan valmis püree plastist viinapitsidesse (need 40 ml topsid on väikeseks koguseks täpselt parajad), fooliumitükk peale ja sügavkülma.
    Sügavkülmutamine ei muuda püree maitset. Eelmisel õhtul võtan topsi tavakülma sulama, enne lapsele andmist soojendan kuumaveekausis ja söödan lapsele.
    Nii saab laps kodutoitu ja mina ei pea end higiseks sebima.

    ReplyDelete
  16. Ma eile Mutukamoosi blogist inspireerituna andsin Idale arbuusi jms, mida ise käega suhu saab panna. Laps oli pärast nagu pōssa Peppa, aga nii rahul. Tâna sõi ka hommikul koos meiega, no nii hullult meeldis talle:) ma muidugi natuke kardan, ses mõttes, et hambaid tal ju pole, et äkki tõmbab liiga suure tüki kurku, kuid tundub, et lapsed on siiski palju targemad kui me arvata julgeme. Või? See näputoit hakkas mind igatahes jubedamal kombel huvitama:) hakka või raamatuid lugema:D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui tõmbabki kurku siis tal refleksid reeglina toimivad ja köhib tüki kenasti välja. Kui sa veel ei teadnud siis last saab tubastes tingimustes veidiks ohjeldada kamapallidega (või teraviljakrõbuskitega, eestimased Balsnacki omad on parimad), paned 7-8 pallikest põrandale ning lapse sinna kõrvale, tüüp hakkab pallikesi korjama ja suhu toppima ning püsib seni paigal :)

      Delete
    2. Kamapallid on meil vanad sõbrad ja üks väheseid abimehi, mis Idat natukest aega ühe koha peal hoiavad:) Mul on üks vahva video sellest, kuidas Ida neid sööb, aga ma ei oska seda siia üles laadida. Vist on vaja youtube abi...

      Delete
  17. Kuigi ma suga paljuski nõustun tuleb mainida - point ei ole ju selles, et "kõik jäid ju ellu" ja kindlasti jäävadki lapsed ellu kui neil on kasutatud jalanõud ja poepüree, aga asi on kvaliteedis. Jah inimene jääb ellu süües ainult leiba ja juues vett. Aga kvaliteet? Mis haigused sellega kimbutama hakkavad? Ma ei ütle, et nüüd tuleb kõike raamatust jälgida (Aga kus te üldse teate, et just TEIE raamat on see õige? Iga lapsekasvatus raamatu kohta leidub kindlasti üks raamat, mis selle raamatu väited ümber lükkavad) ma lihtsalt tahan vinguda selle "jäime ju ellu" väite üle.

    ReplyDelete
  18. kommentaarium on humoorikas, sest iga meetripikkune kommentaar algab sõnadega "mina olen selline ema, kes..." ja sellest juba piisaks, et pointi tõestada: me teeme asju erinevalt.

    mis puutub ise püreestamisse, siis kui keegi sunniks mind sööma seda tapeediliimi tekstuuri ja maitsega ila, mida lastele purkide sisse pannakse, siis ma nutaks ahastusest, mitte ei sööks. ellad ja plumid on mõnusad (aga need on ka püreeritud söök, mitte vedeldatud tärklis), aga kesse jaksab oma last nendega toita? mina tegin püreesid küll soola ja suhkruta (sest need tekitavad sõltuvust ja titel on terve elu ees sõltuvuste küüsis olla, miks alustada nii vara :D), aga ürtide, küüslaugu jm. toredaga. head sööki, noh! selles on see ise püreede "vaaritamise" iva. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui Ida hakkab sööma rohkem kui nokatäis, siis ma hakkan ka ise süüa tegema talle. Hetkel ei näe mõtet. Eriti kuna me tihti ise ka päristoitu ei sôö, vaid leoume gurmeepitsaga otse sügavkülmast;)

      Delete
    2. äh, see on ju lausa hea :P

      Delete