Thursday, July 3, 2014

Pussakas kaltsakas - that is me in a nutshell!



Pärast seda kui keegi armas kommentaator mulle eelmise postituse alla nii sõbralikult lahti selgitas, miks mu mees mind petab, olen ma täna saanud meile ja telefonikõnesid inimestelt, kes tunnevad mind vaid läbi blogi. Selleks, et uurida ega ma ometi end nüüd halvasti ei tunne, end häirida ei lasknud ega jumala eest vaest Marekit hurjutama ei hakka, et too noorte tüdrukutega tiiba ripsutab.  Ma olin nii siiralt üllatunud sellise positiivse tagasiside koguse üle. Et nii paljud võõrad inimesed muretsema hakkasid. Öelge veel, et inimesed ei ole ilusad ja head. Mitte muidugi kõik;) Ma olen hämmingus. Esiteks sellest kui palju inimesi mu blogi loeb. Teiseks sellest, kui paljudele minu teod ja lood korda lähevad. Ja kolmandaks kui palju võõraid inimesi mind toetab. Mind. Täiesti tavalist igavat koduperenaist Ussipesast. Ja need inimesed on täna tundnud siirast muret selle ühe õnnetu kommentaari pärast. Ma olen pisarateni liigutatud.

Aga.

On kaks varianti. Kas ma olen äärmiselt juhm või paksu nahaga, aga sellised kommentaarid mind ei häiri. Ise ma olen oma elu avalikult netti laotanud, seega olen ma ka alati arvestanud sellega, et kusagil on ikka keegi, kellele ma ei meeldi või kes leiab vajalikuks end anonüümse kommentaatorina siin blogis välja elada. Muidugi on ka kolmas variant. Et ma olen ebaadekvaatselt kõrge enesehinnanguga. Nagu emme ikka mõnikord mulle ütleb. 

Ma ei ole alati selline olnud. Kui ma olin umbes 20 ei talunud ma absoluutselt kriitikat. Sellise kommentaari peale oleks ma ammu patja nutnud ja meest oleks ka kohe kahtlustama hakanud. Ma oleks korraliku draama korraldanud. Tänaseks olen ma aga juba "vanem naisterahvas", üht-teist kogenud ja näinud. Mulle tundub, et sellised "mis mõttes sa minu meest vaatad" draamad kuuluvadki kuhugi niiöelda nooremasse vanuse-levelisse. Täna, 33-aastasena, olen ma üsna enesekindel ka veidike ülekaalulise ja vähesel määral tselluliidisena. Ja teate, mis veel? Ma arvan, et ma olen oma mehele hea naine. Või ei, mis arvan, ma tean seda. 
Ma võin siin blogis ja ka kodus Mareki kallal õiendada, aga vot siis pean ma ikka eriliselt juhm olema,  sest mina ei ole aru saanud, et ta oma pere vastu külm oleks. Ma ei oleks sellise asja peale isegi tulnud. Jällegi. Kaks varianti. Ikka kas mina olen eriti juhm või on Marek meisterlik näitleja. Ja nii nagu ma ka mainisin, müts maha, kui ta suudab leida aega ja võimalusi tiiva ripsutamiseks. Siingi on kolm varianti. Esiteks, et minu ema ja vanaema ja teised sugulased teevad talle katet. Et tegelikult ta ei käigi maal vanaemal abis. Teiseks on variant seda kõike Diibis teha. Respekt, kui ta seal suudab leida aja ja koha. Või kolmas variant, et see tiivaripsutamine toimub meie kodus. See variant mulle sobib, sest sellisel juhul tundub, et nad koos teevad remonti, värvivad kuure, niidavad muru ja koristavad kodu. Toovad mulle lilli ja teevad süüa. See kolmas variant võib olla ka kuratlikult kaval kate. Jube väsitav kate, aga siiski päris hea kate. Seda pean ma tunnistama.

Niikaua kuni ma veel ei tea, kes mu varsti-võibolla-enam-mitte-nii-anonüümne sõber on, jääb jälle vaid kaks varianti. Esimene variant on keegi noorem naisterahvas, kes on Marekisse armunud. Ei saa ette heita, ega Marekil midagi viga ei ole. Ma saan aru, et Eestis on justkui trend, et mehed vanuses 40+, kes tunduvad veidike keskmisest edukamad, peaksid oma "vanamoorid" uuema mudeli vastu vahetama. Arusaadav siis, et "Teeled" end ritta seavad.  Teine variant on kibestunud Tatraveski mõnest Suurest Ja Tähtsast Ettevõttest. Saab olema põnev teada saada, kas ma panin täppi!

Ühesõnaga, mis ma tahan öelda? Kunagi keegi ütles, et kui sind keegi ei vihka, siis järelikult ei tee sa asju õigesti. Ma ei tea, kas keegi mind just vihkab, aga pahatahtlik mu suhtes on kindlasti. Järelikult teen ma midagi ikka õigesti. Et see kedagi kadedaks teeb.
Ja uhke olen ma ikka. Oma mehe, lapse, sõprade, blogi lugejate ja Diibi üle. Ma saan aru, et on põhjust kade olla. Kuigi ma sellest alati aru ei saa ja seda isegi võibolla ei oska vääriliselt hinnata, siis ma pean tunnistama, et ma olen üks õnnelik inimene.

                      Õnnelik pussakas kaltsakas. Lollakas poolhipi või diip kunstiinimene. Või üleõppinud        kunstnikuhingega tibi nagu Marek ütleb. 

                    

* igaks juhuks jälle ütlen, et siin postituses on nats sarkasmi ka. 

9 comments:

  1. Ma ei usu, et tatraveski - see on nii ammu kui sind sealt minema saadeti ja inimesed lähevad oma eluga edasi. Võimalik, et need tatraveskid enam selles ettevõttes ei töötagi ja sa oled ammu unustatud nende poolt. Nii, et siis jääb veel keegi, kes on ise armunud :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tatraveskid Mõnes Suures Ja Tähtsas Ettevõttes on alati olemas. Sellised elus kibestunud inimesed, kes netis anonüümselt kommenteerivad.

      Delete
  2. Kuule, aga sul on väga kena mees, nii palju kui pilte näinud olen. Sellisega ripsutaks ise kah tiiba, nii et ei imesta, et osad siin kõva häälega fantaseerivad (ehk siis see kommentaator su eelmise postituse all). ;-)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks ole, nüüd ta loeb seda, ajab nina püsti ja ma pean kodus teda teietama hakkama, sest muidu ta ütleb, et kuule, pussakas vanamoor, ma olen ilus mees, mul on austajatest järjekord ukse taga!
      Tegin muidugi nalja.

      Delete
  3. S.K

    Uskumatu, lugesin ka seda kommentaari, kui kibestunud ja kade. Anonüümselt "käona" enda paha tuju ja kehva elu pärast niimoodi kirjutada? Mul on isegi kahju sellistest, sest nad teavad ise ka kui halvasti nad käituvad ja piinlevad selle käes. Väga labane igastahes.
    Muide ma juba ammu tahtsin norida, et mis vingumine nende kilodega on? Väga kaunis naine oled:)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sest garderoob on täis asju, mis selga ei mahu ja ma ei ole valmis neid veel ära andma. Veel:)

      Delete
  4. Ilusa mehe kauaaegse (25 aastat) omanikuna võin öelda, et selliseid kommentaare on ikka üsna tihti ette tulnud, seda enam, et ma pole miski üüberlahja ja modellilik.
    Eredam näide võibolla ehk ühe mehe sõbra naistuttava info: "sa ei teagi - ta oli peol terve balletitantsijate rühmaga ja lõi kõigile külge. Pane tähele, nüüd jätab su maha."
    EI ole siiamaani jätnud ja pole ka üle aisa löönud.

    Kõige mõistlikum sellistesse asjadesse huumoriga suhtuda ja meeles pidada, et armastus ei saa elada seal, kus puudub usaldus

    ReplyDelete
    Replies
    1. Huumor ja usaldus aitab paljudes olukordades:)

      Delete