Suvine Pärnu on mind seega külmaks jätnud ja talvine samuti. Kuni tänaseni. Kui välja arvata see, et Ida on täna suurema osa päevast olnud vastand minu muidu päevasel ajal ideaallapsele, siis ma pean tunnistama, et täna nakatusin ma suvise Pärnu "haigusesse".
Esiteks oli rannas mõnus, siinpool, kus rahvas üksteise kukil polnud. Ida poleks veest väljagi tulnud, ta tuli sealt välja tõsta, ta ise oleks vist enne kòndima hakkamist ujuma òppinud. Ilmselgelt ei oleks tal midagi Pranglisse kolimise vastu.
Teiseks sain ma üle pika aja väga meeldiva teeninduskogemuse osaliseks. Rahva Raamatus oli täiesti fantastiline müüja, ta oskas soovitada ja oli näha, et ta on ka päriselt neid raamatuid lugenud. Seda pole vaja mainidagi, et ta oli sòbralik ja abivalmis. Kahju ainult, et see Nikolai II raamat otsa oli saanud.
Kolmandaks sattusin ma imearmsaid lasteriideid müüvasse poodi. Ma ei mäleta nime, aga see asus peatänaval. Ma lubasin homme Mareki rahakotiga sinna tagasi minna. Imearmas pood! Kui te satute peatänaval jalutama, astuge läbi. Te ei kahetse. Või noh vòibolla ka kahetsete, sest ostmata te sealt väljuda ei saa.
Ja neljandaks siis Komfek. Minu selle suve uus lemmikkoht. Peale Diibi;) Ma olen muidugi juba teenimatult lobisenud kòigest muust kui Komfekist, aga see oli lihtsalt kirss tordil tänasel "Vabanen eelarvamustest ehk siin ei olegi vaid Sunset ja òlletassimisvõistlused ehk vaatan Pärnule uue pilguga-päeval". Tòesti! Ma siiani arvasin ja nii palju kui teadsin, siis minusugustele "diipidele" see linn suurt midagi ei pakkunud. Täna sai ma teada, et Pärnu on päriselt ka chill. Nii nagu nad räägivad. Juba enne kui ma sinna Komfeki sisehoovi sisse astusin, teadsin ma, et see on minu koht. Juba enne kui ma süüa tellisin, teadsin ma, et mulle see sobib. Ma ei eksinud. Komfek on minu viimase aja parim leid, parima atmosfääriga. Nüüd ma tean, mida minu chill tähendab. (Ei, ma ei pea silmas vaid seda, et seal pakutakse veini. Komfekis oli isegi vesi maitsev;)
Nii palju kui Ida lasi mul menüüd vaadata, õnneks on see lühike, jäid mulle silma mõnusalt suvised toidud väga heade hindadega. Vòrreldes hotellide hindadega näiteks. Kui ma ei eksi, siis minu praejuustu salat maksis neli euri. Koos klaasi veini ja veega oli mu arve üheksa eurot. Salat maitses imehea. Porgand oleks mu vòinud veidi pehmem olla, aga see on juba ka norimine. Ma oleks tahtnud veel teisigi toite proovida, kuid Id oli täna jonni-funktsiooni peal. Päevasel ajal?!???? Tal on vist rohkem hambaid tulemas kui need alumised kaks.
Aga tulles veel tagasi Komfeki juurde, siis ma ütlen ausalt, et see on koht, mida peab ise kogema, sõnadesse on seda raske panna. "Mu mehele ei meeldi üldse need kohad, kus iga tool on eri värvi," ütles üks naine meie seltskonnas. Teate, mulle ka ei meeldi. Enam. Ka Komfekis on toolid eri värvi. Aga see mõjub nii teistmoodi. Nii stiilselt. Nii "mitte-kalamajalikult".
Kui ma ei eksi, siis silt nende hooviväraval ütles midagi sellist, et kui olete eksinud, siis astuge sisse. Jumala pärast eksige Komfeki ära! Soovitan.
Kas ma juba ütlesin, et alates kella kaheksast mängis taustaks elav muusika? Meile mängisid mònusalt kitarril noored muusikud. Ida pani neile silma peale, aga ma arvasin, et nad on Ida jaoks liiga vanad. Mängisid aga hästi!
Ahh, kui veider, et üks komfek tekitab mus tahtmise igal nädalavahetusel tagasi tulla!
No comments:
Post a Comment