Ma olen terve elu olnud väga kerge unega, mul on alati olnud raskusi uinumisega ja ka õige väiksem krõbin äratab mind ilma suurema vaevata üles. Lärmist, nagu Mareki hingamine ja kella tiksumine, ei hakka ma isegi rääkima. Ilmselt ilma põhjuseta ei rääkinud tädi Helju mulle kogu aeg, et "kui sina magasid, siis ei tohtinud kuremari ka maha kukkuda". Ei pea vist kaugelt otsima põhjuseid, miks Britt Ida ei maga;)
Reedel kui ma lõpuks voodisse sain, jäin ma magama ilmselt täpselt sel samal hetkel kui mu pea patja puudutas. Mulle tundub, et ma poleks ärganud isegi kui keegi mu voodi kõrval oleks karjunud. Kõva häälega. Mitte sosinal;) Ma magasin poole üheteistkümneni! Ilma vahepeal ärkamata. Ma ei mäleta, kuna ma viimati niimoodi magasin. Tõenäoliselt siis kui ma kunagi kell kolm öösel peaolt koju laekusin, veidike rohkem švipsis peaga. Kuna see aga veel oli...
Ma usun, et siis olin ma veel noor ja ilus. Ja see peab ikka küll väga kaua aega tagasi olema.
Täna hommikul ärkasin ma klassikaliselt kell kuus. Vabatahtlikult. Ma püüdsin küll vägisi silmi kinni hoida ja ette ära magada, sest juba täna öösel ma enam magada ei saa ja hommikul niisama voodis leboskleda ka, sest väike põrguline tuleb koju tuua. Mul ei õnnestunud uuesti magama jääda. Kuigi ma nii väga püüdsin. Ma ärkasin isegi öösel üles, sest üks lollakas kits/hirv/põder haukus kusagil kaugel tihnikus. Jah, loomulikult ma kuulsin seda! Aga tundub, et ma puhkasin end korraks välja. Sest kõigest hoolimata olen ma värske ja puhanud. Nagu teine inimene.
Kella seitsmeks oli mul valmis juba mustand hommikusöögikursuse lepinguks. Ja paberile pandud mõned turundusmõtted. Tundub, et ma ei vajagi rohkem kui vaid kuus korra inimese kombel terve öö magada:D Vat, kus ikka asjad ja olukorrad muutuvad.
kas see magamine on tõesti nii oluline et sellest nii palju kirjutada:) See et beebid mingi vanuseni ei maga õhtust hommikuni järjest on ju tavaline ja sellega tuli last muretsedes ka arvestada. Ikka ju sul oli varem tutvusringkonnas mõni väikese beebiga ema/isa kelle käest seda kuulsid või seda kõrvalt nägid. Mul oli küll suht selge pilt ees mis mind ees ootab kui lapseootele jäin. Praegu olen väga õnnelik ka vaatamata magamata öödele. Olen jah ka väsinud vahel aga no sellest omaette probleemi tekitada ei tule mõttessegi. Tunnen headmeelt selle üle et laps laps terve ja areneb mitte ei käi teistele virisemas et magada ei saa või kui saan siis val
ReplyDeleteMa olen jah see kohutav inimeseloom, kes magamist oluliseks peab ja julgeb väsinud olla. Hea, et emaks saamiseks ei pea eksamit tegema, sest muidu kaoks minusugustel tolvanitel üldse võimalus;)
Deletemib sellest kohe eraldi lugu:) Kõik see oli ka läbi musta huumori kirjutatud:)
ReplyDeleteMina julgen ka viriseda, et ma olen koguaeg väsinud magamatusest - seda hoolimata sellest, et mu laps läheb kenasti õhtul magama ja ärkab öö jooksul paar korda. Aga see eelnev 1,5 aastat - see on mu une täiega pekki keeranud ja tänu sellele olen ma koguaeg väsinud.
ReplyDeleteJa enne last olin ma kuldmagaja (mitte nagu Eveliis) - magasin kus tahtsin ja millal tahtsin ja kui kaua tahtsin. Nüüd enam ei saa. Ja jubedalt tunnen sellest puudust.