Nagu hoiatatud ujutan blogi nädalavahetuse fotodega üle. Ja lisa on veel tulemas!
Väga paljud minu suved on seotud ühe tillukese Oxelösundi- nimelise Rootsi linnakesega, kus me tädi Lolal ja onu Oskaril külas käisime. Nende imearmas väike majake, keset linna, mitte väga kaugel merest. See nädalavahetus meenutas mulle paljus Oxelösundi. Ja ma ei oska väga isegi sönadesse panna kui tänulikuks sellised hetked teevad.
PS: Ma avastasin, et meil ei ole lapsehoidjat vaja. Meil on vaja batuuti, ekslikult olin ma pool oma elu arvanud, et selle nimi on "trampolin" vöi vähemalt "trampliin". Selgus, et trampliin on küll eesti keeles olemas, kuid ei ole mitte see, mida mina silmas olen pidanud.
As warned on Facebook, there will be an overload of photos on blog this weekend.
Many of my summers have memories from a little Swedish town called Oxelösund where my grandma's brother lived. Sometimes I miss that little red house in the middle of the town, not far from the sea. The walks on Femöre, the dinners in the garden, flowers and fun. As much as I remember there was always sunshine.
In a way this weekend reminded me of Oxelösund. And I cannot even put into words how thankful moments like these make me.
No comments:
Post a Comment