Ma ei viitsi ja ei taha absoluutselt süüa teha. Muidu mulle ikka meeldis pliidi ees katsetada, eriti kui külalised olid tulemas. Viimasel ajal tunnen ma aga rõõmu külalistest, kes ise toidu kaasa võtavad. Õnneks on sellised inimesed täitsa olemas.
Ja ka eile oli üks neist ei-taha-pliidi-ees-seista-päevadest. Oleksin hea meelega kogu söögitegemise kukele saatnud ja sügavkülmast pelmeenid potti uhanud, aga valmisostetud toorainest hakkas kahju. Nii ma siis seisingi hambad ristis pliidi ees ja valmistasin kartuligratääni ja kodujuustu-kanahakkliha kotlette. Selg valutas, kõht pressis, jalad olid väsinud, toidulõhn ajas oksele. Kas ma juba mainisin, et hambad olid ristis. Mossitamine tuli ka peale. Ei taha süüa teha!
Tulemus oli muidugi hea. Isegi Janek, kes kodujuustu ei söö, sõi. Kuigi ilmselt eile oli üks neist päevadest, kui ta oleks saepuru ka söönud ja kiitnud, et mitte mind ärritada. Sest ma olin pahane. Milline üllatus, eks? Pahane, et ta peolt nii hilja (või peaks ütlema vara, kui ta alles hommikul laekus?) tuli ja siis minuga pühapäeval tegeleda ei jaksanud:)
No comments:
Post a Comment