Wednesday, July 15, 2015

Miks siin pole head toitu?/ Ingen god mat her.


Ma olen palju mõelnud selle peale, mille kuradi pärast ei armasta norrakad head toitu. Norra toidupoodide valik on kohutav, absoluutselt kõik riiulid on paksult täis poolfabrikaate, poe leib ja sai maitseb nagu saepuru ning iga nurga peal võib osta kebabi, falaflit ja friikartuleid. Okei, ma saan aru, et need tänavatoidukohad on tekkinud tänu sisserändajatele, kelle jaoks kebab ja falafel on igapäevane tavapärane toit ning ega ma tegelikult ei ütle midagi kebabi kui toidu kohta, hea kebab võib pakkuda suurepärase maitseelamuse, kuid...
Mulle tundub, et norrakad ei tahagi midagi muud. Nad istuvad suurima hea meelega mõnes pitsa-või kebabiputkas, uputavad oma friikartuleid majoneesi sisse, katavad pitsa üle ketšupiga ja söövad papptaldrikutelt ühekordsete nugade ja kahvlitega. Miks? Miks nad ei armasta head toitu? Miks nad ei soovi midagi muud? 
Kui mul oleks Norras restoran, siis pakuks ma kõike värsket, mida parasjagu hooajaliselt kätte saab. Mis saaks veel olla parem värskest kalast? Kõrvale värske salat. Soe sai, maitsevõi... Ei, Norra restoranipidajatel puudub fantaasia. Isegi restoranis on salatiks kurgi-ja tomativiilud. Kõik visatakse lihtsalt plärtsti taldrikule, ei mingit  tähelepanu visuaalsele poolele. Kõht süüakse täis ja liigutakse edasi. Ei mingit naudingut! Miks? 
Eile linnas jalutades nägin ma, et isegi Hiina restoranis on päevaroas friikartulid, poes ladusid inimesed kilekottidesse Pizza Grandiosat - Norra rahvustoitu. 
Väikeste kohtade toiduvalik- ja kultuur paneb mind tõeliselt pettuma. Miks ometi ei kasuta inimesed ära kõike seda, mida loodus neile puhta niisama kätte annab? Miks harjutatakse lapsi maast madalast sööma vaid friikaid, ketšupit, kulistama seda kõike alla Coca-Colaga. Kohutav. Ja kurb.

Loomulikult on eelpool kirjutatu üldistus ja leidub fantastilisi erandeid, kuid need kipuvad olema suurlinnades. Oslos on ju Michelin-guide 50 parima restoani hulka kuuluv Maaemo ja Ylajali, miks väiksemate kohtade restoranide omanikud ei võta nendest eeskuju? Muidugi ei ütle ma, et igale poole on vaja vaid gurmeerestorane, ka street-food võib olla huvitav - nt Hitchhiker Mathallenis
Maathallen on kindlasti üks neist kohtadest, mida Oslos olles tuleb külastada. Kui teile meeldib toit:) 
Hitchhikeri menüü varieerub vastavalt sellele, mida parasjagu värsket saada on.  Bondens butikk (talumarket) pakub tooteid väiketootjatelt üle kogu Norra - võist ja hapukoorest lihani. Den blinde ku pakub omatehtud juustu, Helt Ra oli aastal 2010 Norra esimene toortoidurestoran. Paljude pettumus oli suur kui nad uksed sulgesid, kuid nüüd on nad tagasi Mathallenis. Ma võiks nimekirja jätkata ja jätkata...





                                                           Pildid: www.mathallen.no 

Pjoltergeist, Aasia restoran, kus toitu pakutakse Muumitrolli-serviisilt, Le Troquet de Birkenlunden, on veel vaid kaks näidet minu lemmikutest. 
Nii kurb, et Lillehammeril ei ole oma külastajatele pakkuda midagi, mis hellitaks maitsemeeli. Õnneks on olemas vähemalt Nikkers, mis pakub lihtsat kodust Norra toitu - kartulipuder, lihapallid ja pruun kaste. Jumal, kus norrakad armastavad oma pruuni kastet:) 

//

Jeg har et spørsmal. Hvorfor liker ikke nordmenn god mat? Utvalget i norske butikker er forferdelig, alle hyller er fulle av prefabrikert mat, norsk brød smaker som sagflis og på hver eneste hjørnet kan man kjøpe falafel, kebab og pommes frites. Okei, jeg skjønner hvorfor det er så mange slike spisesteder og egentlig sier jeg ingenting dårlig om kebab, en god kebab kan være en smaksopplevelse, men...
Jeg tror ikke nordmenn vil ha noe annet. Det elsker å bestille en stor tallerken med pommes frites med majones, det bestiller pizza og heller ketchup over det og spiser gjerne fra engangsservice. Hvorfor gjør de dette? Hvorfor vil de ikke nyte maten? De som har så mye ferskt fra havet for eksempel.

Hadde jeg hatt en restaurant i Norge hadde jeg hatt bare ferskevarer (avhengig av sesongens tilgjengelige råvarer). Det er ikke mye som er bedre enn fersk fisk eller reker, med grønn salat ved siden, i tillegg nybakt brød og smør som smelter pa brødet. Norske restauranter mangler fantasi. De tenker ikke på den visuelle siden, skiver av tomat og agurk med dressing er ikke salat. Men nordmenn sier ingenting, de spiser og går videre. Ingen nytelser.
I går da jeg gikk en tur i byen så jeg at til og med kinesisk restaurant har pommes frites som dagens rett, i butikker kjøpte alle haugevis av Pizza Grandiosa...
Jeg blir rett og slett skuffet i matkultur i mindre steder i Norge. Og da tenker jeg på barn - de blir vant til bare pizza og pommes frittes, skyller det ned med Coca Cola. Det er trist. 

Nå snakket jeg bare om småsteder som Lillehammer. Oslo er noe helt annet med Maaemo, Ylajali og Mathallen, bare for å nevne noen steder. Pjoltergeist, hvor all maten serveres fra Muumitroll-service, og Le Troquet de Birkenlunden er to av mine andre favoritter. Den lille ostebutikken oppdaget jeg helt tilfeldig for noen år siden og ble forelsket med en gang. Ostebutikken er nå blitt omgjort til bitte lite restauranten, koselig og sjarmerende med nydelig mat. 
Jeg skjønner ikke hvorfor mindre steder ikke vil ha mer slike spisesteder. Jeg sier ikke at man skal ha bare gourmet-restauranter, men streetfood kan jo også smake og se godt ut? Ta for eksempel Hitchhiker i Mathallen. 
Er du i Oslo, er en tur til Mathallen et must. Hvis du elsker mat. Bondens butikk, Helt Rå, Den blinde ku...Jeg blir sulten bare av tanken hvor mye godt de har der.
Men ikke noe sant i Lillehammer. Hvorfor vil ikke restauranter her gi sine gjester smaksopplevelser. Må vel være fornøyd at de har Nikkers som har hjemmelaget mat - viltgryte og laks. Men hva tror dere de har i barnemeny? Pølser og pommes frites. Jeg gir opp.








12 comments:

  1. Ma arvan, et nii nagu ka teiste asjade puhul, on kõikide kogemus lõppeks ikkagi väga läbi isikliku prisma. Eestis oleme tõesti toiduga ära hellitatud, nii poes kui söögikohtades kui restoranides, aga minu kogemused Norraga küll nii karmid ei ole. Ma ei ole Norras küll kunagi elanud, ent oma töö tõttu satun sinna sageli ja väga erinevatesse kohtadesse - Oslo, Bergen, Ulsteinvik, Molde, Alesund...Mulle isiklikult ei ole kebabimäed silma hakanud, kiirtoidust pigem a la Anne Madam (kalakoogid-burgerid, tehtud värskest kalast) või salatid-võikud. Kui minna lihtsalt dringile ja soovida snäkke kõrvale, siis kas on olemas maailmas paremat kohta, kui Champagneria? Klaasiga müüdavad shampanjad ja kõrvale tapased... Fantastiline. Ning iga kord PEAN ma saama värsket lõhet ja muid mereande.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kusjuures suuremates linnades ei ole ka mulle kebabimäed nii metsikult silma hakanud, on suurepäraseid toidukohti nagu ka mõned välja tõin. Champagneria on lausa imeline. Aga näiteks Lillehammeris, mis on tibatilluke linnake eksju, on vaata et kohe üksteise kõrval kuus kebab+friikartul toidukohta (need kusjuures veel peatänaval). Ja nii ma paratamatult, kui vaatan junk'i söövaid turiste, mõtlengi, et miks ometi ei taha see linn tutvustada oma külalistele midagi muud?

      Delete
  2. Täpselt minu mõte, igatsen Norras maitsvat rooga! Poes pole isegi värsket kala, vastu vahivad vaid külmutatud papimaitselised lõheviilud. Pagariäri saiakesed ja koogid tulevad sügavkülmikust, tordid on enamuses vaid martsipaniga kaetud vahukoor. Inglismaa köök on palju võitnud sisserännanute tõttu, ehk aitab see lõpuks ka norra toidukunsti elavdada.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kõige rohkem mind panebki imestama, et poes pole värske kala letti - külmutatud toodete kalalett on selle eest aga lookas ja no kookidest ei hakka ma isegi rääkima:)

      Delete
  3. Muu elan ma veel üle, aga puu- ja köögivilja kvaliteet Norra marketites on küll minu jaoks teema. Samas saan ma põhjustest aru ka. Ma olen kunagi natuke koos töötanud logistikutega, kes kogu seda Norra suurmarektiketi toidu laialivedu majandavad ja seal riigis on geograafiliste ning geoloogiliste iseärasuste tõttu see paras väljakutse. Piklik riik, mäed jne. Selleks, et toit läbi Lõuna- või Kesk-Norras asuvate ladude, jaotuskeskuste ja terminalide põhja välja jõuaks, kulub mitu päeva. Pikad säilivusajad, poolfabrikaadid ja külmutatud tooted on ainsad, mis selle jama üle elavad. Võib ju ütelda, et Lõuna-Norras ja suuremates linnades saaks ka logistilist ahelat vältides värskema toiduga majandada, aga suurketid nii asju ajada ei saa. Sellepärast on värske kala asemel sügavkülmutatud tooted ja kondiitriosa poodides ei ole.

    Õigluse mõttes peab lisama, et Norras on võimalik hästi ja väga hästi süüa saada, aga selleks peab raha olema. Norra mõistes raha olema.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aga millega seletada seda friikartulite armastust? siin linnas pakuvad kõik restoranid friikartuleid, mu jaoks täiesti uskumatu:)

      Delete
    2. Eestis teatud hinnaklassi restodega sama teema tglt. Lihtsam on leida french`idega menüüd, kui ilma. Mõni üritab küll peenemalt, et kästitsi lõigatud ja nii, aga french on french. Ma horecat olen vähe teinud, aga see võiks olla popcorniga sarnane fenomen. Odava toorainega mahutoode. Traffic builderina ei toimi vist, aga miinusesse on friikartulit ka keeruline müüa.

      Delete
  4. Siiralt loodan, et Eesti ei lähe seda kiirtoidu ja poolfabrikaatide rada. Praegu tundub mulle küll, et Eestis panustatakse aina rohkem kvaliteetsele ja korralikule toorainele ning isetegemisele.. aga ikka on väike hirm, et suuremate välisriikide mõju jõuab varem või hiljem kohale. Subway juba avati, küll tulevad ka Burger King, Pizza Hut, Starbucks, KFC, Taco Bell ja Domino Pizza.. rääkimata näiteks Inglismaal igal nurgal pesitsevatest rämpsuputkadest ehk imeodavast rasvahaisusest kiirtoidust mida siin omale igapäevaselt sisse pressitakse. Õnneks leidub ka väga maitsvat ja kvaliteetset kiirtoitu ja street foodi. Samas on Eestis üsna väike valik taimetoite, tavaliselt ainult mõni supp või eelroog. Ja erinevate rahvaste toitude valik on ka hädina ja mis on see on tohutult ülehinnatud. Norraga ma jah kursis ei ole, aga usun, et Inglismaast on ikka etem.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma iseenesest ei ole üldse rämpstoidu vastu, aegajalt mulle lausa meeldib endale igasugu jama sisse ajada ja vitsutada kahe suu poolega (aga no seda maksimaalselt kuus korra), kuid ma mõtlengi, et ei ole ju palju palutud, et sellele rasvahaisusele kiirtoidule oleks ka alternatiiv olemas. Kui ma oleks taimetoitlane, siis ma Lillehammeris peaksin sõnaotseses mõttes lupiine sööma (aga need keelati ka nüüd ära), sest poes, ega ka restoranides, on valik ikka vääääääga kehv. Või siis nagu Alli eespool ütles, hästi süüa saab ka siin, aga siis peab Norra mõistes raha olema:)
      Keegi just kirjutas mulle, et kui nüüd Eesti tuled, võta Norra lõhet kaasa ja hakka äri tegema:D

      Delete
  5. See sinu tekst sobib väga hästi ka Soome kohta. Üldpilt on kurb, ehkki siingi leidub toredaid erandeid. Eestisse sõites tundub igatahes alati, et olen toiduparadiisi minemas :)

    ReplyDelete
  6. Täitsa teemaväline, aga kuna tellisin jälle just tema käest ehteid, mõtlesin soovitada pilk peale visata. Nimelt Sysimust teeb imetabaseid ehteid käsitööna (eriti fimost lilled, rahvustiietes inimesed ja steampunk ehted), ehk on midagi ka Sinu poodi :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma kiidan ka Sysimusta, üks mu lemmikumaid ehtemeisterdajaid!

      Delete