Miks me * head poisid ära põlgame?

Ma sain üks päev kokku Britt- Ida poja Amundiga, ta tõi mulle poodi riidepuid. Mulle tuli meelde, et siis kui ma esimene kord Lillehammeris elasin, hakkasid Britt ja Britt-Ida mulle teda peikaks sokutama. "Amund on nii tore poiss, abivalmis ja sõbralik," kiitsid nad teda mulle taevani. Ma ei hakkanud neile ütlema, et esiteks ei olnud ta sugugi minu maitse ja teiseks no kuulge, kellele meeldivad head poisid, eksju. Eriti kui sa oled 17aastane tüdruk. Sellises vanuses meeldivad meile ju pahad poisid. Sellised, kes koolis poppi teevad  ja isegi suitsetavad ja joovad salaja. Aga mitte sellised head Amundid. 

Nüüd vaatasin ma Amundit, kel oli kaasas oma pooleteise aastane poeg, kel oli parasjagu käsil maja renoveerimine, et naine saaks sisse kolida, kes töötab muide lasteaiakasvatajana, et ta  nägi selline suhteliselt kobe välja. Ei-ei, kallis Marek, sa ei pea muret tundma, et ma teisi mehi vaatan, esiteks ei olnud ta ikka minu maitse ja asi polegi üldse temas, vaid ma hakkasin mõtlema, et miks me, naised, kõige pealt head mehed ära põlgame ja siis viriseme, et elame koos mõne sitapeaga ja unistame heast mehest?

Kunagi kui ma kolisin Tallinna, kutsus mind teatrisse üks tuttav meesterahvas. Ma teadsin teda läbi sõprade ja pidasin teda sõbraks. Loomulikult läksin ma temaga teatrisse, ta oli väga tore ja meeldiv meesterahvas, töötas sotsiaaltöötajana. Peale teatrit saatis ta mind koju ja me jõime veini, naersime ja lobisesime poole ööni. Ühel hetkel ütles ta mulle, et ma tegelikult meeldin talle väga. Ma mäletan, et ma mõtlesin, et eiiii! sa ei öelnud just seda, sa ei rikkunud just kõike ära. Ma ütlesin talle viisakalt, et kahjuks ei saa ma tema tunnetele vastata. Rohkem ei suhelnud me kunagi. Ma kuulsin temast uuesti palju palju aastaid hiljem. Temast oli saanud edukas ja enesekindel poliitik. 

Veel hiljem oli mul üks peika, kes oli mind nõus kätel kandma, oleks mu eest kõik teinud, tal oli hea töökoht ja ta oli äärmiselt sõbralik ja tore poiss. Nii tore, et see tüütas mind ära, ta oli jällegi liiga hea. Samal ajal meeldisin ma ka ühele nö pahale poisile. Ma jätsin hea poisi maha ja valisin paha poisi. Kui ma siis paar aastat hiljem end maapõhja vandusin, et koos egoistliku sitapeaga elan, kes minust sugugi ei hoolinud, nägin ma sotsiaalmeedias tolle hea poisi pulmapilti. Tal oli imekaunis naine ja armas laps. Ma olin kade. Ma tahtsin ka sellist elu. Ometi olin ma ise teinud valiku paha poisi kasuks. 

Ja siis tuli Marek. Hea ja tore ja sõbralik ja abivalmis. Mis te arvate, kas ta meeldis mulle? Loomulikult mitte. Ta oli liiga hea ja minu väärastunud mõttemaailma see ju ei sobinud. Tore oli küll, et oli keegi, kellega sai tundide kaupa telefonis lobisetud või muret kurta, aga ei midagi rohkemat. Minu õnneks oli ta järjekindel. Me oleme varsti pea kümme aastat koos elanud. Mul on maailma kõige parem mees, kuldsete kätega, hea südamega ja armastav, mind kaitsev ja toetav ning lisaks ka hea isa. 

Aga miks on nii, et me esimese hooga need head mehed ära põlgame? Koolist on mul meeles kaks nö ägedat kutti, kes olid kõikide tüdrukute lemmikud. Klassikalised pahad poisid. Täna on nad mõlemad klassikalised luuserid. Üks meenutab ameerika filmidest tuttavat stereotüüpset klassi sportlast, sellist põmmpead, kes elab vanemate rahakoti peal ja mängib laia lehte, kuid on tegelikult esmaklassiline joodik. Teine on ehitaja välismaal, mitte et töö meest rikuks, aga tema on see klassikaline ehitaja, kes igal võimalusel maani täis on ja igal pool oma kaasmaalastele häbi teeb. 34-aastaselt (või tegelikult igas vanuses?) ei ole okei üle päeva postitada Facebooki pilte joomapidudest. 

Nendest, kes kooli ajal olid nohikud ja kelle poole tüdrukud ei vaadanud, on saanud edukad, haritud mehed, ideaalsed isad ja abikaasad. Kooliajal ei oleks keegi nendest nii mõelnud, nad olid igavad ja head. Nüüd oleks nemad iga naise unistuste mehed. 

Kas me, naised, ei ole mitte kummalised? 

*et mitte kogu naissoo eest rääkida, siis ütlen, et "me" tuleb sellest, et olen sel  teemal  sõbrannade-tuttavatega rääkinud ja  jõudsime järeldusele, et paljudele naistele meeldivad esmalt pahad poisid.