Ma ei osanud eile õhtul otsustada, mida teha. Üks osa minust tahtis kirjutama hakata (mul on peas üks raamatu mõte, aga ma ei suuda seda kuidagi paberile panna), teine osa aga oli nii väsinud, et tahtis lihtsalt diivanil lebada ja filmi vaadata. Ma otsustasin filmi ("An education") kasuks. Kes näinud pole, soovitan vaadata, suurepärane film, aga terve filmi vältel mõtlesin ma vaid üht - kas see on okei, et 16-aastane käib väljas 32-aastasega.
Filmist endast ma ei hakkagi rääkima, see on mõtlemapanev ja teadmata tegelikult väga palju ajalugu, siis ma julgen siiski öelda, et peegeldas väga hästi 1960-aastate brittide mõttemaailma. Kasvõi see, kuidas isa arvas, et rikas ja võluv vanem meesterahvas, kes tunneb kuulsaid kirjanikke, on teismelisele tütrele parem poiss-sõber kui teismeline poiss, kellest endast võiks saada kuulus kirjanik.
"Knowing a famous author is better than becoming one. It shows you´re connected," ütles ta, näidates sellega kui oluline oli tollal abielluda nö ülespoole, jõukasse suguvõsasse. Kas ma eksin?
Aga tagasi minu küsimuse juurde.
16-aastane peategelane kohtub võluva vanema mehega (ma pakuks ta vanuseks 35) ja armub. Ma muidugi ei tea, miks ma ütlen "võluv", sest meespeaosaline David oli just seda tüüpi mees, kes mulle kananaha peale ajab. Selline natuke pervert. Ja mul reaalselt tuligi kananahk peale kui ta palja karvase ülakehaga imeilusa noore naise lapsega diivanil istus. Tüdruku vanemad lasid oma tütrel vanema meesterahvaga väljas käia, sest mees oli kõneosav ja oskas meeldida. Ja siis ma hakkasingi mõtlema, et mida mina teeks kui 16-aastane Ida tuleks koju vanema mehega ja ütleks, et see on "lihtsalt sõber"? Ilmselt nii usaldav ma ei oleks kui filmis peategelase vanemad, sest ma olen ka 16 olnud ja oma emale valetanud. Okei, ma ei ole küll 35-aastase mehega väljas käinud, aga ikka leidnud võimalusi, kuidas poistega välja minna, öeldes, et lähen sõbranna juurde õppima või muud sellist. Ilmselt me kõik oleme.
Vanemana tuleb mul nüüd kananahk peale kui ma mõtlen, et pean kunagi oma tütart selliste "võluvate" meeste eest hoidma hakkama (kas see on mõistlik mõte, et ma ei lase Idat kuni ta 30 saab, kodust üldse välja?). Aga kui ma oleks ise olnud 16 ja selline mees oleks mu teele sattunud? Ilmselt oleks ma samamoodi ära armunud, tahtnud abielluda ja lapsi saada, sest esiteks 16-aastased ei vaata kunagi omavanuseid poisse ja vanemad poisid (mehed?) tunduvad ikka palju ägedamad. Niisiis vanemana ütlen ma, et absoluutselt kindlasti ei suuda ma mõelda, et minu laps võiks selles vanuses endast kaks korda vanema mehe koju tuua, aga naisena...
Noh.
Ütleme siis nii, et Marek on minust seitse aastat vanem. Me oleme koos East 17 kontserdil olnud lauluväljakul. Mina olin 16-aastane titt. Tema 23-aastane noor mees. Ma ei kujuta ette, et me oleksime võinud seal koos koos olla. Aga 34-aastaselt elada koos 41-aastase mehega on ju normaalne. Aga mis oleks saanud siis kui me oleksimegi kohtunud juba tol ammusel kontserdil ja esimesest pilgust armunud juba siis, mitte kümme aastat hiljem? Kas see oleks olnud vastuvõetamatu?
Ja 20-aastaselt olen ma käinud kohtamas 35-aastasega ja 23-aastaselt 40-aastasega. Kuidas see vanusevahe tundub? Minu arvates oli see täiesti normaalne.
Mul jääb vaid loota, et Idast kasvab mõistlik noor naine, kes 14-aastaselt ei satu mu blogisse otsingusõnadega "kuidas 14-aastaselt seksi saada", 16-aastaselt ei taha kooli pooleli jätta ja 35-aastase mehega abielluda ja kui talle vanemad mehed meeldivad, siis ta ootab vähemalt kuni ta on täiskasvanu ja mul pole õigust möliseda. Aga ma siis ka loodan, et ta ei too koju meest, kes on minust ja Marekist vanem:)
Akki seletad, kust Sul Nesti idee yldse tuli? Kas teil Marekiga paus suhtes? Ma motlen, et mis paneb kedagi kodust nii kaugele ara tahtma:( kas Marek oli sellega nous yldse?
ReplyDeleteSry, aga kuidas saab üldse suhtes paus olla? Sellist asja ei ole minu maailmas vähemalt olemas. Või noh minu vanuses. Ma ei tea isegi, mida see tähendab. Ollakse kas koos või mitte, aga koos saab olla ka eraldi:)
DeleteMuidugi oli Marek ka nEST ideega nõus, ma olen Norra ekspordiga tegelenud üle kümne aasta ja kuna ma enam ei tahtnud metalli müüa, siis nii see mõte tekkiski. Kui oled selle blogi lugeja olnud, siis tead, miks ma kodust eemal olen.
Tegelikult pole asi ju seal vanuses, sest vanusevahe näiteks 8 aastat on 24 ja 32 ning 16 ja 24 vanuste puhul sama. Asi on elukogemustes ja nn. maturity's.
ReplyDeleteEhk siis: tahame või ei taha, ükskõik kui väga see 16-aastane ka ei arva, et ta on täiskasvanu valmis, tegelikkuses on 16-aastane kohati ikkagi laps. Ja paljud noored on lapselikud ja elukogenematud kuni 20-ndate eluaastate alguseni (loomulikult on erandeid ja loomulikult hakkavad paljud nüüd ütlema, et "MINA olin küll 20-aastaselt juba täiskasvanu". Iseendale tagasi vaadates....20-aastaselt olin ma jah, juba poolenisti iseseisva elu peal, oma elu ja ülikool, aga kohati...ma olin ju just 20 saanud, alles nö. eile olin veel teismeline, nii et ikka noor täiskasvanu).
See aga tähendab seda, et 16- ja 24-aastase elukogemused on täiesti teistsugused. Üks käib enamasti alles koolis ja crushib klassivenda (või -õde) ja teine on kas juba lõpetanud ülikooli või lõpetamas, arvatavasti käib tööl ja elab juba omaette. Üks ei saa veel legaalselt alkoholi tarbida, ise 100% autot juhtida, ööklubis käia või osades riikides isegi legaalselt reisile minna (üksi), teine jällegi võib seda kõike teha, kedagi ei huvita, kus ta on või mis ta teeb.
24- ja 32-aastase elukogemused on siiski mõnevõrra sarnasemad, mõlemad arvatavasti on tööl, koolis. Nad on enam-vähem samal elude tasapinnal.
Ja kui see vanusevahe oleks näiteks 45 ja 30, siis ma jällegi ütleks samamoodi - elude erinevad etapid (aga ei pruugi olla). Ühel on võib-olla juba lapsed suured, karjäär poole peal, omad majad, reisid jne; teine alles alustab nende asjadega. Ühel tõmbab elu tuure üles, teisel on see juba kusagil seal tuuride keskel.
Ise - oma lapse saadaks kuu peale, kui see 16-aastasena tuleks 30-aastasest sõbrast rääkima. Loomulikult seletaksin ära, MIKS ma sellega nõus poleks ja esitaksin omalt poolt vastuargumendid, lootes, et mõistus ikka peale jääb. Samas, teadupärast on siin riigis intiimsuhted lubatud alates 14-eluaastast, seega kui midagi kriminaalset ei juhtu ja kõik on konsensuslik, ei saa ema või isa vist väga midagi teha, kui ainult suhtlemine keelata ja kullipilguga lapsel silm peal hoida.
Ma olen sinuga absoluutselt nõus, eriti selles mis puudutab "mina olin küll täiskasvanu" osa. Ma hüüdsin ka nii ja mõtlesin ka, sest noh omaette elamine, kool, töö vist isegi juba, esimesed suhted jne jne. Vanuse järgi võttes ehk olingi täiskasvanu, aga kindlasti mitte "mature".
Delete