Thursday, February 5, 2015

Miks inimesed talvel massiliselt invaliidistuvad?


Ma olen keskmisest laisem mugavam inimene. Ilma väga mõjuva põhjuseta end liigselt ei liiguta ja jalgsi käia ei viitsi, enne kui midagi ise ära teen ootan tibake lootuses, et keegi selle minu eest ära teeb. Sest nii on mugavam. Küll aga olen ma täiesti terve inimene, mu mõistus, käed ja eelkätt jalad on täiesti kasutuskõlblikud.
Seepärast on mul kurb vaadata, kuidas Eestis on nii palju invaliide. Kõige rohkem torkavad nad silma talvel. Nad kogunevad ostukeskuste parklatesse. Üldjuhul sõidavad nad keskmisest silmatorkavama autoga.

Eile kui ma Selverisse läksin, oli mul raskusi poe eest parklasse keeramisega. Ei, parkla ei olnud autosi täis. Parkla oli pooltühi. Autosid oli täis poe ukseesine. Vähe sellest, et vähemalt kolmest autost olid moodustunud uued parkimiskohad võimalikult ukse ligidal juba seal, kus ammu on sõidutee, olid autod parkinud ka invaliidide kohtadele ja lausa ukse ette. See ei ole esimene kord. Selline situatsioon juhtub pea alati kui kasvõi kaks grammi lund maha sajab. Siis tundub, et pool Eesti rahvastikust on kaotanud oma liikumisvõime või lausa invaliidistunud, sest need lisasammud parklast poeukseni tunduvad paljude jaoks ületamatult rasked olema.

Nagu ma juba ütlesin, ma olen keskmisest mugavam inimene ja uskuge mind teinekord sõidaks ma hea meelega autoga otse poodi, sest kohe üldse ei viitsi välja ronida, aga...kui me kõik teeksime kogu aeg täpselt seda, mida me tahaksime, siis ei tuleks sellest ju midagi mõistlikku välja. Aru ma ei saa, miks talvel on nii kuradima raske end natukene liigutada. Kui tikk-kontsadel lumel käia ei oska, siis palun pange jalga talvesaapad, millega te kõndida oskate. Kui te arvate, et leiate tänu ilusale autole elukaaslase, siis jumala eest riputage oma pilt (auto taustal!) üles mõnda tutvumisportaali.

Ostukeskuse ukse ette parkimine on lihtsalt mage. Kaks lisasammu parklast ukseni ei ole siiani mind tapnud (mind, keskmisest mugavamat inimest!), see ei ole ausõna nii hirmus kui tundub. Proovige!


Wednesday, February 4, 2015

Hotellitöötajate lood


Nagu te teate kirjutan ma muuhulgas ka Hotelliveeb.ee blogi. Et see blogi liiga üksluiseks ei läheks, siis tahaks ma aegajalt kirjutada ka hotellide töötajatest - administraatorist koristajani. Kui te teate kedagi, kes hotellis töötab ja tahaks endast natuke rääkida, andke mulle teada.

Foto: Johan Spa 

Blogil tasub üldse silm peal hoida, sest näiteks lähiajal on mul plaanis mõned hotellid omavahel nö rinda pistma panna.





Sõbrapäeva loosimine - võida õhtusöök kahele restoranis Volga!



Mulle nii meeldib, et ameerikalik valentinipäev on Eestis kenasti kodustatud ja kannab siin pigem nime sõbrapäev. Nii tore pidupäev, annab meile võimaluse kasvõi ühel päeval aastas oma sõpru meeles pidada. 
Selleks, et sõbrapäev veelgi toredam oleks loosime koos restoraniga Volga välja sõbrapäeva õhtusöögi kahele. 

Auhinna võitmiseks pole vaja teha muud kui liituda restoran "Volga"  Facebooki lehega, jagada "Saladusliku Valentinipäeva" üritust oma sõpradega ning kirjutada siia blogi  kommentaaridesse, miks just sina peaksid auhinna võitma. 

Lihtne, eksju? Võitja selgub juba teisipäeval. Head loosiõnne! 

Tuesday, February 3, 2015

Taaskasutus lastemoes


Ma olen suur taaskasutussõber. Veel mõnda aega tagasi vaadati mind imelikult kui ma julgesin öelda, et üks või teine asi on pärit kas vanaema kapist või teise ringi poest. "Fuih! Kellegi teise asjad!" öeldi mulle. Õnneks on tänaseks päevaks asjad muutunud ja taaskasutus ning second hand kauplused on pigem popp. Popim kui arutu tarbimine.
Me teame KUI palju ilusaid lastele mõeldud riideid võib kaubandusest leida, mul on tihti raskusi enda tagasi hoidmisega ja ma jätaks oma viimased sendid tihti poodi, et Idale midagi uut soetada...

Edasi loe Pere ja Kodu lastemoe blogist juba homme. Mõned stiilinäited aga allpool:



Minu enda ühed praegused lemmikud Ida garderoobis on need maailma kõige ägedamad traksipüksid. Hinda ei oska ma kahjuks öelda, aga second handist on nad pärit küll. 


Roosa kampsun on pärit Humanast. Hinnaks 1.50
Chloe teksakleidike ühest Stockholmi second hand'ist. Hinnaks 10 eurot.
Polarn O Pyret kleidike samast Stockholmi poest. Hinnaks 1 euro.
Punased tennised ühe Rootsi väikelinna loppis'elt. Hind 2 eurot.
Teksad, paksud kamspunid ja vest samuti teise ringi poest. Kahjuks mitte mu enda ostetud, seega hinda ei oska ma öelda. 

Rohelised kummikud on mu teised lemmikud. Kevadeks on täpselt parajad, et poriloikudes paterdada. Hinda ei tea, aga vanust on neil üle 20 aasta. Tädi Mariani omad.
Hele kampsunike ja triibuline kleit Humanast. Kummagi hind 1.50
Roosa kleidi alt paistev Tommy Hilfigeri kleit Rootsi väikelinna second handist. Hind 5 eurot.
Mustad kingad samast kohast. 2 eurot.


Teksad, mis pildil veidike paistavad on pärit Stockholmi second handist. Polarn O Pyret sildiga. Hinnaks 1 euro.
Vana vanker - Milla Vanakraami Pood Tartus. 35 eurot.
Valge tekike - 1 euro. Rootsi loppis'elt.
Karu on tädi Mariani pärandus.


Roosakad Zara kingad jällegi second hand'ist.


Loomulikult ei ole ma ainuke ema, kes oma lastele kasutatud riideid ostab. Siin on väike stiilinäide poistele. Hinnad on jahmatavad:

Esimesel pildil: soe paksu voodriga vest, 15 senti , Osta.ee oksjonilt  *ruuduline triiksärk, 50 senti, Humana *paksemad voodriga teksad, osta.ee oksjon, 18 riideeset 20 sendiga * tennised,1.50, Pärnu Uuskasutuskeskus
Teisel pildil: kevadine õhuke jakk, 15 senti, Osta.ee oksjon
Kolmandal pildil: soe kihvanööpidega kampsun, 1 euro, Humana  * helesinine triiksärk, 50 senti, Humana  * paksema voodriga velvetpüksid, osta.ee oksjon, nende samade 18 riideeseme hulgas           * ahvidega sussid, 1 euro, Pärnu Uuskasutuskeskus

Julget taaskasutamist!

Kas pasteedisaial saab olla liiga palju pasteeti?



Õhtu Ussipesas. Marekil tuleb võileibade isu ja ta toob lauale "Merevaigu", pasteedi, juustu ja saia. Ajab mulle ka isu peale. Ma võtan ühe saia ja määrin sellele pasteeti peale. "Issand!" hüüatab Marek nagu oleks tonti näinud," mis teil on mingi suguvõsa viga, et te ühele saiale peate TERVE karbi pasteeti peale määrima?" 
Ma ei saa aru, millest ta räägib. Ma võrdlen meie võisaiu. Minu oma on kaetud korraliku pasteedikihiga, Mareki oma nii õhukese kihiga, et sai paistab veel välja. "Kas see on siis sinu meelest võisai?"küsin ma. Sama hästi võiks ma paljast saia süüa. Katet peab korralikult peal olema. Nii et hambajäljed pasteedis näha on. Marek vangutab peab.
"Vanaema on sul samasugune," ütleb ta, "sel ajal kui minul juba mitu saia söödud on, määrib tema ikka veel hoolikalt võid saiale." Ma kehitan õlgu. Minu arvates on see normaalne. Ma teen veel ühe saia. Määrin hoolega pasteeti saiale. Marek ohkab. "No vaata, ongi pool karpi pasteeti otsas! Ma oleks seda nädal aega söönud. 
Ma ei kuula teda enam. Ma olen ärritunud. Sest ta ei kasuta juustu lõikamiseks juustunuga, vaid tavalist nuga. Kes see tavalise noaga juustu lõikab? Viilud jäävad ju nii paksud. Pasteeti ja "Merevaiku" peab saial paksult olema, aga juustuviilud peavad õhukesed olema. Seda ei suuda jälle Marek mõista.
Me mõlemad vangutame pead ja nosime oma saia. Minu oma kaetud paksu kihi pasteediga. Tema oma paksude juustuviiludega.

Jah, sellised on vestlused Ussipesas.


Monday, February 2, 2015

Kaheksa aastat abielu. Viiskümmend halli varjundit. Ikka detailselt, kuidas siis teisiti.




Ma ei ole erootilise kirjanduse suur austaja, kuid ometigi soetasin kunagi aastaid tagasi ka mina endale "Viiskümmend halli varjundit". Uudishimu sai minust võitu, ma tahtsin teada, mida miljonid inimesed selles leidsid. Minu lemmikraamatute hulka see teos ei kuulu. Ma mäletan, et lugesin sealt Marekile lõike ette ja ta heitis mulle ette, et olin pea kakskümmend eurot selle peale raisanud. "Miks sa selle raamatu endale ostsid?"küsis ta. 
Sinna paika see "Viiskümmend halli varjundit" jäi. Nüüd kui kohe on ekraanile jõudmas samanimeline film, muutus see teos meie jaoks jällegi aktuaalseks. Nimelt on Meriton Old Town Garden tulnud välja intrigeeriva nimega romantikapaketiga (mis muud kui ikka "Viiskümmend halli varjundit") ja nädalavahetusel käisime me Marekiga seda lähemalt kaemas. Kui ma talle ette lugesin, mida pakett sisaldab, vaatas ta mulle esimese hooga otsa, ütles, et see kõlab tibake perverselt ja et tema tahaks hotelli minna maskiga. Tõsi, pean tunnistama, et isegi jõudsin mõelda, et mida meist vastuvõtus arvatakse, aga tegelikult oleme me kõik täiskasvanud inimesed ning valehäbiks pole põhjust. 

Paketi kirjeldus on järgmine: 


Kui te nüüd arvate, et tuba asus kusagil pimedas keldris, neete ning kette täis nagu raamatus, siis seda ei pea te kartma. Keegi ei seo teid seina külge kinni ja ei kuku piitsaga nüpeldama. Või kui te just seda lootsite, siis peate te pettuma.
Tegu on täiesti tavalise standardtoakesega. Uksel oli silt, mis andis märku, et me pole broneerinud niisama romantikapaketti. Mulle õudsalt meeldis, et meie toas oli suur vanaaegne ahi, see tekitas kuidagi mõnusa tunde. Ahjuga kaasnev miinus oli natukene "vana" lõhn toas, natuke liiga soe oli toas ka, kui juba kriitikaks läks.

Ma saan aru, et ei oleks kuigi ohutu jätta järelvalveta tuppa põlevaid küünlaid, aga mulle oleks meeldinud, kui ukse avades oleks meid just põlevad küünlad oodanud. Oleks kuidagi teemasse sobinud, aga see on lihtsalt mõte, mis mulle pähe torkas. Küünlafriik nagu ma olen. Toas ootas meid pudel punast veini. Väga mõnusat punast veini. Tihti kipuvad sellised kingitused olema kehvemapoolsed, aga mitte siin. Vein oli hea. Voodil ootas meid kingitus ja personaalne kirjake hotelli managerilt. Kusjuures selline kirjake võiks paketi juurde kuuluda. See muudab paketi automaatselt personaalsemaks ja samas on ka tibake kinky, mis sellise paketi juurde sobib. 


Et teilgi põnevam oleks, jätan ma avaldamata, mis pakis oli, ütlen vaid nii palju, et oli väga viiskümmendhallivarjundilik. Toas võib igal pool leida romaanist pärit tsitaate. Üks neist ka üsna konkreetse teadandega, mis on igati mõistetav, sest romaani peategelane oli üsna konkreetsete soovidega meesterahvas. 


Paketi sisust arusaamise üheks eelduseks on minu arvates kasvõi vähesel määral teosega kursis olek. Muidu tunduvad kõik need kirjakesed, kingitused ja leping arusaamatu. Nii et naised, kui te oma meest selle paketiga üllatate, siis andke talle enne natuke enne aimu, millega tegu on. Ja mehed, kui te üllatate paketiga oma naist (valentinipäev on 14.veebruar!), siis võtke maksimum. Lisateenustest ma mõtlen. Roosi kroonlehed ja šampus, mis muidu ehk mõjuks imalalt, sobivad seekord hästi. Kõik ülejäänu on teie enda teha. Sest olgem ausad paketi teevad eriliseks teie enda fantaasia, julgus ja seksuaalsus. 

Ah, et te tahaks detailset kirjeldust sellest, mida meie tegime? Aga palun. Me jõime veini, nautisime õhtusööki, vaikust, teineteise seltskonda ja naersime. Restoran oli täitsa tore, keldrikorrusel asuv peakivist ruum. Teenindus oli alguses pisut kohmakas, teenindaja kuidagi närvis ja puterdas palju, kuid selle kõik tegi ta tasa meeldiva naeratusega ja õhtu lõpuks oli ka teenindus paranenud. Meil ei olnud kaasas rahakotti, et talle jootraha jätta, selle jätsime me hommikul hotelli vastuvõttu. Loodetavasti jõudis see ikka toreda teenindajani. Toit oli nii ja naa. Natuke on ruumi arenguks, veisepõsk oli nätske ja burger ei näinud visuaalselt kõige kaunim välja. Kuid see eest kaste, mis oli minu veisepõse kaaslaseks. Imehea! Ma kõlan nagu üks neist kohtunikest "My Kitchen Rules" saatest, aga tõesti, hea kaste teeb palju ära. Ja üks sõbralik soovitus restoranile -palun pange see helin, mis külaliste tulekust teada annab, vaiksemaks või endale leti taha. See piiksumine muutus pikapeale üsna irriteerivaks. 

Mõningatest miinustest, mis ma hotelli juures leidisin, hoolimata oli meil Marekiga lõbus. Kuna me mõlemad oleme raamatu ja selle sisuga kursis, siis toas leiduvad tsitaadid ja muu pakkus meile piisavalt nalja. Kahemõttelist ja piire kompavat nalja. Meile sobis. Julgen teilegi soovitada.
Ootasite teistsuguseid detaile? Minult te neid ei saa. Igaüks tehku oma detailid ise. Just sellised nagu te kuulda tahaksite. Kas ka teistele rääkida, see on juba teie enda otsustada. 
Minul on  hea meel, et mul on selline abikaasa, kellega koos kunagi igav ei hakka. Kellega saab alati nalja. Isegi kui me oleme juba kaheksa aastat abielus olnud.


Ma ei olnud Meriton Old Town Gardenist midagi kuulnud. Selles ei ole midagi imelikku, sest mul ei ole väga olnud vajadust Tallinnas hotellis ööbida. Küll aga ütlen ma, et hotell sobib ideaalselt meiesugustele "vanakestele" kui meil peaks tekkima peale õhtut linna peal mitte taksosõidu peale raha raisata. Hotell on hubane ja armas. 
"Viiskümmend halli varjundit" täpselt nii romantiline või erootiline kui ise olla oskate/tahate. Vaheldust argipäeva, veidike vürtsikamas paketis kui niisama tavapärased romantikapaketid, pakkus see kindlasti. Mulle meeldib, et hotell on vaeva näinud, et pakkuda midagi teistmoodi. Turundusnipina vägagi toimiv. 5+ püüde eest eristuda. Sõbrakuul tulevad kõik hotellid välja "Sõbrapäeva eripakettidega", mis sisaldab heal juhul õhtusöögi või pudeli veini. Meriton Old Town Garden on läinud sammukese kaugemale. Mulle meeldib kui tehakse midagi teistmoodi. Püütakse eristuda.

Kahjuks rikkus meie muidu suurepärase õhtu kesine hommikusöök ja kohv, ma olen nende suhtes keskmiselt pirtsakam klient. Toas oli meil ka kohvimasin, see kapslitega. Kahjuks polnud kaasas kapsleid, kausikeses oli vaid kaks pakki 2in1 kohviga. Kohvimasin jäi  seega kasutamata.  Need on tegelikult mu ainsad etteheited hotellile. Hommikusöögivalikuga peaks nad aga küll päris siiralt pingutama.  Õnneks suundusime peale hommikusööki Diipi brunchile. Nii sai lõõgastav nädalavahetus siiski ka positiivse lõppakordi. 


Meie hotellikülastusest saad lugeda ka hotelliveebi blogist SIIT.  

Sunday, February 1, 2015

Palju väikeseid päikeseid sombuses päevas


Kui me hommikul silmad lahti tegime ja aknast välja vaatasime, vaatas meile sealt vastu hall ja sompus talveilm. Kõik see muutus kella neljaks. Diibis hakkas paistma päike. Või lausa mitu päikest. Või vikerkaar. Trinka tuutu-seelikud tõid igatahes halli talvepäeva särtsu ja värvi. Esimene Moepühapäev saigi peetud. Meeletult vahva oli! Tutus by Trinka oli avalöögiks just see õige!

Ma tahan Triinut kohe ekstra tänada imearmsate kingituste eest, mis ta igale tillukesele modellile teinud oli. See tegi avaürituse veel eriti armsaks.

Aga vaadake ise pilte ja veenduge selles, et Diibis paistis täna tõepoolest päike. 

































Fotod: Efka