Tuesday, October 20, 2015

Keegi on minust ja Idast koomiksi teinud






5 comments:

  1. Haha, ägedad jah! :D
    Viimase puhul ma IGA PÄEV mõtlen, et fakk, ma olen kasvõi hommikuni üleval, aga vot teen ööotsa oma asju ja täiega naudin. No ei jaksa ju! Magama tahan minna nagu vanainimene. :D
    Ja siis ma mõtlen, et aga... aga kui ma sõbrannadega välja lähen ilma lapseta. Siis ma ju jaksan nii kaua üleval olla. MIKS MA KODUS EI JAKSA.

    Elu on ebaõiglane. :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. No täpselt. Panin Ida üks õhtu varem magama, mõtlesin, et poen ise diivanile pleedi alla, joon veini ja lihtsalt naudin. Mis sa arvad, palju ma sellest filmist nägin?
      Aga meil on eriti aktuaalne see hommikune koomiks. Kell kuus hakkab Ida nihelema, siis koputab ninale, õlale, suule, sosistab vaikselt "emme", natuke vaikust, mina loodan, et ta magab, kõik algab otsast pihta, lisandub "pai", vaikus, mina loodan jälle, et ta magab, aga ei, koputab õlale, ninale, teeb pai, sosistab kõrva sisse "emme" ja muudkui togib ja toksib niimoodi vaikselt ja ettevaatlikult, kuni ma alla annan ja end üles peksan

      Delete
    2. Hommikute üle ma ei saa nuriseda. Kui ma tahan, laseb ta mul vabalt 11-ni magada, st kui ta vaatab, et ma ikka üldse ei reageeri ja tõusta ei viitsi, siis ta on jumala vaikselt kõrval ja jääb tihti ka ise uuesti magama. :D
      Aga noh, see eest täna öösel niheles ta mingi 2 tundi unetuse käes ja see oli minu jaoks tappev. Korrutasin sada korda, et kui tal und pole, siis khmm, ärgu mind selle pärast siis segagu, aga nojah... :D

      Delete
  2. See viimane on minu puhul nii on-point! :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul on tunne, et see on kõigi vanemate tavaline reede:D

      Delete