Ema ja isa või mees ja naine

"See on minu laste ema," tutvustas oma naist üks kord keegi, kes meile külla tuli. Ma ei mäleta, kes see oli, aga ma lubasin Marekile, et kui ta mind kunagi peaks "laste emana" tutvustama, jätan ma ta maha. Ma ei ole oma mehe jaoks laste ema, vaid tema naine.
Ma olen sellist tiitlit ka hiljem kuulnud ning see kriibib mul alati kõrva. Kui mees ütleb oma naise kohta vaid laste ema, siis minu arvates tähendab see ühte - tegu ei ole enam mehe ja naise vaid ema ja isaga, kelle ühine kooselu on kas vaid fassaad või kohe lagunemas. 

Ma olen palju vaieldnud teemal, kes on kõige olulisem kui majja tuleb laps. Ma olen üsna palju saanud kriitikat kui ma olen avaldanud arvamust, et tahan olla ka naine (ma püüan üles leida selle "Anne&Stiili" arvamusloo) ning mind on nimetatud egoistiks, kes oma vajadused seab ettepoole lapse omast. 

Me vastutame oma lapse eest 100% ja seepärast on väga oluline, et vanemad jaksaksid. Milline vanem jaksab rohkem? Kas õnnelik ja puhanud või väsinud? Te ju saate ise ka aru, et puhanud, mis tähendab seda, et vanemad peavad saama oma lapsest ka puhata. Lisaks sellele, et meist on ühtäkki saanud ema ja isa oleme me jätkuvalt ka naine ja mees. Oma soovide ja vajadustega. 

Ma julgen natuke üldistades öelda, et esmakordselt emaks saanud naised kipuvad oma meestele liiga tegema. Kas teile on tuttav lause "aga mina olen ju lapsega päev läbi kodus olnud ning ei saanud öösel magada, ma olen väsinud, las tema ka hoiab last!"? Ehk siis noor ema viskab töölt tulnud mehele lapse sülle, et ise puhata. Lisaks sellele tänitab ta, et üks või teine asi on tegemata, prügiämber pole ikka veel välja viidud ning jumala eest kui mees peaks soovima füüsilist kontakti. "Miks sa aru ei saa, et ma olen väsinud?" karjub emaks saanud naine. Hiljem kirub sõbrannadele, kuidas mees on hoolimatu ning ütleb, et "mul ei ole lapse kõrvalt veel mehe jaoks ka aega". Kannatlikum mees elab selle perioodi üle, kuid paljud paarid lähevad lahku just lapse esimestel eluaastatel. Sest kuratlikult raske on hoida kõike tasakaalus.
Lõppkokkuvõttes on süüdi mees, kui ta enam ei jaksa vaid isa olla. "Kasi minema! Meil ongi sinuta lihtsam!" öeldakse talle veel järele. Üksikemana hakkama saada on aga veel kuratlikumalt keeruline.

Väsimus ja tüdimus teevad oma töö. Depressioon on väga lihtne tulema. Aga noor ema ei näe, et ta oleks valesti käitunud. Valesti käitus mees, kes "ei toetanud". Ma ei taha kõlada nagu 50-aastate perekonnaõpik, kuid ausalt kui mees on lõpetanud kaheksatunnise tööpäeva (samuti peale magamata ööd), siis ei ole ju õige talle esimese asjana karjuv titt sülle visata kui ta koduuksest sisse astub. 

Loomulikult ei taha ma siin öelda, et mees on "püha lehm", kes diivanil lesima peaks, ma tahan öelda vaid seda, et me kipume laste kõrvalt ennast ning oma partnerit unustama. Lihtne on öelda, et leidke teineteise jaoks aega, kui ma ise tean, et seda võib nii keerukas teha olla, eriti kui oled veel väsinud ning magamata, kuid proovige siiski. Nääklemised on lihtsad tulema kui inimesed on väsinud, lahkuminekud, mida mõnikord kahetsetakse siis kui on juba liiga hilja, samuti. Ärge muutuge vaid emaks ja isaks, olge ka mees ja naine. Seda on vaja ka selleks, et jaksata vanem olla. 

Olles selle kõik siia kirja pannud, pean ma tõdema (lisan siia ka "õudusega", et oleks dramaatilisem), et viimase aasta aasta jooksul, küll arusaadavatel põhjustel, oleme me rohkem isa ja ema rollis olnud.

Soovitan teil kuulata ka allolevat Perekeskus Sina ja Mina  e-loengut samal teemal.