Tavaline vaikne reede. Istun poes ja nokitsen omi asju teha. Järsku on poes üks mees. Ütleb, et ajakirjanik. Huvitus Eestist ja Baltikumist, me hakkasime rääkima hotellidest, mida mina soovitan, ja mida tema külastanud on, ning kas meie eelistused ühtivad. Tartust, Narvast, mida teha väljaspool Tallinna...Ühtäkki olime me juba otsapidi Lillehammerisse jõunud. Minu blogini. Sellest, mida ma arvan, norra naiste riietusest (dressid, ikka need dressid!), pühapäevadest, matpakke'dest. Kui halb on siinne toiduvalik. Kebab ja ülemagusad martsipanikoogid... Natuke poest. Natuke minust. Ja siis ühel hetkel kui ta oli lahkunud jäin ma istuma ja mõtlema, et mis see siis nüüd oli. Niisama sõbralik jutuajamine või intervjuu. Ma sain aru, et olin vist ootamatult lehele intervjuu andnud. Nüüd ei jää muud oodata kui oodata järgmise nädala lehte, kust võiks lugeda "Eestlanna ütleb, et kohalikud naised ei oska riietuda!" või et "Eestlanna jääb halva toiduvaliku tõttu Lillehammeris nälga!" või üldse midagi veel hullemat, mille peale ma hetkel ei tulegi. Ahjaa, võimalik, et ma ütlesin ka, et Narva on pommiauk. (Irooniline, sest mul oli just sel nädalavahetusel kirjutada reisisoovitus Narvast.)
Jap, nii juhtub kui ajakirjanik ootamatult sisse sajab ja üllatab. Ega's muud kui ootame järgmise nädala linnalehte.
NB! Tasub lugeda huumoriga!
Handmade jewellery with Swarowski elements available at nEST /Storgata 91, Lillehammer
Casual Friday. I am sitting in the shop. Suddenly a man enters. Says he's a journalist. We start to talk about Estonia and the Baltics. What hotels I suggest and where he has stayed, if we share the same taste. we talk about Tartu, Narva, Finnish language, Lillehammer, my blog. Of course I say what I mean about joggebukser, Sundays and matpakke. I say that the food here is terrible (except the Polish café) - cakes that are too sweet and kebab and frozen pizza. We talk about my shop. About me. When he leaves I start to think (why I never think before I act?). Was that just a friendly chit-chat or an interview. I realize it may have been an interview. Well, there's nothing to do now. Just wait and see what the headlines in local paber will say next week. "Estonian woman says Norwegians are ugly!" or "Estonian starves to death in Lillehammer because the food is terrible!" or something even worse. PS: I might have said that Narva is a part of Russia, where you cannot hear Estonian.
Yes, this happens when a journalist caughts you by surprise. Only with me!
NB! Of course it wasn't so tragic in reality;) And OF COURSE I DO NOT mean that Norwegians are ugly or the food is awful, this post was to show HOW things van be turned upside down to get attention. What do you think which headline gets more clicks - Norwegians are ugly and the food is bad! or Things are different from what I have used to in Estonia?
Antud juhul käitus ajakirjanik korrektselt, sest ta teatas kohe, et on ajakirjanik. Seda öeldaksegi selleks, et inimene teaks, et vestlus ei ole lihtsalt vestlus, vaid usutlus. See peaks ka tähendama, et niisama ei lobiseta, sest ajakirjanik võib kõike sinu öeldut kasutada ja sa ei saa talle pretensioone esitada, kui ta just lausvalet ei kirjuta
ReplyDeleteJääb üle loota, et tegu ei olnud väga kollase ajakirjanikuna, kes kõiki su suhtlemisapse kohe ära kasutama ei rutta. Kui tahad Eestit ja meie kultuuri esindada, siis enne mõtle ja siis ütle.
Lepime nüüd lõpuks kokku, et minu blogi lugemisel lülitad edaspidi huumorisoone sisse.
DeleteSorry, ju siis ei jõudnud huumor kohale. Kirjutasin, sest olen ise ajakirjanik ja kolleegide käitumisega nii meil kui mujal kursis.
DeleteMa üldse ei saa aru, miks ühtäkki on mulle hakatud ette heitma, et kui tahan Eestit ja kultuuri esindada, siis olgu ma ettevaatlik ja kontrolligu oma sõnu jne jne. Ma ei ole sellist töölepingut kellegagi sõlminud, küll aga on mul suur rõõm ja au Eestit tutvustada nii hästi kui oskan ning mitte vaid odava alkoholi maana
DeleteHuumor? Blondi, vabandust, diipkunstiinimese, suust? TJA*
ReplyDeletePõhjamaades, kus sa külas oled, ei ole iroonia ja sarkasm eriti levinud,
nagu meil siin ida-euroopas ehk siis venemaal, kust sinagi pärit oled.
Külas olles ei öelda niimoodi, aga kui mõelda, siis suu ju ei valeta:D
See swarowski jms jewellery räägib rohkem kui sa iganes.
TJA - Tehnilise Järelvalve Amet ehk Tule Jumal Appi.
Ma ei tea, mis kompleks sul selle Ida-Euroopaga on, sina ole Kirde-Euroopast, minu jaoks ei ole traagiline ka Venemaalt olla. Mis aga puutub Swarowskisse, siis kust sina nii hästi tead, millise maitsega inimesed siin on? Et kuna on Skandinaavia, siis peaksin pakkuma VAID puitu ja lambanahka? Ei ole päris nii must-valge. Poodi kaupa valides ei saa arvestada vaid enda maitse-eelistustega, vaid tuleb avatud olla. Mul ei ole elus olnud kunagi ühtegi blingbling ehet, esimesed Swarowski kristallidest kõrvarõngad ja kaelaripatsi sain sel aastal sünnipäevaks ühelt armsalt käsitööliselt, ja mul on ääretult kahju, et ei ole rohkem üritusi, kus ma neid kanda saaksin, sest need on imekaunid.
DeleteEt siis swarowski-teema. Oi-oi, mis nüüd saab? Kas mind teeb see kuidagi halvemaks, et jumaldan lausa igasugust tilulilu kaelas, kõrvas, sõrmes, käel? Ise usun, et just väga ei liialda ja püüan sobitada sündmuse ja riietusega (kahjuks tööl käia ei saa kõige selle säraga). Sõbrannad on kiitnud mu maitset. Kas siis valetanud? Appikene ja ma olen ka blondipoolne. Mis see nüüd minu kohta ütlema peaks? Vaatamata oma välimusele, küsitavalt halvale maitsele ja ka ettetulnud valesti mõistetud väljaütlemistele olen siiski päris head karjääri suutnud teha ja ma ei ole veel peatunud. Oma kulinaid kavatsen ka edasi kanda. Igatahes meeldin ma endale ja muide, olen ka Eestist ehk Ida-Euroopast ehk siis mõnede arvamuste kohaselt Venemaalt.
DeleteAamen!
DeleteEga midagi, jääb vaid loota, et Lillehammeri lehelugejatel huumorisoon olemas on...
ReplyDeleteMulle tuleb millegi pärast meelde kellamees Lible tsitaat "Kevadest", et ei salli keegi siin ilmas kui tõtt räägid, aga valeta, siis usuvad kõik. Ehk siis aina rohkem olen ma tähele pannud blogides, et mida rohkem ma liialdan ja üle võlli asju keeran, seda rohkem inimesed kõike 100% tõena võtavad, kui ma aga kirjutan oma tunnetest ausalt ja avameelselt, saan kommentaarideks, et keda ma oma valedega petta püüan vms.
DeleteKui ma ütlen ajakirjanikule, et minu jaoks on harjumatud olnud kolm asja - dressid, pühapäevased jalutuskäigud ja vaid võileibade söömine, siis sellest annab kirjutada 83 erinevat versiooni. See ei tähenda, et ma oleksin öelnud "norrakad on koledad ja söövad halba toitu". Kui ajakirjanik seda aga kirjutab, siis nii ongi, see on tema töö ja tema õigus
Inimesed on ikka nii erinevad! Loen praegu neid kommentaare ja mõtlen samas meie FB vestluse peale. Kes mida näeb ja näha tahab! Kadi
ReplyDeleteNii ta kipub olema jah, et igaüks loeb ja näeb, seda, mis tundub parasjagu sobivat/meeldivat
DeleteMiks ei harju sa pühapäevaste jalutuskäuikudega? Millal peaksid inimesed siis jalutama, kui terve nädal töötad? Laupäeval siis ajad asju mida töönädalal ei saanud teha, näiteks pead poodi minema jne. Ikka imwlik näiteks see igasuguste pisiasjade peale ärritumine. Näiteks asjakirjanikule oleks sa voinud oma äri promoda, järsku oleks leidnud toetajaid oma plaanidele...ei saa nii pillapalla tegeleda, sa pole ju mingi teismeline enam.
ReplyDeleteKui sa mu blogi loeksid, siis sa teaksid, et ma olen AMMU nende jalutuskäikudega harjunud. Täna kella kümneks oli mul juba viis km jalutatud ning hetkel ootan, et Ida ärkaks, et uuele tiirule minna.
DeleteMis mõttes ei saa pilla-palla tegeleda? Kui inimene tuleb küsima hotellide ja reisisihtkohtade kohta Eestis ning huvitub sellest, mida ma oma blogis kirjutan, siis ma ei saa öelda, et kuule, räägime parem mu poest. On ajad ja kohad, kus midagi promoda.
Mul on ka plaanis koostööd Rotary klubidega väga konkreetne promoüritus:)
Sulle lugemiseks: http://diipkunstiinimene.blogspot.no/2015/08/mul-hakkab-hirm-tulema-jeg-begynner-bli.html
DeleteTere! Aga ma vist ikka paneksin selle pealkirja jutumärkidesse.
ReplyDeleteSee oli väga hea soovitus. Aitäh!
DeleteNo kuidas siis lugu oli ajalehes?
ReplyDeleteVäga armas:)
Delete