Suure tõenäosusega ei tohiks ma seda lugu siia blogisse kirjutada, sest suure tõenäosusega leidub inimesi, kes sellest välja loevad, et ma peksan oma last ja ei hooli ega armasta teda, aga endas hoida on ka paha, sest istun mina ühes kohvikus ja teen aega parajaks (süües lõunat, millest saaks söönuks kaheksa näljast meest), aga tunnen, et mõtted tiirlevad vaid selle ümber, et võibolla ma olengi halb ema. Päriselt. Ilma naljata.
Ei, keegi ei ole mulle seda öelnud. Või noh mulle ei ole seda öelnud keegi, kelle arvamus mulle korda läheks -perekond, sõbrad, tuttavad. Anonüümsed haukujad ei lähe arvesse adekvaatse arvamusena. Ma olen sellel "halva ema teemal" n+1 korda nalja teinud, aga seekord ei tee. Miks ma niimoodi kassin? Millest selline mõte?
Ida arvas, et täna oleks täiesti okei pool neli ärgata. Üldiselt ei oleks selles mitte midagi erilist, sest ta ju ärkaski varem öö jooksul kolmkümmend kaheksa korda, aga jäi suhteliselt kohe magama tagasi. Täna arvas ta teisiti. Ja nii juhtuski, et kui ta kell viis ikka veel ei maganud, voodis rapsis ja sapsis ja vingerdas ning keeldus pikali olemast, käratasin ma kogu hingest: "Jää magama!" ja viskasin oma padja vastu maad. Vaene laps ehmus sellest nii kohutavalt, et hakkas nutma. Olgem ausad, iga normaalne inimene ehmuks kui keegi hull keset ööd karjuma kukub. Mina ehmusin ka. Me nutsime natuke ja jäime siis kaisus magama. Kui ta tund aega hiljem jälle üles ärkas ja oli näha, et miski vägi ei pane teda enam magama, olin ma pahane ja keerasin selja. Ida ei hakanud nutma. Ta paitas mul pead, silitas mu põske ja rääkis midagi oma armsas pudikeeles. Mina aga ei teinud välja. Nii ei jäänud tal muud üle kui tähelepanu saamiseks nutma ja voodis siplema hakata. Järgmisel hetkel kukkus ta voodist maha (õnneks küll patjade hunnikule ega saanud haiget, aga ehmus ikkagi. Mina tänasin jumalat, et ma patju nii väga armastan, et neid kõik kohad täis on.)
Ma hüppasin voodist püsti ja haarasin Ida sülle. Ja kui ta mul õnnetult süles istus, mõtlesingi ma, et mis ema ma ometi olen. Milline ema käratab oma üheaastase lapse peale nii et too nutma puhkeb? Milline ema ei tee välja kui ta laps õrnalt ta pead silitab ja milline ema laseb tagatipuks lapsel voodist välja kukkuda, sest ta on pahane (üheaastase lapse peale!). Vaid halb ema, jõudsin ma järeldusele.
Terve päeva on mind seega päriselt vaevanud mõte, et ma tõepoolest olen halb ema.
Vastus sinu küsimusele - normaalne ema, ema- kes on ka inimene.
ReplyDeleteHalvast emast jääb see väga kaugele. Normaalne ema oma emotsioonidega. Iga kord, eriti veel magamata inimene ei suuda alati oma emotsioone kontrollida 100%. Tean neid hetki, kus emotsioonid keevad üle, kellel ei oleks selliseid hetki. Aga nagu sa ütlesid, ehmatasid ka sina pärast seda. See, kuidas sa pärast seda reageerid loeb.
ReplyDeletejep! normaalne ema, voh milline. hea ema. ära kassi!
ReplyDeleteOlen peagi pooleaastaseks saava poja ema ja ma tean mida sa öösiti tunned. Ma olen siis eriti halb ema, sest olen teda mõttes "sinna kohta" saatnud, kui ta jauramist pole lõpetanud, lisaks olen häält tema peale tõstnud, teise tuppa magama läinud jne jne. Öösel muutun justkui teiseks inimeseks, kärsituks, emotsionaalseks ja mitte täie aruga mõtlevaks. Hommikul, natuke puhanuna palun temalt muidugi andeks ja vaatan heldimusega, kui armas ja nunnu ta on. Päeval on kõik ilus ja tore, aga nii kui öö saabub, tungib mu sisse mingi saatan. Olen eelmise kommenteerijaga nõus, et magamata inimene ei suuda alati oma emotsioone kontrollida, ma olen selle poole aasta jooksul heal juhul öö peale kokku 6 tundi magada saanud, täna näiteks 4 ja seda ON vähe.
ReplyDeleteEi sa ei ole halb ema, sa oled lihtsalt ema ja inimene! Pea püsti ja edasi! ;)
ReplyDeleteIssand, vaene laps:(((( mul on nii kahju neist lastest, kelle vanemad nad ainult emapalga või vanuse parast saavad.
ReplyDeleteVaike ida vaariks palju paremat ema, kui sellist närvarit, kes ta peale karjub:(
las ma arvan - ühte anonüümset internetikiusajat? närvarit, kes ennast võõraste peal välja elab? hõissa ja valleraa, kui tore sellise kibestumuse ja hingevalu sees kasvada oleks :)
DeleteIssand kui haigeid anonüümikuid leidub! Ilmselt inimene, kel pole inimestest ja inimese olemusest halli aimugi ja üritab endast tarka muljet jätta.
DeleteAndesta endale see öine lapse peale karjumine - Ida on Sulle juba ammu selle andestanud.
ReplyDeleteSa oled HEA ema!
Miks armastavad inimesed äärmusi? Kas oled hea või siis vastupidi halb, vahepealset halli ala nagu polekski? Minu meelest oled sa tavaline ema, kes teeb valikuid ja otsuseid vastavalt oma arule, vastavalt olukorrale, ning käitud nagu iga teine inimenegi. Magamata inimene ei suuda oma emotsioone kontrollida, sama moodi võivad aastase lapse peale käratada ka emad, kes muidu magavad hästi, aga siis ühel ööl peavad iga poole tunni tagant voodist välja ronima. Uni on püha, ega seda ilmaasjata ei öelda. Erinevalt halbadest sic! inimestest, sina suure tõenäosusega oma viga ei korda, sest oled õppimisvõimeline ja tunnistad oma nõrkushetke. Tõeliselt halb inimene on see, kes regulaarselt oma laste/mehe/kassi peale käratab/lööb/sõimab/tänitab, siis rahuneb maha/vabandab, aga hakkab mõne aja möödudes jälle otsast peale. Vaat, see on halb inimloom.
ReplyDeleteSee käib ema ja inimene olemise juurde. Kritiseerivad ja halvustavad vaid need, kes kitsas silmaring või "hooldusvabad" lapsed sattunud. Meil oli lapse esimene aasta selline, et magada sain maksimaalselt 6 tundi ööpäevas ja heal juhul 2 tunni kaupa. Olen nutnud koos lapsega kui ta juba tunde on karjunud, olen talle halvasti öelnud (ise nuttes ja kahetsedes), olen karjunud ja käratanud. Emotsioonid ei mahu lõpmatult inimese sisse, ühel hetkel lihtsalt lööb punni pealt ja lööb liigse pinge välja.
ReplyDeleteMul oli koer mõnda aega tagasi väga haige. Pärast oppi eks ta oli ikka mingil määral valudes ja segaduses ja ebamugav oli. Ja ta lihtsalt hingeldas ja nuttis kõrva ääres, otsis lähedust ja ronis sülle muudkui, öösel jooksis ringi paanikas ja kiunus vahepeal. Ma olin selle tõttu magamata mitu päeva ning kõik tööülesanded ja muu oli tegemata. Ja üks hetk ka käratasin, et mida sa tahad, palun lõpeta. Pärast seda oli mul muidugi väga halb tunne, sest tal oli ju halb ja läksin lohutust pakkuma ning üritasin end ka rahustada, et see ei korduks. Suure stressi all ja magamata on väga raske ratsionaalselt mõelda ja emotsioone täiesti kontrollida. See ei tee kedagi halvaks.
ReplyDeleteMinu arust on ema eelkõige ikkagi inimene. Ja vahepeal tulevad inimestel koledad mõtted ja emotsioonid keevad üle. Juhtub. Ja sa pole ainuke ema, kes on inimene ja vahepeal lapse peale käratab. Nt siin kirjutab Maarja täpselt seda sama: https://perejakodu.ee/blogi-2/maarja_blogi/1ABA5 ja mina ise kirjutan ka vahepeal, kuidas lapsed ikka totaalselt hulluks ajavad. No ikka nii hulluks, et enam isegi ei mõtle, et olen halb ema, vaid olen kõige kohutavam koletis. Ja sina harju - laps on sinuga veel kaua-kaua, jõuad nii mõnigi kord veel käratada ja "valesti" käituda :D
ReplyDeletePea püsti, Sa oled imeline ema! Väikesel Idal on meeletult vedanud :)
ReplyDeleteKullakene, sa ei ole halb ema!
ReplyDeleted.
Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-pos (amaah.credit.offer@gmail.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: ( maviscalos_laen_laenamine@outlook.com ). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.
ReplyDeleteDO YOU NEED LOAN FOR PERSONAL BUSINESS? IF YES CONTACT OUR EMAIL ABOVE TO PROCEED WITH YOUR LOAN TRANSFER IMMEDIATELY OK.