Rusikareegel ehk siis kui mina Mr. Poppinsi peale korraks vihastasin.

Me oleme nüüd nädal aega saanud nautida kuus tundi järjest magamise luksust, sellega on lihtne harjuda, ja pole siis ime, et kui Ida täna öösel jälle iga tunni tagant ärkas, ajas see meid pahuraks. Kuigi me oleksime pidanud seda ette teadma. Eranditult iga kord kui meil on järgmisel päeval kohtumised terroriseerib Ida meid sellele eelnenud ööl. Eranditult. Ma ei tea, miks ta meie närvid niipidi proovile paneb? Loogilne ju oleks, et ta laseks meil neil öödel just välja puhata, aga ei, nagu paha gremlin kiusab ta meid. 

Otseloomulikult ärkab sellistel öödel Marekis üles ka Mr.Poppins. Valjult ohates, justkui selleks, et olla kindel, et mina ikka ka ärkan, loivab ta Ida voodi juurde. Ma ei tohiks tegelikult ju viriseda, sest palju neid mehi ikka on, kes ise öösel lapsega tegelevad. Alles eile lugesin ma ühes internetigrupis, kuidas mehed on pahurad kui nad magada ei saa öösel ja naisele ütlevad, et mis sul viga, sa ju ei pea tööle minema, vaid saad päeval kodus puhata. Nagu öeldud, inimene harjub luksusega ruttu ja nii ma olengi harjunud, et ma 80% ajast ei pea voodist tòusma, kuigi olen samamoodi ärkvel. Ja siis hakkas see pihta. "Kas peaks äkki süüa tegema?" , "Kas ma ikka andsin lapsele õhtul piisavalt süüa?" Jne. Ma mõtlesin, et ei, kulla Marek, ma andsin lapsele õhtul klaasikese vett ja ühe kamapalli, sest palju see laps ikka süüa tahab, aga ma olin liiga unine, et seda talle öelda. Õnneks suutis Mr. Poppins end taltsutada ja ei tormanudki piima keetma, vaid sai veega hakkama.

Ja kui me olime siis kell 3 ja 4 ja 5 ja lõpuks pool 6 ärganud, ütles Marek, kes ühtäkki Mr.Poppinsist tagasi digimuutunud oli, et tema annab nüüd teatepulga mulle üle. Teatepulga!?!  Just nagu mina oleks terve öö Okasroosikese und maganud. Ma jõudsin korraks isegi vihastada, sest ma tahaks ka mõnel hommikul natuke kauem voodis vedeleda, aga mõtlesin siis ümber ja otsustasin siiski mitte vihastada. Seekord. Ma otsustasin mustrit murda. Sest iga kord sellistel kohtumiste-päevadel oleme me hommikul ka omavahel pisut kakelnud. 

Samas ma ei saa öelda, et ma poleks natuke kahjurõõmustanud kui Marek ka paar minutit hiljem alla kolistas, sest tal ei tulnud enam und...