Mr. Poppins tegutseb jälle

Eile kui me Tartust tagasi tulime, hakkas Ida kusagil Jüri kandis nutma, ei aidanud jook, söök ega  klouni mängimine. Mr. Poppins läks ähmi täis. "Tal on midagi viga kui ta isegi süüa ei taha!"teadis Mr.Poppins. Jah, seda teadsin ka mina, tal on kõht täis, aga ma ei hakanud seda ütlema. "Aga miks sa ei tee midagi, miks ta nutab?"pahandas Mr. Poppins. No ma ei tea, Idal on komme autosòidu ajal enne magamajäämist nutma hakata, ma ei saa ju iga kord autot peatada kui Ida natuke rohkem häält teeb. Niimoodi sõidaks ma Tartust Tallinna terve tööpäeva. Mr. Poppins jäi arvamusel, et Idal on midagi viga ja me pidime peatuma, sest Ida kisas karjus rohkem kui Mr.Poppins suutis taluda. Ida sai sülle ja karjumine lakkas, Mr. Poppins pidi vastumeelselt tunnistama, et mul oli õigus olnud. Viis minutit hiljem Ida magas.

Päev varem panin ma Ida vankriga maja ette magama. Akna tegin lahti, et kuuleksin kui ta ärkab, sest me ikka pole viitsinud beebimonitori osta. Kui ma süüa hakkasin tegema, nägin ma pahura näoga Mr. Poppinsit vankriga liikumas. "Mida sa kolistad nii kõvasti, et laps magada ei saa!"turtsus ta. Mina muidugi arvasin, et laps lihtsalt ärkas, aga Mr.Poppins oli veendunud, et ma ajasin oma kolistamisega lapse üles. Mis sellest, et mina "kolistasin" köögis ja laps magas elutoa akna all ning me ei ela just tikutoosisuuruses majas. Seega, kui Ida magab, ei tohi kosta majast ega õuest ühtegi heli. 

Òhtuti paneb Idat magama Mr.Poppins "sest sa ei oska ilma nututa". Tõsi, mingi tõetera selles muidugi on. Pean tunnistama, et Mr.Poppins paneb Idat õhtul paremini magama. Ühel õhtul kui Ida oli magama jäänud ja Mr.Poppins oli allkorrusel ning lasi just koera tuppa, kostus ülevalt korruselt trihnumist. Mr.Poppins pahandas koeraga: "Mida sa nii kaua koperdad, mul laps üleval nutab!" Ma proovisin diivanilt tõusta, jp, ma ei olnud diivani külge liimitud. Ma proovisin trepist üles minna, jp, mu jalad liikusid. Ma proovisin Idat magama paitada, jp, ma sain hakkama. Kui ma uuesti alla tulin oli Mr.Poppins pahur. Ida magama kussutamine on TEMA  töö.

Hommikuti kui Ida diivanil väikest uinakut teeb, istub Mr.Poppins tal kõrval. Üldiselt see uinak väga kaua ei kesta, nii et pole hullu. Täna kestis uinak poolteist tundi. "Ma tahaks ka juba oma toimetustega pihta hakata,"mossitas Mr.Poppins. "Aga miks sa siis ei hakka?Ma valvan," pakkusin mina. "Ma ei saa hetkel liikuda, ta toetab end vastu mind, aga magab nii sügavalt, et ma ei taha, et ta ärkaks," vastas Mr. Poppins. Lõpuks ta siiski liigutas end. Ida ei ärganud. 

Kui Ida lõpuks ärkas, lendas Mr.Poppins kohe kohale ja krabas ta sülle. Jalutas mööda tuba, vaatas maale ja aknast välja, kuni palus lõpuks mind, et ma ka natuke Idat hoiaksin, et Mr. Poppins saaks rahulikult kohvi juua. Ma ei saanud aru, miks ma teda süles oleks pidanud hoidma. Miks ta niisama maas mängida ei võiks. Sellel küsimusele Mr.Poppins vastata ei osanud. 

Meie armas Mr. Poppins!