Minu Mr.Poppins

  Mõnikord ma ikka satun lugema  naistest, kes peavad lapsega üksi hakkama saama, sest mees peab välja puhkama, kuna ta käib tööl ja naisel on niikuinii päeval piisavalt aega puhata. Mingi piirini olen ma muidugi nõus. Kui mu mees peaks igal hommikul kell kuus tööle minema, siis ilmselt laseks ma tal magada, aga kindlasti ei oleks ka nii, et mina olen surmväsinud ja mees põõnab. Nädalavahetusel tegeleb mees hobidega või teeb kodus midagi, siis ei saa ka teda lapsega "tüüdata". Ma loen nende naiste lugusid ja tunnen end tõelise vingupunnina. Eriti peale seda kui ma lugesin ühe naise lugu, kes Idavanuse lapsega, olles rase, peab hommikul talitama loomad ja tegema muud kodutööd, samal ajal kui mees magab. Ja nende laps on sama kehv magaja kui Ida (kuigi, sülitan kolm korda üle õla ja ütlen, et viimased ööd on Ida vaid korra ärganud).  Sellistel hetkedel tunnen ma rõõmu, et minu kõrval on last kasvatamas just selline Mr.Poppins. 

Talle ei ole mingi probleem Idat magama jalutada või süles hüpitada vòi temaga lastenurgas mängida, kui minul on Diibis mõned kohtumised. Ta võib vabalt Idaga ka kodus jalutama minna, et mina saaksin natuke puhata või oma asjadega tegeleda. Ta läheb jalutama isegi tuule ja tormiga. Ta valvab vankri kõrval Ida und. Vaatab, et mina toas ei kolistaks, et Hugo ei hauguks, et kärbes ei satuks vankrivõrgu alla Idat segama. 

Ta tegeleb öösel ise Idaga. Meil on kokkulepe, et Mr. Poppins tegeleb Idaga öösel ja mina ärkan koos Idaga enne kukke ja koitu. Mulle selline diil sobib. Ma olen palju värskem ja rahulikum. Kuigi ma ärkan ka öösiti üles, siis see on niiiiiiii suur asi, kui ma ei pea voodist välja kolistama ja Idat uuesti magama kussutama. Ma ärkan suurima hea meelega kell kuus hommikul, kui ma ei pea öösel tõusma. Mõnikord saadab Mr. Poppins mind lausa teise tuppa magama, et ma saaksin välja puhata. 

Meil ei teki kunagi probleemi, kui mul on vaja kuhugi minna ja Mr.Poppins peab Idaga kodus olema. Välja arvatud siis kui ta on plaaninud muru niita või muud sellist teha. 

Mr. Poppins on suurepärane isa. Ja noh, teinekord ajab ju naerma küll kui ta oma hoolitsusega liiale läheb vòi mulle sõnad peale loeb, et ma toas pottide-pannidega ei kolistaks, sest aken on lahti ja Ida magab akna ees. Alles see oli kui ma sain pahandada, et kassidele aknast vorsti viskasin. Ida magas väljas, kasside kräunumine oleks võinud Ida üles ajada. "Kuidas sa üldse ei mõtle, enne kui sa midagi teed?"vangutas ta pead. Ma kehitasin õlgu. Minus ei ole nii palju Poppinsit kui Marekis. 

Samas,  naeran ma ta üle mis ma naeran, tegelikult on mul tohutult hea meel, et mul oma Mr. Poppins olemas on. Just selline nagu ta on. Üksinda mina hakkama ei saaks. Ma ei tahaks üksinda hakkama saada.