Istusin mina õhtul diivanil ja peitsin oma pekiseid kintse pleedi alla. "Vanasti sa küll end nii ei peitnud?"ütles Marek kui ta lõpuks aru sai, mida ma selle pleediga madistan.
"Vanasti oli võib-olla rohkem mida näidata," vastasin mina, "ma olin ikka kümme kilo kergem ka."
Marek põrnitses mind ühelt ja teiselt küljelt ning ühmas siis, et täitsa samasugune nagu vanasti.
"Marek, ma kaalun 63 kilo!"hüüatasin ma nagu oleks see maailmalõpp.
"Kullake, ega sa siis kui me tuttavaks saime 53 kilo küll ei kaalunud,"vastas Marek muretult. Ma viskasin teda padjaga ja tunnistasin siis, et olgu, mis ma ikka endale valetan, ma olen viimased sada aastat 56 kilo kaalunud. Ja kui me tuttavaks saime, siis võisin ma isegi pea 58 kg kaaluda, aga seda ei pea tema teadma;)
"No näed, ma ju ütlesin, et sama palju kui praegu!"
"Marek, 56 ja 63 vahel on seitse kilo! Seitse!" hüüdsin ma ning mõistsin siis, et seda on üks lisakilo iga abielus oldud aasta kohta. Kui nii jätkub, siis 50. pulma-aastapäevaks kaalun ma...Oeh, liiga palju:)
Marek vaatas mind nagu ta ikka mind vaatab kui ma tema arvates mingit jama suust välja ajan. "No põhimõtteliselt ikka sama palju kui siis kui me tuttavaks saime," kordas ta.
"Aga miks mulle siis mu riided enam selga ei lähe?" ei jätnud ma oma kaalujuttu.
"Need on lihtsalt pesus kokku tõmmanud," vastas Marek ja vaatas edasi aknast välja.*
Ütle veel, et mehed ei oska siis teinekord õigesti vastata. Nii nagu peab.
"Marek, 56 ja 63 vahel on seitse kilo! Seitse!" hüüdsin ma ning mõistsin siis, et seda on üks lisakilo iga abielus oldud aasta kohta. Kui nii jätkub, siis 50. pulma-aastapäevaks kaalun ma...Oeh, liiga palju:)
Marek vaatas mind nagu ta ikka mind vaatab kui ma tema arvates mingit jama suust välja ajan. "No põhimõtteliselt ikka sama palju kui siis kui me tuttavaks saime," kordas ta.
"Aga miks mulle siis mu riided enam selga ei lähe?" ei jätnud ma oma kaalujuttu.
"Need on lihtsalt pesus kokku tõmmanud," vastas Marek ja vaatas edasi aknast välja.*
Ütle veel, et mehed ei oska siis teinekord õigesti vastata. Nii nagu peab.
Püüdsin leida pilti sellest ajast kui me tuttavaks saime. See on üks esimesi pilte. Päris esimest ei leidnud. Või pigem ei viitsinud otsida.
*Marek oli hommikul pahur, et me end kell kuus voodist välja ei ajanud, sest siis oleksime me kindlasti Obama lennukit näinud maja kohalt üle lendamas ja nii veetis ta terve õhtupooliku taevasse vaadates, et saaks vähemalt lahkuvat lennukit näha. Kahjuks jäi tal see hetk siiski märkamata.
Lendas kl 17.22 paiku üle Kristiine ja Mustamäe, Mustamäe kohal oli juba päris kõrgel, ainult vähenähtav.
ReplyDeleteMa pingsalt mõtlesin, et ega ma ometi sel kellaajal Marekit tuppa ei kamandanud. Õnneks vist mitte, nii et ikka ise oli tähelepanematu...
DeleteEga mehed ei saagi sellistest "pisiasjadest" aru. Nad saavad ehk aru kui oleks 15-20kg juures aga ega nad siis ka ei ütleks midagi. Selline kasvatus tuleb neile nö emapiimaga kaasa :D
ReplyDeleteEks ta märkab ikka ja väga hästi, aga nüüd ta juba teab, mis õige vastus on:D
DeleteMinu mees ütleb mulle sellise jutu peale, et riidekappi tuleb koristada ja need riideid väiksemaks söövad koid välja visata;)
ReplyDeleteMinu härra pahandas kõikide õmblusfirmadega, kui mulle kleiti otsisime, et õmblejad teevad kehva tööd ja nende süü tõttu on kõik kleidid rinnust kitsad või kisuvad seljalt krussi. Täitsa tõsimeeli kohe:)
ReplyDeleteT.