Saturday, September 6, 2014

Okei,ma saan aru, miks inimesed koristavad, aga...


Et ka Marek avaldas eile nördimust, et meie kodu niiiiiiiiiiiiiii must on ja vaatas mulle otsa, justkui püüdes mind hüpnotiseerida, et ma juba harja ja lapi järele jookseksin, otsustasin ma täna, sel ajal kui Ida oma esimest uinakut tegi, koristada. Ja ma pean silmas koristada-koristada.
Kusjuures mul on tunne, et Idal ja Marekil on minu vastu mingi vandenõu. Iga kord kui ma Ida magamise ajal mõtlen, et ma vaatan telekat või loen raamatut või blogin, ärkab ta üles max 30 minuti pärast. Aga iga kord kui ma otsustan koristada, põõnab ta rahumeeli kaks (vanasti lausa neli) tundi. Isegi Hugo haukumine ei aja teda siis üles. Loomulikult ajab Hugo haukumine ta üles siis kui ma tahaksin niisama puhata. Nii ka täna. Ma tegelikult siiralt lootsin, et ta ei maga kaua, sest noh koristamine ei ole minu lemmiktegevus. Erinevalt Marekist ja Marianist, kes seda lausa naudivad ja tasuta meelelahutuseks peavad,

Ida põõnas südamerahuga nii, et ma jõudsin köögiakna ära pesta (Marian eelmine kord mainis, et see on lausa kohutav;) ja köögist tolmu ära võtta ka nendest kohtadest, kust isegi Marek ei olnud tolmu võtnud. Lambikuplitelt, pildiraamidelt, toolide seljatugede kõige tillematest pragudest...you name it. Ma võtsin tolmu isegi ülemistelt riiulitelt, mida ma kunagi teha ei viitsi, sest kes see ikka (peale Mariani ja onu Tarmo) sinna vaatab.
Ma küürisin kappe (kui mul oleks võimalus, siis ma vahetaks valge köögimööbli otsemaid välja, kuigi see mulle väga meeldib) ja nühkisin roostevabad pinnad läikima (jumal tänatud, et mulle "Täiuslikust koduperenaisest" meelde jäi, et kõige lihtsam on need pinnad läikima saada beebiõliga). Ma jõudsin peaaegu isegi seinani, kus paistavad poripritsmed (koduloomad on vahvad, aga...)
Poolteist tundi hiljem olin ma jõudnud elutuppa. Tolm sai pühitud, aga see oli ka kõik. Lõpuks ometi olin ma päästetud! Väljast kostis Ida hädakisa.

Tõsi, kui ma siis puhtas köögis ringi vaatasin, sain ma aru küll, miks inimesed koristavad. Lõpptulemus on ju kena. Et tõmbad ruloo akna eest ära ja ei näegi tolmukübemeid balletti tantsimas. Aga jumala eest, ma ei saa aru, miks see nii tüütu peab olema. Ei ole meelelahutus, puhas kurnav füüsiline töö. Pooleteist tunniga sain ma korda kõigest köögi ja veerand elutuba ning põrandad jäid pesemata. Majas on veel neli tuba, vannituba ja wc. Ma ei tea, kuna ülejäänud maja korda saab! (Ja ma mõnikord virisen, et meil on liiga väike maja.)

Ahjaa...Marek alati solvub kui ma ei pane kohe tähele kui ta kuuri tagant muru on ära niitnud või vannitoas kapi taga pistiku ära parandanud, aga tema ei pannud ka koju tulles tähele, et köögikapid ja lambikuplipealne puhtad olid.
Ma teen kaugeleulatuva järelduse, et me kodu ei olnud siiski veel nii must nagu need mu kaks puhtusefriiki, mu oma Anthea Turnerid ütlesid, et on.

Kuid tõesti, isegi kui vaid "pool rehkendusest" oli tehtud ja juba kolm minutit hiljem Ida külmkapi oma näpukestega üle käis ning põrandale pihlakaid puruks pressis, tuleb tunnistada, et ma korraks mõistsin, miks inimesed koristavad.
Võiks ju öelda, et Ida kõrvalt on see mõttetu tegevus, aga kui me vahepeal üldse ei koristaks, siis ilmselt saaks meist mingi aja möödudes sama saate teha nagu TLC-i pealt "Hoarders". Või siis olekski õigus neil, kes väidavad, et peale lapse saamist on elu vaid mähkmemeri ja täisoksndatud diivan.  Tolmu sees elamisest rääkimata.
        

                 

                         


                    

                                       

15 comments:

  1. Sa kindlasti ei kuule seda esimest korda, kuid sul on väga armas kodu. Eriti meeldib mulle köögilahendus, kus saar on ruumi keskel - mulle ei meeldi üldse süüa teha nina vastu seina. :)

    Minu tutvusringkonnas pole ühtegi inimest, kes armastaks koristada. Ju me, põrsad, siis tõmbume üksteiste poole. :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Selle pärast ma saart tahtsingi, et eelmises korteris pidin süüa tegema nina vastu seina, tillukesel pinnal:)
      Minu perekonnas on aga kõik vähemal või rohkemal määral puhtusefriigid, vaid mina võin ruloo ette tõmmata ja tule ära lasta, sest siis ei ole tolmu näha:D

      Delete
  2. Mulle meeldib kappe korrastada ja sahtleid sättida ja selliseid organiseerimist ja sättimist vajavaid töid teha kodus. Aga koristamist nagu põrandate pesu ja tolmu pühkimine jne, vot seda ma ei armasta. See on niiii tüütu. Kogu aeg mõtlen sel ajal, et mida muud kasulikku ma võiks ära teha. Tavaliselt teen neid töid viimases hädas. Samas tõesti kui korras on kõik jälle, siis on hea olla ja alati mõtlen, et enam ma käest ei lase asju :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kusjuures garderoobi korrastamise vastu pole mul midagi, aga jah see põrandapesu...sellest hullem on veel vaid tolmuimemine:D

      Delete
  3. Palju õnne! :) Sa alustasid minu meelest kõige keerulisemast osast! :) Ise imestan iga päeva lõpus, et kuidas mul õnnestub p e a a e g u korras hoida magamistuba ja lapsetuba ja vannituba, aga kohe üldse ei püsi kord elutoas ja köögis.
    Millalgi aasta esimeses pooles praktiseerisin ma mõnda aega seda skeemi, et koristasin iga päev ära midagi sellist, mida tavaliselt igapäevaselt ei tee, nt võtsin tolmu lilledelt või tegin seestpoolt puhtaks külmkapi või sorteerisin maitse- ja kuivaineteriiuleid või ravimikappi vms. Siis mul oli see "ma ju natuke koristasin" hea tunne! Aga see hoog läks kahjuks üle. :)
    See hoog sai mul alguse Nipiraamatust loetud artiklist "Kuidas hoida kodu korras ainult 30min päevas" või midagi sarnast. Selle praktiseerimiseks on olemas lausa mingi ingliskeelne internetilehekülg, mis saadab sulle iga päev postkasti "päeva ülesande". Nt täna korista ära kummutipealne. Ja järgmistel päevadel pead lihtsalt vaatama, et sa pole sinna midagi ülearust peale pannud, aga lisaks siis korda tegema veel midagi ja nii oledki lõpuks olukorras, kus su kodu on kogu aeg korras, sest sa oled iga päev natuke midagi koristanud. :) Kusjuures, kui ma õigesti mäletan, siis ülesande täitmine algas sellest, et kõigepealt tuli iseennast ilusaks/korda teha. :)
    Igatahes tookord seda lugedes ma leidsin, et minuga asjad veel nii hullud pole, et peaksin laskma ennast virtuaalmaailmal koristada käskida, aga pean tunnistama, et olen hiljem mitmeid kordi mõelnud, et tuleb see lehekülg vist ikka uuesti üles otsida. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Minu jaoks on kõige keerulisem vannituba. Esiteks jätan ma selle koristades alati viimaseks ja siis ma olen nii tüdinenud, et lihtsalt juba enam ei viitsi ja teiseks seal on nii palju tüütuid kohti, kust tolm vaja kätte saada, sest muidu pole koristamisel justkui mõtetki:)

      Delete
  4. Sul on tõesti nii-nii kaunis ja armas kodu :)

    Mulle meeldib kõige rohkem kööki koristada. Kui ikka pliidi särama lööd siis juba tulemust näha :D

    ReplyDelete
  5. Su kodust pilte alati vaadates tõden, et mul on sinuga sarnane maitse. Mu kodus on samuti eksponeeritud palju vanu asju (söega triikraudadest vana mööbli, käsitööpitside, kirstude, vene ahjupottide, mannergute ja vokini välja), neis vanades tähendusega asjades on tõeline kodutunne. Ja iga kord su pilte vaadates on tunne nagu oleksin su pealt maha kopeerinud (ausõna ei ole :D)!

    ReplyDelete
  6. Mulle meeldib kui kodus ümbritsevd meid tähenduse ja/või ajalooga asjad. Samas meeldivad mulle ka modernsed ja puhaste pindadega kodud, aga ise eelistan ma sellist segasummasuvilat:)

    ReplyDelete
  7. Kõige koledam töö on triikimine. :)

    ReplyDelete
  8. Su kodu on tõesti imeilus!

    ReplyDelete
  9. Pildi pealt paistavad paljud asjad imeilusad;)

    ReplyDelete
  10. Ääretult kodune kodu:) Kas tohib küsida, kust Three-nine kell pärit on? Meil on ahju pealt just selline asi puudu

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kell on Mustrist, aga see on juba sada (loe: seitse) aastat vana

      Delete
  11. noh aint kraani teise kohta ikkagi hiljem paigutaks, nii nurgan

    ReplyDelete