Konkurente kaemas @Mr. Jakob

Mr. Jakob asub Mäha külas, Otepää vallas. Sinna niisama ei satu. Sinna peab minema. Vähemalt kui sa elad Ussipesas, siis ei jää Mäha küla just tee peale. Ühe korra on mul õnnestunud seal käia, see külaskäik pööras mind Mr.Jakobi usku ja ma olen ka hiljem püüdnud Mr.Jakobit tabada. Kahjuks ei ole see mul õnnestunud, kuni eilseni. Mul oli hea meel, et Dagne oli nõus minuga kaasa tulema. 

Mulle nii meeldib, kuidas Mr. Jakobis on mõeldud detailide peale (vaene inimene, kes sesl tolmu pühib, aga see selleks). On näha, et see koht on hingega tehtud, et endast on antud kõik, et külastajatel oleks mõnus. Ja no asukoht ja vaade aknast ei tule just kahjuks. Veab neil! Meie külastajad peavad vaatama Rimi parklat või Soo tänava liiklust, Mr.Jakobi külastajad saavad nautida maalilist Lõuna-Eesti loodust. Mr.Jakob on vaieldamatult minu üks lemmikumaid restorane. Hubane, kodune ja soe. Absoluutselt mitte peenutsev. Nagu mõned populaarsed pealinna restoranid, kus end pigem ebamugavalt tunned. 

Menüü on minu meelest natuke liiga kirju, ses mõttes, et ei ole terviklik. Seal on segamini Vahemere köök, Põhjamaa maitsed ja kõigi poolt palavalt armastataud koduköögi klassika. Võiks olla vaid üks, teine või kolmas. Caesari salat ja Memme retsepti järgi tehtud lumepallisupp ei sobi minu arvates kokku. Eks ma saan aru, et menüü on koostatud selle põhimõtte järgi, et kõigile midagi, aga ei peaks. Mr.Jakobi menüü võiks olla natuke rohkem "maamehelikum" või otse memme köögist. Mina sõin eelroaks marineeritud räimi. See roog tõi sõna otseses mõttes lapsepõlve meelde. Mulle tuli silme ette tädi Helju tilluke köök ja need pidupäevad kui tädi purgi marineeritud kaladega lauale tõstis. Ma võisin süüa näppudega, otse purgist ja nii palju kui tahtsin. Jumal, kus ma korraks tundsin tädi Heljust puudust. Nendest emotsioonidest ja tema kokakunstist. Mr. Jakobi räimed tõid meelde kõik kõige paremad mälestused. Mu maitsemeeled laulsid rõõmust. Ja kui ilus see oli! Imeilusa sinise mustriga taldriku eest veel lisapunktid juurde. 

See ei ole küll otseselt paha, aga eelroog on natuke liiga suur. Kolme käiku on raske endale sisse mahutada. 

Dagne sõi carpacciot lambapiimajuustuga. Nägi samuti kena välja. Ja see tükike, mis ma Dagne taldrikult näppasin, maitses jumalikult. Ja oli sobivama suurusega, et ikka pearoa jaoks ka ruumi jääks. 

Mul on natuke kahju, et ma ei proovinud BBQ liha, aga ma tundsin, et seda on õhtuks natuke liiga palju. Nii valisin mina veiselihasupi grillitud juurviljadega ja Dagne valis grillitud juurviljad peedijogurtiga. Mõlemad toidud maitsesid hästi. Supp oli tummine nagu nimigi lubas, vürtsikas ka. Selline ideaalne supp kargesse sügis- ja talveilma. Grillitud juurviljadega ei saa kunagi alt minna. Näpsasin Dagne taldrikult jälle maitsta ja jäin rahule. Väga rahule. Pildid unustasin ma teha, aga no te saite ju eelroogade piltidest aru, et ilusad toidud on. 

Suurim viga, mis me teha saime, oli lumrpallisupi söömata jätmine. Meil tekkis tahtmine üle vaadata ka üks teine uus koht -l.u.m.i. - ja me mõtlesime magustoidu seal süüa. See oli viga. Lumepallisupp on mu LEMMIK MAGUSTOIT, mida ma ISE TEHA EI OSKA, ja ma jätsin kasutamata võimaluses seda üle pika aja süüa. Emme oskab ka seda teha, aga tema peab ju Rootsis elama nüüd, mitte ei tee lastele kodus lumepallisuppi....

Mr. Jakobi ainus suur miinus oli väga pikk ooteaeg. Meie ootasime umbes 40 minutit ja teised lauad ilmselt veel kauem. Suure saali peale, mis oli rahvast täis, oli vaid üks teenindaja ja ilmselgelt ei jagunud tal aega kõigi klientidega tegeleda.  Teenindaja muidugi oli äärmiselt sümpaatne, sõbralik ja abivalmis, aga tal lihtsalt oli üksinda liiga palju tööd. Kui mul oleks laps kaasas olnud, siis ma oleks juba kärsitu olnud ja turtsunud, et meil aga kuhugi kiiret otseselt ei olnud, siis me (seekord) ei nurisenud. Ma tean väga hästi, miks tööl on vaid üks teenindaja ja võib olla ka vaid üks-kaks kokka, kuid ma arvan, et nädalavahetuseti, vähemalt õhtuti, peaks paar töötajat lisaks olema. Pikk ooteaeg võib muidu nii meeldiva kogemuse veidike ära rikkuda. 

Igatahes. Mr. Jakob on äärmiselt sümpaatne kuju. Selline tore maamees, kes tahab natuke ka ilmas ringi rännata, aga lõpuks ilmselt saab aru, et Otepää metsade vahel on ikka kõikse parem.